Veeiirised ehk võhumõõgad

Enne, kui ma alustan pikemat postitust teemal "Ma tuhka pähe riputan" ehk minu armas umbrohi - kuidas ma teda hoian ja armastan, pean ma ära mainima (uhkusega), et minu võhumõõgad tunnevad ennast suurepäraselt ja enamik rõõmustab mind õitega.
Ainus, mis ei õitse, on Black Gamecock aga taim iseenesest on ilus, et ehk siis järgmine aasta.

Järgmist võhumõõka esitlen siin blogis esmakordselt. Pseudacorus Creme de la Creme:

Jaanipäeva hommikul ....

 ... ärkasime ja tõmbasime akna eest kardina, et kuidas ka ilm on. Õues, akna taga, ujusid heeringad ja üks priske vaal.

Hea Jaanipäev oli. Maa sai korralikult kastetud.

Ja nüüd võib söögilauda istuda. Kass, va ööloom, on tublisti tegutsenud:

Üks pisiprojekt ehk enne ja pärast

Tekkis mõneks hetkeks ka meeldiv auk vihmahoogude vahele, kuhu me siis beebi ja käruga kohe sukeldusime, et natike kah värsket õhku hingata.

Heh. Ja kohe leidsin ka koha, kus oli piisavalt kuiv, et sai natuke mullas sonkida ja aiandusjumala nimekirjas plusspunkti juurde.

Vat hoganase peenra alguses on ju see va kivitrepp vana tünniga. Muidu olid mul seal ikka kressid aga juba eelmine aasta kasvatasin seal pagan teab mida ja see kevad oli see tünn puhta hukas. See on siis ENNE foto:

Natuke sebimist - viskasin vana mulla ja umbrohud välja. Sisse tarisin liiva ja need kivid, mis eelmine suvi mere äärest toodi ja vähe ümmargusemad ja erilisemad on kui teised kivid.
Taimedeks varjukivirik ja kaks pisikest kukeharja. Taimede poolest ei midagi erilist aga minu meelest kukkus päris hästi välja.

Foto PÄRAST :

PS.: seda varjukivirikku jagub mul jagada. On teine oma õiges kasvukohas õige metsikuks läinud.

Roheline unelind. Lugu sarjast - beebi ja mina.

Kui beebi ei jää magama, kuigi ise on väga-väga väsinud, mida siis teha? Kui kõiki nippe on proovitud, mis nippe siis veel on?
  1. panna laps kärusse ja minna jalutama aga seda ei saa vihmaga teha.
  2. mähkida laps teki sisse ja kapata temaga mööda kööki ringi, et muudkui kussu-kussu ja kussu-kussu? Kuni ise oled peast üks paras kussu-kussu.
 3. istuda kiiktoolis, kiikuda, laps süles, ja vahtida telkut? Võib aga mitte lõpmatuseni, sest mul pole aianduskanalit.
 4. õppida mingi uus laul selgeks, mingi üminalaul kitarriga või ilma. Proovimisel.


Kui lapse ema enam magama ei jää, kuigi on täitsa väsinud, mis siis teha? 

Järgnev vöö foto on illustratiivne. Vöö punumiseks peab ikka värske olema. Saab pikema. Aga mõnda aega tagasi tunnistasin selle Peetri kihelkonna kirivöö lõpetatuks ja mõistlik oleks seda ka siin üles tähendada. Järgmiseks on Albu  ja Järva-Jaani ja Karksi vöö. A millal ma nad valmis saan, see on iseasi. Vast alles sügisel on nende tarvis rohkem aega.

Hoganase peenra mitu funktsiooni

Hoganase peenar sai rajatud mitmel põhjusel:

1. oli majaesine nii ehk naa juba ära songitud ja sellega oli vaja midagi ette võtta
2. oli vaja luua sparglitele mõnusa mullaga plats
3. oli vaja peenart, kus on ikka mingit ruumi, kus poleks mingit ranget korraldust ja võiks alati midagi juurde istutada.
4. oli vaja liivast kasvukohta iiristele, punedele, minu mõnele mägisibulale ja lemmikutele - kivirikkudele

Kui peenar valmis sai, tuli välja, et peenra liivases osas on vaja arvesdatada ka loomadega. Neile meeldib seal istumas käia. Nii ongi keset peenart ümar liivane tühi koht, nii umbes meetrise läbimõõduga. Sinna peab mahtuma minu koera must-valge pepu ja minu kasside kaks hallitriibulist peput. Ja täna hommikul avastasin sealt peenrast ka ühe oranzi pepu.

Läbi akna sai pilti tehtud. Kui õue jõudsin, oli külaline juba kadunud.

Et kõik ausalt ära rääkida ...

(Vaat kui hea on alustada, kui keegi teine on mingi lause välja mõelnud ja keegid kolmandad on selle klassikaks vorminud ja nimetanud)
Nii et kui kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et FB-s esitleti oma nädala lemmikuid lillede seast. Eks mina ikka ka kohe. Aga lemmikuid mahub nädalasse rohkem kui üks.
Näiteks tulp Flaming Spring Green;

Ta on lihtsalt nii pikalt õitsenud.
Teiseks kurereha Ballerina:

Siis Karinilt saadud varemerohi:

Seda varemerohtu olen imetlenud algusest saati. Lehed ja kasvukuju ja õite loomine ... no kõik on selles taimes imeline
Järgmiseks Tiilt saadud sookail-rododendron:

Ja lõpetuseks tulbid Aladdin's Record:

Nagu ikka ...

Eks ma üritan ikka kõige paremat, välja aga kukub nii nagu ikka.
Nagu ma olen varem öelnud, käib minu elu Murphy seaduste järgi.
Käib-käib. Käib praegugi.
Ja nagu ma kevadel mainisin, enamik taimesiltidel on kirjad kadunud - oli vale kirjutusvahend. Nüüd ma ei teagi, mis nimelised liiliad mul seal reas on.
Iiriste sildid said aga varem paika ja kirjutatud mingi teise kirjutusvahendiga - need säilusid.
Ja mis te arvate, kas nimed klapivad taimedega?
Muidugi mitte.
Ilusa kõrge loperdava õiega Edith Wolfordi asemel on hoopis vot selline keskmise kasvuga:

Ja järjekordselt on minu peenras taim,mille nime ma ei tea.
Aga kui esimene pahameel lillemüüja peale üle läks, lõin käega. See on ka ilus ja sobib Hoganase peenra kollektsiooni vast ehk hoopis paremini. Nagu ikka.

Enne kui ma võtan end kokku, ...

... et teha kokkuvõte oma puudest-põõsastest (sest on juba, millest rääkida) ja kivirikkudest (sest nad on ühed mu suured-suured lemmikud ja väärivad eraldi postitust), vaatan niisama aias ringi. Lemmiktegevus praegu, teate. Varasuvehooaeg. Mida muud, kui imetleda aeda, kas enda või teiste omi. Teistes aiablogides on alanud iiriste hooaeg, nii tasapisi minulgi. Hoolimata, et olen iiriste koha pealt nö poisike, imetlemiseks ikka mõni on. Paar aastat tagasi sain rohevahetuse käigus sellised madalad kollased iirised. Superilusad.

Ja mis veel toredam! Nad klapivad minu Hoganase peenrasse ideaalselt. Sarnane kollane värv kumab vastu tsipa maad eemal - kollaseleheline pune.

Praegu on üldse üks värviküllane aeg. Kõik õitsevad. Esimesi õisi lõi ka mu nooruke iluõunapuu. Sordinime ma sellel ei tea.

Sarnast värvikuma pakuvad kõrval tulbid:

Tasapisi olen ka rohimistöödega enam-vähem järje peal. Mõni osa mu kiviaiapeenrast on juba täitsa ok. Peamine ülesanne ongi praegu hoida peenrapiir nähtavana, sest muidu niidab mees mul pool peenart maha. Aga puhkusesuvi puhkusesuveks, ma ei saa seda lubada. Iseendalegi üllatuseks - mul on päris huvitavaid taimi siia kokku tassitud.