Haiged tulbid

Kirjutasin kunagi oma blogi alustades, et kirjutan siia ka kõikidest oma ebaõnnestumistest. Ai kui ebameeldiv on vahest oma sõna pidada. Parema meelega kirjutaks alati vaid kui hästi mul läheb ja kui edukas ma olen. Aga kahjuks ei piirdu tänavaastased tulpide kahjustused vaid kevadiste külmanäpistustega:



Tulpide viiruslik kirjuõielisus.
Ei saa salata, nad näevad päris ilusad välja. Aga sellegipoolest lähevad hävitamisele. Hea on see, et neil pole teiste tulpidega kokkupuuteid olnud. Nad on eraldi olnud kiviktaimlas kaks aastat.

Need tulbid sain ka koos majaostuga, sestap ei tea nende nime ega midagist. Oletan, et liiliaõieline Siren aga kindel ma küll selles pole. Selle foto tegin umbes 4-5 päeva tagasi ega märganud siis veel miskit halba.

Selle foto võtsin täna hommikul. Peaaegu kõik selle peenra tulbid on täpilised, õielehed on justkui pimedate kirja täis tipitud. Varred on ilusad aga lehtedel on ka üksikuid täppe.

Nüüd ma siis istungi siin, kõrvad kurvalt lontis ja üritan kirjanduse ja foorumites liikuvate tarkade abiga selgust saada, et mis haigus see on ja mida ma peaksin küll tegema.

Lilletünn

Täna hommikul sisustasin oma aega siis ühe lilletünniga. Esiteks: no kas pole mul omapärane postament seal tünni all? See on nimelt meie maja endine trepp, mille kopp lihtsalt majast eemale lükkas. Kuna ennevanasti armastasime ikka hommikuti trepil kohvi juua, jääbki ta meile niimoodi alles. