Kolmapäev, 27. august 2008

Vihm ei olegi kõike rikkunud

Pisikene ülevaade valgest aiaosast:

Pisike sellepärast, et vihm on seal ikka päris palju laastanud ja valgeid õisi pruuni-hallikirjuks teinud. Karikakrad on peaaegu kõik vasta maad, nelgil ja gladioolidel õied lörtsis. Eks neid vihmakahjustusi on ka fotodel näha küll ja küll.

Muideks, seda chelsea choppi katsetaks vist pärl-hõbelehe peal järgmine aasta. Kohati. Kui ma nüüd ei eksi, siis üks aasta ma kogemata tegin seda juba. Esimesel või teisel aastal siin maal elades. Varasuvel lihtsalt niideti kogu plats üle. Tollal ma ei teadnud veel, mis taimi siia maha jäetud oli.

Üldiselt jäin oma valge aiaosaga rahule. Vahepeal, peale tulpe ja ploome, tekkis küll nö. tühi auk, täpsemalt öeldes, ükski valge ei õitsenud. Aga ega sellestki polnud midagi, sest erinevad, valged/hallid/hõbedased/hele- ja tumerohelised puhmad olid ka vägagi vaatamist väärt.

Mingeid uusi taimi sinna ei planeeri, noh, välja arvatud mõned sibullilled. Krookused, sügislilled, linnupiimad(kahte sorti) ja vist peaaegu kõik mu valged tulbid. Järgmisel suvel ehk näeb ka õitsemas valget sõrmkübarat (Digitalis ) , loitvat tulinelki ja margariitasid (Tasso white Bellis perennis ). Ja suvikuid sinna vist enam ei planeeri. Välja arvatud juhul kui võõrasema suudab end ise külvata. Ja kipslille (pojengi kõrvale) ja peiulille (pinna ravimise eesmärgil).

Ma ei saaks öelda, et valge aiaosa kuidagi üksluine või igav oleks. Vastupidi! Selline huvitavalt rahulik ja pidulik. Ja tasakaalustav.

°°°°°°°°°°°°°

Ja kuna eelmise, punakuldset värvi postituse lõpetasin punase ja kuuma supi retseptiga (vabandust, juhatasin sisse), siis lõpetan selle valge postituse kah ühe sobivas toonis ja temperatuuris toidu tegemiseõpetusega:

ostsime Novaluxi poest jäätise tegemise topsikud ja panime sinna sisse astelpajusiirupivett. Üsna kanget. Nii saab täitsa mõnusat mahlajääd. Hädasti oleks nüüd vaja ka kuumasid päikeseküllaseid päevi, et seda mahlajääd õues limpsida.

Üks nädal aega jutti päikest ja sooja? Seda pole ju palju tahetud?

Teisipäev, 26. august 2008

Sügisene lopsakus

Tomatisupp:
kõigepealt kuumutada potis ribadeks lõigutud maitseköögiviljad (porgand, seller, juurseller) lisada kabatshoki kuubikud, tükeldatud tomatid, pisut jahu, soola ja pisut hautada koos supilusikatäie tomatipüreega (ketshupiga)
Siis lisada vesi, keeta ja maitsestada.
Juurde hakkida kuivanud saia, sai tuleb ka röstida. Lisaks ka riivitud juust ja hapukoor.

Suppi võib teha ka kanalihatükikeste või makaronidega.

Pereliikmete kommentaarid supile:
Mees_ imelik, liha pole sees aga nii hea maitsega!
Poiss_ ei mina sellist asja söö!
Tüdruk_ talle meeldis supi juures just see, et nii palju lisandeid sai supile lauas lisada. Mida ja palju ta seal sõi, seda ma küll ei tea.
Mina ise_ väga hea supp! Kindlasti teen varsti jälle!
°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Üha enam hakkavad mulle meeldima suured pooleldi metsistunud lillepuhmad. Mida rohkem üht ja sedasama taime, seda kaunima mulje lillepeenrad jätavad.



Ja see kollaste õitega honka daalia on mul ka hea leid. Otse suure toa akna all teevad tema naivistlikud päikese-õied tuju ikka heaks. Samuti ei karda daaliad neid vihmasid, mis mul siin gladioole, astreid ja tokkroose rikuvad. Artishoki uhked puhmad annavad kõik üksteise järel alla ja vajuvad nukralt külili.

Kahju küll. Tegelikult on ju alles augustikuu.

Esmaspäev, 25. august 2008

Puhkus on vajalik asi

Kui inimene on väsinud ja närviline, kui aedniku käed on mullast korpas ja küüned katki, ning kannad paljajalu käimisest krokodillilised, kui lapsemamma ei saa öösel magada sest pisukesel tulevad hambad ja abikaasa norskab nagu tahaks oma norisemisega maja lammutada... vat siis tuleb asjad kokku panna ja sõita näiteks Toila puhkekeskusesse .Väga ilus, tore ja igati SUPER! paik.
Mitte ainult praktilises mõttes hea koht aga seal on ka vaeva nähtud välise kujundusega. Nii on juba kohale jõudes silmadel koht kus puhata. Ilusal ümbrusel.
Neil on seal kujunduselemendina ka äraütlemata tore puu, mis pimeduse saabudes ilusasti helendab. Sain õelt postiga ka selle ööpimeduses pildistatud puu:Ma ei hakka siin nüüd väga pikalt seletama, et kuidas me seal koos õega saunatasime, ujusime ja lasime end igatepidi mudida ja kohendada. Igal juhul me võtsime sealt mis võtta andis ja ükspäev läheme kindlasti sinna ka tagasi. Personal on seal fantastiliselt armas, sõbralik ja abivalmis. Ja kui saabus lahkumine, tunnistasime mõlemad, et oleme tõeliselt lõõgastunud ja mõnusad inimesed. Vastupidiselt minu abikaasale, kes seekord ei saanud kaasa tulla ja juba mulle järele tulles kukkus urisema ja torisema, et tema ei tea kus parkla on ja kus ta seda teadma peaks ja ... ahh igatahes üks väsinud ja närviline mees. Ka õde vaatas, et no see mees vajab küll hädasti pediküüri ja kuuma vanni, mis ta kisab, eks ole, keset ilusat päeva? Ja ükspäev ma ta sinna viin. Vägisi kui teisiti ei saa.Need fotod on nüüd merepoolselt küljelt. Väga ilus rahulik kujundus.Ühte ja sama taime palju-palju, antud juhul siis hostat. Väga kena. Silm puhkab ja vaadata on ehk rohkemgi kui sel juhul kui oleks siin kõik erinevad hostad.
Ja nende akende taga asub restoran, kus tegime õega ühe uneeelse napsu kuulates kuidas keegi Genni nimeline meesterahvas laulis. Ilusasti laulis. Tasus kohe kuulama minna! Meiega ühines ka kapten Visnapuu, kes ütles nii imetoreda toosti. Et maailmas on nii halbu inimesi kui ka häid. Halbu on õnneks vähe, ütles ta. Neid on tõesti vähe, kinnitas ta. Ja siis me võtsime heade inimeste terviseks.
Hommikul, lõunal ja õhtul sai selles restoranis täitsa head ja tervislikku sööki rootsi laua süsteemiga. Kõhu sai täis ja mõnuga!
Meil oli küll väga tihe ihuharimise programm kogemata kokku pandud aga natukese ikka sai ümbruskonnas jalutatud.
Siit viib otse puhkekeskuse tagant trepp randa:

Õhtul hilja jalutasime ka dendroparki. Ka seal oli vaadata küllaga. Tegemist siis endise presidendi suveresidentsiga, mis oli omal ajal ehitatud kellegi vene kaupmehe Jelissejevi poolt. Kahjuks oli siis juba üsna pime, nii et pilditegemine jâi ära. Aga te minge ja vaadake ise sest oma silm on kuningas!
Maja seal küll polnud, hävitatud sõja käigus kahjuks. Aga aed, selle kujundus koos vaateplatvormide, voolava vee ja mustriks istutatud pöetud ligustrihekkidega on vaatamist väärt. Klassitsistlikus stiilis. Ka hilisel ajal on seal hea jalutada, laternad annavad valgust.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Enne veel kui ma läksin tagasi oma toriseva meha ja armsate laste juurde, käisin ära ka paradiisis:Seal võlvide all on mitme basseini ja saunaga mõnusalt hämarad ruumid. Talveaias (mis pildil) saab kohvi ja veini juues, puuvilju süües puhata pärast neid saunu ja ujumisi.
Sai ära proovitud ka Jaapani saun, ehk kuum mineraalvee bassein, uskumatult mõnus! Ja bassein kus värvilised vetevood ja veealune muusika. Esimese hooga mõtled klüll, et mis see nüüd ikka nii väga ära ei ole aga tegelikkuses on see hiigla mõnus ja lõõgastav. Ma olin seal nagu troopiline kala vihmametsa soojas ja hämaras vees.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°
No ikka hakkasin jutustama...
aga hea oli.
Ja üldse... aednikud, teate! Sügis on käes ja õige varsti on aiatöödega nagunii jokk. Arvestades seda niru suve... ojeeh
Kohtume Toilas, mineraalveebasseinis! Ma elan nüüd seal.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Ah jaa. Tagasiteel sai käidud ka Valaste joal
Jälle midagi ilusat! Uskumatu, et selline koht üldse Eestimaal eksisteerib!

Teisipäev, 19. august 2008

Mis me see aasta saagiks saame?

Astelpajumarjad _ ohhohhohhooo!
Hea saak. Prooviks sai juba natuke korjatud ja siirupit tehtud. Küll oli hea kraam! Suhkrut kulub küll üsna tublisti aga tulemus on seda väärt.
Muud nagu ei mõista nendega midagi teha. Ühe pisikese pudeli likööri teeks ka vist veel. Noh et marjad koos suhkru ja viinaga pudelisse ja seisma. Üks aasta tegin vaarikatest. See oli küll väga nämma jook.

