Hilisele külla. 1. osa.

No vot. Hiline ütles lahkelt, et tule aga külla, ükskõik millal, tal on hostasid küll. Ja miskit vastu ei taha, no liiliaõielisi võiks pisut võtta.

Ma siis mehe käest küsisin, et kas lähme ja millal lähme ja .... mees ütles, et lähme kohe homme, hiljem on kahtlane, koolitus mingisugune tuleb ja töögraafikut tema ei tea uut.

Nagu öeldakse: carpe diem! Ja me panime järgmise päeva hommikul Lõuna-Eesti poole ajama. Hommikul veel pakkisin kiiruga tulbisibulaid. Ajalehe juppidesse! Mind ja minu pakkimisekunsti! Oletan, et Hiline teeb neisti ühe segupeenra aga igaks juhuks ikka nimed kirja, äkki teeb kuidagi teisiti.

Esiteks siis: Claudia:

Ta on tõeline aktsent kuskil peenras, sobib hästi ka üksikute lillekestena kuskile roomavate kadakate või hostade vahele.

Teiseks: Alladdin's Record
Pilt on tehtud vastu päikest. No need õiekesed paistavad kaugele. Kui tahad neid eraldi grupina panna, pane millegi tumeda kõrvale. Nad on nagu väikesed tulekurjad.

Elegant Lady:
Tõesti väga elegant leedi, ma ütlen. Kollakasvalged, ühed püstisema hoiakuga liiliaõielised, mida ma elus näinud olen.

Picotee:
no temast on palju juttu olnud. Lisaks veel, et tugev, vanemaaegne sort, ei karda mingeid haiguseid ega kliimamuutusi. Muideks, kipub invasiivseks muutuma. Mul on teda terve aed täis. Tore on ta selle poolest, et kasvab ka erakordselt nirus pinnases kuid muutub siis pisikellukaks, maksimaalselt 20 cm kõrge.

Ja viimasena too, mis oli ainult üks sibul ja ajalehe nutsaku servale oli kirjutatud lilla:
Kahjuks pole foto suurem asi. Mõnikord pildistamine lihtsalt ei õnnestu!

Aga nimi on tal Purple dream. Lilla mis lilla.

Ilusat kevadist tulbiklumpi Sulle! Ja aitähh veelkord lahke vastuvõtu eest!