Laupäev, 22. juuli 2017

Vaade otse - palju rohelisi lehti


Nüüd on küll väga pikk vahe sisse jäänud. Pole midagi teha - unustasin lihtsalt. Vihmaperioodid pärsivad blogilist mõtlemist. Ja meil on seda vihma ikka päris tublisti tulnud.
Aed lokkab. Õitseb, viljub ja enamik taimi minu peenardes tegutsevad invasiivse taime moodi. Ilus.
Ja segane. Praegu nüüd rohin kiiruse peale, nii palju kui vähegi aega antakse. Istutan ümber taimi ja üritan nende kasvukohti natuke organiseerida. Meil ju selline nadi muld, väga savikas. Mõni umbrohi ikka on otsustanud peenras tegutseda, siis teeb ta seda tõsiselt ja sügavmõtteliselt st kõik kohad on teda täis - moodustavad tihedaid mättaid, nii et raiu või kirvega. Ja terve posu püsikuid kolib mäe külgedele elama. Iseäranis need taimed, mis saavadki omaette väga hästi hakkama.

Üleüldine õitsemine















 Ja viimane siin piltidel õitsejate sabas on Patagoonia kassikäpp. Sa vaat, kui lahe pinnakatja on temast tasapisi saanud. Õitseb varem, praegu ainult sellised toredad lehed.


Pääde loomine


 Sa vaata, kui ilusad õied on sellel põldhernel! Kogu või seemet ja hakka lillherne pähe müüma!




Eks need teraviljad rohkem iluasi ole tavalises aias, seetõttu sai nende kõrvale ka natuke ilutaimi sätitud.


Algas see taimede istutamine sinna saialilledest ja moonidest sest nurmkanade sibli-jälgedest tekkinud tühimikke tuli ju millegagi täita.Edasi poetusid sinna peenraserva juba harilik tõnnike, üks floks ja päevaliilia.
Uba tuli üles väga ebaühtlaselt aga õitseb uhkelt ja taimed on täitsa kopsakad.


Tõstetud korvpeenar hakkab juba saaki andma -esimesed naerid on varsti korjamiskõlbulikud. Aga seal peenras on ikka segaputru, ma ütlen. Sibulad kasvavad segamini tradeskantsiaga. Selle taime lennutasin ju möödunud aastal komposti. Omast arust. Tegeikult kolisin lihtsalt ümber teise peenrasse, tuleb nii välja.



Laupäev, 8. juuli 2017

Kohendasin oma "kivilat", mis tegelikult on Hoganase peenra peenike peenar kivirike jms jaoks


Eks see peenar ootas tegelikult juba jupp aega, et viimane kole koht seal korda tehtaka. Nimelt oli mul seal ikka veel umbes 2 meetrine müürijupp, mis oli poolkaldes laotud musta kile katte peale. Selline peenra vahede katmine on kurjast. Vahet pole, mis materjali sa sinna vahele topid, kui ühel pool on kivid ja teisel pool viljakas muld, ronivad naat ja orashein selle kattematerjali sisse, koovad sinna ei tea mis kangast ja eks sa proovi seal siis peenart rohida.
Liiatigi on need kõige pisemad kivirikud hädas pealetungiva roomava tuhkpuuga. Puud tuli kärpida, kivirikud kaugemale istutada.
Ja ühe uue kiviriku tõin ka hiljuti koju - see on püramiidkivirik Minutifolia:


Järgmisel fotol on Faerreri kuldjuur ja saxifraga callosa var. Latonica pealtvaates:


... ja külgvaates:


Järgmisel fotol on uus püramiidkivirik juba paar aastat seal tegutsenud kobarkivirik Rio taustal. See on ka hullult lahe, väga uhked õisikud. Õitseb esimest korda meil.


Täna tehtud pildid siis uuest müürist. Päikesega tehtud, pole suuremad asjad.


Vana müür sai lahti lammutatud. Karvaseks põdranahaks moondunud katted rebisin välja, läksid prügikasti. Siis kaevasin korraliku kraavi ja tekitasin uue müüri ümber korraliku liivapadja. Naadid ja orasheinad liiva sisse eriti ei kipu ja jätavad müüri rahule. Vesihein ja põldkannike muidugi tahavad seal kah elutseda aga mõlemaid on lihtne eemaldada. Pealegi oskavad nad vahest väga ilusad välja näha.


Välja sai kaevatud üks hullult suur oblikas ja samamoodi pirakas päevaliilia. Asemele kolisid kivirikud ja Futulandiast pärit imeilus variegata akakapsas helekirkade siniste õitega.