Punased sõstrad _ hea saak, nagu ikka. Enamus läheb mahlaks, osa on juba tarretiseks tehtud.
Mustad sõstrad _paar purki moosi, ülejäänud sügavkülmas.
Tikrid _ niru saak. Jäi üksnes söömiseks ja paar tikrikooki on ka tehtud.
Maasikad _ poleks vihmasid, oleks ilmatu suure saagi vist saanud. Mulla peal kasvavad marjad ilma peenravaibast multshita mädanesid kohe ära.
Õunad _neli õuna? Seitse õuna? Ühesõnaga, saak olematu.
Kreegid, ploomid, pirn, madalkirss _ ei miskitki see aasta.
Herned _ isegi peenra kõrval söömiseks jäi väheks. Supi sisse ei jagunud üldse.
Kikerherned _ selle aasta suvised vihmad neile kasuks küll ei tulnud. Jääme vist saagita. Nõme.
Juurseller _ päris okei saagi saab vist. Korra juba võtsin ühepajatoidu sisse ühe. Väga mõnusa maheda maitsega ja parajas suuruses.
Lehtseller _ OO MY GOD! Kes kurram käskis mul seda taime nii palju külvata? Mida imet ma sellega teen? Supi tarvis piisab täiesti ühest lehtsellerist toas lillepotis, nii kui lehe võtan, tuleb kaks asemele. Kuhu ma panen selle peenratäie lehtsellerit nüüd? Ei tea, äkki loomaaias mõni loom armastab lehtsellerit?
Aedoad _ saak niruvõitu. Varasem külv annab rohkelt saaki, hilisem vindub- paar kauna varre otsas.
Spargel _ saaki muidugi pole veel, esimese aasta külv alles. Külvasin, muide niimoodi, et lihtsalt suskasin maasse ilma igasuguse eeltöötluseta. Kaks sorti on ja üks idanes 100% ja teine vist umbes 60%. Mul sellest küll ja küll
Basiilika _ võib saagiga rahule jääda. Koristatud saaki kahel korral. Kolmanda korra saab vist veel. Ja ühe taime toon vist hiljem potiga tuppa ka. Et saaks värsket võtta.
Salat _ hea saak oli, igati võib rahul olla.

Till _sisse tehtud koos soolaga ja samuti on kuivatatud. Ilus saak. Liigagi palju sai teda.

Kurk _ enam-vähem paras saak. Sisse ikka saab üht-teist tehtud. Ja värsketki on küll. Taimi kimbutas vist kah see hahkhallitus või mis iganes. Üle ühe mädanesid pisikesed kurgid ära.
Kõrvits _ ilusad suured taimed, õitseb ilusti aga kui vähegi ilma veel antakse, saame ÜHE kõrvitsa. Asi seegi.
Arbuus _ ainult isasõied. Saak null järelikult
Melon _ oleks varem ette kasvatanud, saaks saaki vist küll. Taimed kõik pisikesi punne täis. Praegusega saak null.

Sibul ja peet (tootsi peenrast) _ uskumatu küll aga need x-aegsed seemned idanesid ja praeguseks on tipp-topp taimed. Eriti sibul.
Tomat _ kaks taime. Ûks kollane kobartomat, teine tavalisem punane. Saak on üüratu kahe taime kohta. Erihooldust pole taimed saanud. Ju neile siis sobib see kole vihmane suvi.
Kabatshokk _ hoolimata sellest, et osa vilju tuleb hahkhallituse tõttu eemaldada, on saak meie pere tarvis küllaldane. Viljad on suured ja maitsvad. Taim ise on pisut üle meetri kõrge.

Praegu elangi selle tähe all, et nuputan kabatshokist aina uusi ja uusi roogasid. Tavaline pajaroog koos liha ja maitsetaimedega _ värvilt jäi hirmus roheline aga maitses hästi. Selline tunne oli, et nagu sööks tulnukat.
Siis muidugi grillimine ja praadimine.
Ükspäev proovisin nö. praevardaid. Curry ja soolaga maitsestatud kanalihatükid vaheldumisi paprika, lillkapsa, porgandi ja kabatshokilõikudega. Väga hea oli.Järgmiseks proovin vahvleid teha.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Lubadused uueks aastaks:kindlasti peaks proovima lillkapsa kasvatamist, samuti võiks olla ka üks porgandipeenar. Lillkapsaid pole varem proovinud. Porgandid olen aga miskit pole välja tulnud. Esimesel aastal pidin porgandid jagama mingi kärbsega ja teine aasta oli väga kuiv; porknad jäid niruks. Sihuke jama tüütab ära ja selle tõttu polegi rohkem kasvatanud.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

HURRAAA! Helistasin loomaaeda ja tuleb välja, et elevant ja ahvid armastavad sellerit väga! Ei lähegi mu töö hukka! Nii tore! Saab hoopis elevandile! Nii vahva!

Reede, 15. august 2008

Üks on ilusam kui teine


Praegu on ilus ja huvitav aeg. Järjest ja järjest lisandub uusi õitsejaid. Õnneks leidsin ka oma märkmed tokkrooside kohta. Nii tean enamikku sordinimesid. Hea on ikka teada!

Lugesin Hilise ja Kôögikata komme ja jätkan juttu:

Lisan veel, et too must tokkroos on kahemeetrine, teised lühemad, umbes 1,5 meetrised.

Tokkroosid tahavadki kuivemat, toitainevaesemat ja kõrgemat pinnast. Ja kevadisi ümberistutamisi nad ei taha. Juur on neil väga pikk. Minu aia olud sobivad tokkroosidele üsna hästi. Seevastu näiteks päevaliiliad on minu aias hädas. Kasvavad küll aga ei kipu nii vohama nagu mõnel teisel.

Ma nüüd ei tea aga minu meelest on minu aias taimede õitsemise ajastusega kõik ok. Esimesed astrid alustavad küll jah aga eks august ju ongi käes. Daaliad (samuti esimest suve mu aias) on nuppe täis. Sügisastrid on alles tagasihoidlikud, nuppe pole näha. Õitsevad veel jorjenid ja päevakübarad, need vana-taluaia sorti. Köögiviljaaias moonid ja lillekastis kressid ja begooniad, Ja roosid ja peiulilled. Ei ole miskit kurta, tibes-tobens!

Eelmin,e aasta oli küll nii, et peale pojenge tekkis mingi imelik pikk ligi kuu ajane roheline igavus. Eks sellepärast hankisingi kressid, need pea suvi läbi ilusasti rõõmsasti õides!.

Kolmapäev, 13. august 2008

Minu liilia

Ma ei tea liiliaist midagi. Absoluutne null. Mul on olemas isegi üks raamat nende kohta kuid pole seda kunagi lugenud. Liiliad on minu meelest liiga uhked ja kuninglikud minu aia jaoks. Ja minu jaoks. Mul pole valget klaverit, millele asetada kristallvaasi roosade liiliatega. Selle tõttu on minu aias siiani kasvanud vaid kahte sorti liiliaid, see teada-tuntud oranz ja lilla martagon. Neid võib Eestis ka metsikuiks pidada. Kusjuures martagon metsistub küll hästi.
Eelmisel sügisel, kui plaanisin oma valget peenart, tekkis aga tahtmine sinna ka üks liilia panna. Paningi. Idahübriidi "Siberia" No vat.
Eks ma kaevan ta sügisel välja ja kingin õele kasvuhoonesse. Minul pole kasvukasse küll mõtet lilli panna.
Inimene õpib kuni elab.


Copy-paste Muhediku aiablogist:

Idahübriidid õitsevad samuti suve teisel poolel, samal ajal trompethübriididega. Kuid kasvutingimuste osas on nad väga nõudlikud ja kapriissed. Heaks kasvamiseks vajavad nad happelist kasvualust, poolvarju, õitsemise ajal KUIVA mulda, NIISKET õhku ja kuni 30 kraadist KUUMUST. Niisuguseid tingimusi meie oludes neile avamaal luua pole võimalik. Enamasti siiski on meie augustid jahedad (eriti ööd) ja vihmased. Mõni aasta on neid ju võimalik aias imetleda, kuid siis nad ka kindlasti hukkuvad. Et neile luua sobivaid kasvutingimusi, tuleks neid kasvatada kasvuhoones, piisab tavalisest külmkasvuhoonest. Kui aastaid tagasi ärimehed reklaamisid neid kui meie oludes väga vastupidavaid ja pikaealisi sorte, siis jätsid nad märkimata, et siiski mitte meil ja selle vea parandamine nõudis suuri jõupingutusi. Üks neist kutsus mind isegi oma aeda, et ma veenduksin idahübriidide avamaal kasvatamise võimalikkuses. Teda külastades aga nägin ma, et nad kasvasid tal eraldi lavades lõikeõite müümiseks..... !!!! Ka see on ju katmikala-, mitte avamaa lillekasvatus. Asi ju polnud selles, et mul oleks hirmsasti õigus pidanud olema, kuid niisugused eksitavad reklaamid kõigutavad kõigi puukoolide ja lillekasvatajate usaldusväärsust ja petta saanud aiaomanik ei tea enam, mida osta, mida mitte. Veel eelmisel aastal nägin ma ka vale tõlget - orientaalhübriidid olid tõlgitud aasiahübriidideks. Sibulaid ostes peaks jälgima eelkõige, milline nimetus on neil pakendil.Kuna aasia hübriidide ilusaid sorte on palju ja neid on väga värvilisi, on eelkõige nemad, keda võiks aedades kasvatada kui kuival ajal on olemas võimalused nende kastmiseks.
Liiliate kasvatamisel võiks meeles pidada järgmist:
1. Liiliasibulaid ei tohi peale ülevõtmist kuivatada, neil puudub sibulat kaitsev välimine kest.
2. Liiliasibulate istutussügavus ja mulla reaktsioon olenevad sordirühmast.
3. Sibulate vahekaugus üksteisest oleneb sibula ümbermõõdust
4. Liilia ei talu seisvat vett sibula ümber ja on VÄGA tundlik põua suhtes.
5.Istutamisel peaks eelistama väikeseid sibulaid, neil on veel pikk elu ees ja nad kohanevad uute tingimustega paremini. Loobuda tuleks mehhaaniliste vigastuste ja haigustunnustega sibulatest. Peale istutamist on vaja liiliat kasta (ka kuival ajal sibulaid maha pannes)
6. Liiliatele tuleks kohe valida alaline kasvukoht, nad ei salli iga-aastast ümberistutamist.
7. Liiliate kasvatamine konteinerites erineb kasvatamisest avamaal.
8. Liilia ei vaja liigset väetamist, see on sageli tema haigestumise põhjuseks.

Värvid aias ja punane

Alustuseks meite maa plaan (suht vana foto, majal katus alles vahetamata) :Järgmiseks meite maa plaan mkmh "lihakere" kujul:3. Valge aiaosa. Kõik selleteemalised postitused tulevad välja kui klõpsida teemal "aegumatu projekt" Seal asub ka ploomipuude istandus.
2. See koht jaguneb kaheks: esimene, mis jääb seotuks valge peenraga- seal domineerivad valged, lillad ja sinised õied. Ja teine, mida salaja nimetan omis mõtteis"My little Holland" - soe auk lauda ja õunapuu vahel, seal asub kiviktaimla.
4. Vanasti oli selle koha peal palju sõstraid ja tikreid. Nüüdseks vanad põõsad ja lähevad täies koosseisus (99%) hävitamisele. Asemele tuleb astmeline lillepeenar (praeguste plaanide järgi)
5. Mingi muruplats koos natukese kuuskedega. Mehe võimuses olev maatükk, mina sinna ei pääse. Aga elame-näeme! Ükskord me võidame niikuinii! Esialgu plaanid puuduvad
6. Endine lõkkease. Praegune Tootsi peenar. Kindlaid plaane tuleviku tarbeks praegu pole.
7. Vasakult paremale: köögivilja aed -istandus (astelpajud,marjapõõsad)-tühi plats (palli mängimiseks vist) Plaanid: las põõsad kasvavad, paar tühja kohta on ka veel mõne marjapõõsa jaoks ja ilus pikk pink tuleb ehitada
8. Nojah, seesama tühi plats
9. Lauda taga ilus kuusik (Taimed esialgu üsna väikesed veel) Plaanidega lõpp. Objekt nö. lõpetatud.
10. Plats, mis juhatab sisse aia muutumise pargiks, täpsemini öeldult kodustatud metsaks. Seal juba on (3 torkavat kuuske ja Korea balsaminulg) ja tuleb ka juurde kadakaid ja kääbus-mägimände. Ala 10 ja ala 2 piirjoonele on end ise sättinud püsikud nagu lupiinid ja kurekellad. Lisasin omalt poolt oranzid vana-taluaia liiliad ja ehk panen mõne pojengi ka. Plaan veel 100%plaanimata.
11. Peaaegu kasutamata ala. Seal kasvavad vaid üksikud noored männid. Hea koht. Põhjatuulte eest kaitseb hekk
12. Meie mägi. Plaanid puuduvad esialgu. Nö. seedimisel alles.
13. Maa. Park. Kodustatud mets. Noored männi-kuuse-kastani-kase- ja muud istikud. Mees niidab.
14. Siseõu. Kõige aktiivsema liikumisega koht. Nii taimede kui inimeste kui tegutsemiste koha pealt.
1. Punane aiaosa. Kogemata tekkis. Seal on punane sarapuu ja iluõunapuu. Punaseks hakkasin seda kohta pidama kui leidsin sealt sellise priimula:Idee hakkas meeldima, et miks mitte? Aitan omalt poolt veel pisut kaasa mõne püsiku, tulpide ja põõsaga. Saab pilkupüüdva koha. Kunagi, paar aastat tagasi tegin prooviks punastest hilistest täidisõielistest tulpidest suure peenralaigu, umbes1x2 meetrit. Mõtlesin, et proovin, et kas jääb väga karjuv/kriiskav ja häiriv. Ei jäänudki. Ilus oli hoopis. Katsetan siis uuesti. Seekord suuremalt.
°°°°°°°°°°°°°°°
PS. Saigi tehtud. Nüüd on mu kuningriik siin nagu peo peal. Hea vaadata kui uusi plaane teen ja mehega vaidlen, et kuhu ja mida.

Edaspidi saavad loa kasvada minu aias...

Sulev Savisaare kataloog tuli.
Vaatasin.
Tekkisid mõtted.
Nüüd ma siis mõtlen.
Mõned sibullilled valgesse peenrasse. Vat nii.
Ja kogemata on mul ka tekkinud punane aianurk. Las ta olla. Ongi põnev. Sinna siis ka midagi. Midagi huvitavat.
Jajaa.
Mõtleme...

3. Allium atropurpureum, purpurpunane lauk. 80 cm kõrgune vars kannab juunis-juulis kuni 7 cm läbimõõduga tihedat mustjaspunast lame-poolkerajat õisikut. Õite sigimikud ja tolmukaniidid on mustad. See Balkani liik annab ohtralt tütarsibulaid ning on kergesti kasvatatav peenra- ja lõikelill. Teda on võimatu nii umber istutada, et vanasse kohta midagi maha ei jääks (aitab mulla sõela peal läbipesemine)2 tk.: 10 EEK

10. Allium karataviense, karatau lauk. Omapärane Kesk-Aasias lubjakiviklibul kasvav madalakasvuline 20 cm kõrgune lauk. Peaaegu maapinnal asetseva 2-3 laia, sinakasrohelise lehe keskel, otsekui ilma varreta, “istub" mais-juunis suur ja tihe valkjas õisikukera läbimõõduga 10 cm või enam. Ka kogu viljumise aja on taim veel ilus. Liigi tüüpiline taim paljuneb vaid seemnetega. 10 EEK 44. Colchicum autumnale 'Album' (spont. wet meadow in Eastern Carpathians), valgeõieline harilik sügislill Ida-Karpaatidest (Lääne-Ukrainast). Eestis looduskaitse all oleva hariliku sügislille õied on väiksemad kui aed-sügislillel. Pakun septembris-oktoobris õitsevat 10 cm kõrguste valgete õitega vormi, mille mugulsibulad korjas Janis Rukšans 1978. aastal Ida-Karpaatidest väga niiskelt niidult. Need taimed on jõulisemad ja õierikkamad kui Hollandis pakutav aedvorm. 30 EEK

144. Lilium 'Vostotsnaja Skazka' [I (a): Kirejeva, 1984], liilia ‘Vostotsnaja Skazka’. Tumepunased püstised musta täpistusega arvukad õied on tihedas pikas õisikus. Nimi tähendab tõlgituna “Idamaa Muinasjutt”. See liilia on mulle saamisest alates (1989. a.) südame järgi olnud, enamuse muudest liiliatest olen ammu likvideerinud. 50 EEK

158. Ornithogalum schelkownikowii, hajastani linnupiim. Umbes 1 m kõrguse taime arvukad valged õied on juunis-juulis pikas õisikus. Kuni 1 cm pikkused õielehed on kitsa rohelise seljatriibuga. Peale õitsemist käänduvad viljaraod kaarjalt üles. Lehed on kitsad – kuni 1 (1,5) cm laiused. See Kaukaasia alpi- ja lähisalpiniitude endeem on kirjeldatud Armeeniast. Õielehe selge rohelise seljatriibu poolest erineb hajastani linnupiim väga lähedasest kaar-linnupiimast (O. arcuatum). Sibulad on minevikus saadud Lätist Lucija Ligotnelt. 45 EEK

Teisipäev, 12. august 2008

Tants ümber kapsakatla

Anno domini 2008 on meie aias kõige tähtsamad taimed vist dekoratiivkapsad.
Siin esitlemegi üle maailma kuulsat tantsu- ehk hommikuvõimlemise filmi: "Tants ümber kapsakatla" Ameerikas on selle filmi nimi "Tantsib kapsastega"
Head vaatamist!


See aasta on kapsaste kasvatamiseks vist ka üsna soodne, sest pole mina näinud neil ühtegi ussi maiustamas. Kuna järgmine aasta on samuti plaan mõned kapsad üksnes ilu pärast peenrasse panna, panen siia kirja ussitõrjemeetodid (nõrganärvilistel mitte lugeda!) :

1. Kui usse vähe, võib nad lihtsalt mõne muu lehekese, näiteks paiselehe abil teise ilma saata.

2. Kui usse pisut rohkem, tuleks nad purki korjata. Nad seal siis ää tappa, lasta päikese käes ää kuivada, siis purustada, segada veega ja pritsida kapsastele. Kehtib igasugu röövikute puhul tegelikult.

3. Soolalahusega kasta. Üsna soolasega. Aitab kuni esimese vihmani.

4. Istutada kapsaste lähedusse peiulilli. Ise pole proovinud, naaber proovis ja pettus. Ussidel oli tore kapsaid pugides õitsvaid lilli vaadata, muud midagi.

5. Lugesin eile tarku raamatuid ja sain teada, et ennevanasti tehti kapsastele st. ikka kapsaussidele kadakasuitsu. Ise sellisest asjast ei tea midagi ja kadakaid nüüd kah vaevalt selle jaoks kunagi spetsiaalselt tooma läheks. Las mereäärsed katsetavad ja jutustavad hiljem, et kuidas kulges.

6. ?

Rohkem ei tea, mingid seebilahused on vist ka ja spetsmürgid aga ise pole miskit proovinud.

Reede, 8. august 2008

Ajutine asi

No siin olin juba varemgi plaane teinud, et milline terass meil peaks olema suure toa ukse ees. Eks nad pididki plaanideks esialgu jääma, lihtsalt aega pole. Köögi ja sauna remont tegemata, mis terassidest me siin unistame. Vat nii.

Aga ilmad nii vihmased ja nirud, uksest ikka ju käiakse ja ukseesine kulutati kole poriseks. Ja nii ma ütlesingi mehele, et nii ei või see mitte jääda ja teeme ajutise asja. Mingi trepiastme. Umbes meeter korda kaks. Laiupidi ukse ja akna alla. Mees tõi siis kaks palki ja mõned vanast aidapõrandast jäänud mitte just eriti kvaliteetsed lauad. Ja ehitas pikkupidi ukse ette mingi imeliku paadisilla. Kuna see sild ehk trepp ehk terass pidi olema ajutine asi ja pole püsivamat asja kui ajutine asi, siis lihvis ja värvis mees igaks juhuks selle paadisilla üle. Et kes teab, kauaks see ajutine asi sinna jääma peab.Kui see paadisild oli juba mõnda aega olnud ja igati kõigi heakskiidu leidnud, avastasin, et nurk seal kõrval justkui ootaks mingit põõsakest või peenart. Nii tekkiski mõte sinna üks peenar disainida. Ja terassi pikendada. Et oleks koht kus hommikukohvi juua. Kui juhtub selline imeasi selle aasta suvel, et hommik on nii parajalt päikseline. Vahest juhtub ka.
Nii sai laotudki paekividest platoo ja selle ümber peenraosa.Hiljem on plaanis sinna mõned kevadel õitsevad lilled panna ja madalad pinnakattetaimed. Praegu aga toppisin dekoratiivkapsad sinna. Kapsad on ilusad aga kokkuvõttes näeb see siiski pisut naljakas välja. Mis teha, tundub, et mul see peenarde kujundamine oskus on alles nadivõitu.
Teiseltpoolt vaadates näeb see välja nii:
Kõrval on õuepealse ringpeenra ots, mida ma nimetan oma elutööks. Sel lihtsal põhjusel, et olen teda 10 aastat teinud, ta pole ikka veel valmis. Aga nüüd hakkab juba vähemalt looma! Plaanid on tehtud ja enamik taimi paigas.
Toda kapsapeenart on kah plaan teiselt poolt paadisilda edasi teha. Muidu jälle selline tühi ruum, kus keegi eriti ei trambi. Peab ära kasutama!

Kaktus õitseb!

Kui ma olin natuke kiviktaimlas umbrohuga võidelnud, kõlbas seal ka juba pilti teha.Tegelikult on see nati ajuvaba ja üldse mitte kiviktaimla moodi aga see nurk oli seal nii kivine, et ma muudkui uhasin ja uhasin sinna komposti ja kõdusõnnikut, et sai seda va viljakat pinnast liigagi palju. Peab jälle kive ja liiva lisama. Praegu käivad seal mutid möllamas! Taimed on küll rahul ja uhkelt lopsakad. Praegu on põhiline tooniandja lavendel.Suur üllataja oli mu ainumas mägisibul. Ma ei teadnudki, et mägisibulad ka selliseid roosasid kaktuselikke õisi oskavad teha. Hästi kihvt!Osa kõrrelisi nimega Festuca Glauca istutasin ikka kiviktaimlasse kivide keskele poseerima. Kaks neist jäid pottidesse. Nii nad ongi muide kõige ägedamad! Potike tõstab siilikese kõrgemale ja nii ta paistab paremini silma. On ju kõrval samas toonis lavendlid ja nelgid.
Ma olen täitsa rahul oma kiviktaimlaga. Päris hästi on välja tulnud. Tahaks sinna ka mõned kaufmanni tulbisibulad pista aga ei teagi kas seal ruumi enam on. Ja see piimalillepuhmik on kuidagi liiga suur.
Kusjuures paljud taimed seal on igihaljad ja vaadata on seda kiviktaimlat huvitav ka talvel.

Neljapäev, 7. august 2008

Uued õied

Enne kui pikemaid jutte siia blogisse toksima hakkan, lisan mõned uued õitsejad:
mungalill Top Flowering double Verd Bert Tropalaeolum nanum
Kikerhernes

Kuigi see viimane vihm tegi kurja ja peksis taime suuresti vastu maad, on toibumine päevakorras ja esimesed kaunadki juba olemas.

Millegipärast arvasin, et kikerhernel on väikesed lillad õied.

Täitsa huvitav, mis maitse neil värskelt kah on?

Järgmiseks tokkroos, sordinime olen unustanud, kott tühjade seemnepakkidega kadunud. Ahh, eks pisut hiljem tuleb välja. Kõrvuti sattunud selle kollase vana taluaia lillega, mida ma tavaliselt kogu aeg olen välja kitkunud aga see suvi on nad nüüd nii õiges kohas ja õige naabriga. Hiljem lisandub neile veel kolm päevalille. Need veel nuppus esialgu. Ilusad värvikombinatsioonid see aasta mul peenrais. Siin siis kollane mustagaJa lõpetuseks veel kaks peiulille: sordinimedega kirsimoos ja mimimiks










Teisipäev, 5. august 2008

Arte y pico


Aitähh Deiale äramärkimise ja tähelepanu eest!

Pean omakorda tema aiablogi kiitma, see pole mitte niisama, tõepoolest on hea ja targemaks tegev lugemine.

Ja suur rõõm on mul auhinda edasi anda oma lemmiklugemismaterjalidele:

1. käsitööblogi Freddy'le, sestolen seal tihtipeale piilumas käinud. Tikkimisi. Hea ja ülevaatlik ja sisukas blogi!

2. "Mediterranean Garden Spain" Very beautiful and interesting. And I love those colours and feelings in this blog

3.Prantsuse blogile "Ahah... Le Jardin de Marandon" , Silma jäi see blogi küll nati kummalisel põhjusel aga nüüd olen ikka selle blogi fotosid imetlemas käinud. Ja kadetsen väga selle blogi asukohta: mäekülje peal. Ilus planeering on seal aias kah. Jälle põhjus kade olla.
°°°°°°°°°°°°°°°°°
J'ai trouvé ce blog par hazard. Mais j'ai maintenant souvent regardé les photographies adorables de ce blog. Je suis jaloux de l'endroit de ce jardin, sur pent de la colline. La planification du jardin est remarquable aussi. Encore une raison d'etre jaloux

4. Nodsule, sest tema blogis võib kohata vahvaid fotosid ja toredaid jutte. Oskab huvitavalt kirjutada.

5. "Mary Lou and Cherries too" See blogi on juba rohkem kui aasta minu favoriitides, alati on seal midagi uut ja huvitavat.

This blog is in my favourites almost a year already. There is always something to read or watch.

Tegelikult on neid blogisid veel, kes minu käest auhinda peaksid saama, sest olen nende üllitiste sage lugeja (Kadakas, Köögikata, ja igatsen ka Naano kirjutiste järele.) Ja neid blogisid on veel!!!

Ahh, mis ma siin seletan, mulle meeldivad kõik aiablogid ja nad on kõik auhindu väärt. Aga ehk autasustab neid minu asemel hoopis nende aed kurkide, maitsetaimede ja ilusate lilledega.


*Andes seda auhinda, ei nõua ma kandidaatidelt osalemist :) See on vabatahtlik*
1) Vali 5 blogi, kes sinu arvates väärivad seda auhinda loomingulisuse, disaini, huvitava materjali ja samuti panuse andmise eest blogide maailma, olenemata keelest.2) Auhinna andja lisab postitusse iga saaja nime ja lingi tema blogile.3) Iga auhinna võitja paneb auhinna oma lehele ning lisab lingi, kellelt see auhind on saadud.4) Auhinna saaja ning andja lisavad oma postitusse ka lingi "Arte y pico" blogile, et oleks teada, kust see auhind on alguse saanud.5) Auhinna andmisel kopeeri need reeglid oma postitusse.
You have to pick 5 blogs that you consider deserve this award for creativity, design, interesting material, and also contributes to the blogging community, no matter of language.2) Each award has to have the name of the author and also a link to his or her blog to be visited by everyone.3) Each award-winning has to show the award and put the name and link to the blog that has given her or him the ward itself.4) Award-winning and the one who has given the prize have to show the link of "Arte y pico" blog, so everyone will know the origin of this award.5) Show these rules.

Reede, 1. august 2008

Suvised reisimised

Suvised reisimised hakkasid sellest pihta, et ilm läks üle hulga aja ilusaks ja tekkis tahtmine kusagile minna. Ükskõik kuhu. Peaasi, et läheks. Kaua me seal kodus passime.
Ja läksimegi. Kõigepealt Imaverre Sassi tallu jaanalinde vaatama. Polnudki neid varem kunagi näinud. Olid ikka ilusad küll.
Kui linnud vaadatud, koju ei tahtnud ikka veel minna. Põrutasime edasi Võrtsjärve äärde. All fotol pole küll Võrtsjärv aga osake temast. Kaevatud kanal, kus vesi oli soe nagu supp ja väga mudane.Järve äärest leidsin selliseid ilusaid teokarpe aga WARNING! HÄDAOHT!
Nad haisesid nagu jube!!! Pärast käisime poes seepi ja vett ostmas, mu käed olid ju sama haisuga... ja see hais oli juuuuubbeeee!Kui mudaaugus ujumine ühelpool, ei tekkinud ikka veel tahtmist koju minna. Põrutasime siis hoopis Karksi-Nuia suunas. Lõviosa minu lapsepõlvest möödus seal. Noh, igal juhul kõik koolivaheajad.
Kahjuks pole miski ega keski siin maailmas igavene ja auto tuli parkida hoopis surnuaiavärava kõrvale. Selles ilusas kuid nukras aias puhkab nüüd minu vanaema.
See on väga kurb.Ehh, nostalgia.Kunagi, kui olime lapsed, sõitsime mööda seda teed alla järve äärde. Tollal tundus see mägi palju järsem olevat. Jalgratastega sai päris kihutatud sealt alla.Kui minna tasapisi mööda seda teed edasi järve poole, avaneb mäeküljel vot selline vaade. Vanasti, kui ma veel laps olin, neid pöösaid seal veel polnud. Vist umbes 10 aastat tagasi tekkisid sinna. Nad on nii kihvtid ümmargused. Mingid pajud vist.
Karksi ürgorust ja tehisjärvest eriti pilte ei teinudki. Seal käis mingi teede parandamine ja järve süvendamine, nii et peab pisut ootama enne kui ilusaid fotosid klõpsida saab.
Aga igal juhul oli meil tore reis sinnakanti.
Järgmiseks reisiks sai sõit Saaremaale mitmeks päevaks:

Normaalne inimene oleks kindlasti läinud Saaremaal kusagile dendroparki. Meie ei läinud. Jõlkusime niisama ühest rannast teise ja ujusime ja ujusime. Korra käisime küll muidugi Kuressaares linnuses ja seal linnuseõuel vahtisin toda suurt pööki ja tema krussis juuri ja tundsin, et MA EI TEA MILLESTKI MITTE MIDAGI. Lihtsalt selline väike olemise tunne tekkis.
Peab tunnistama, et Saaremaa loodus üllatab ka ilma igasugu parkidega küllaltki. Natuke rannataimi: esimene, teine, kolmas. Eks seal oleks rohkemgi pildistada saanud aga fotoka mälukaarti tuli kokku hoida. Nii jäi ära traditsiooniline kadaka pilt või foto kolme sorti pujust kõrvuti. Ja ühed väikesed armsad roosad lillekesed rannal. Oo jeeh.

Samuti sai ühel vanal sõbrannal Elol külas käidud ja ühe silmaga vaadatud, et kuidas ta ka elab. Ilusti elas. Kahjatsesin, et külaskäik nii lühikeseks jäi ja et ma talt üht kamakat savi, mida ta väidetavalt tiigi kaldalt kaevata saanuks, omale ei nuianud. Saaks proovida seda Kiruveres õpitud/nähtud potipõletamise meetodit. Oleks huvitav ettevõtmine. A okay, eks savi saab mujalt kah.
Nojah, aga nüüd oleme kodus tagasi ja kasvuhoone ootab rohimist. Esimesed tomatid juba punetavad, kurki ja kabatshokke on just parasjagu palju meie pere jaoks. Herned, muideks on see aasta nirud (Aamissepp) aga kannavad suht hästi.

Ok. Aitab küll jututamisest. Hulka fotosid vaja nüüd klõpsida. Palju ilusaid uusi õisi on aias.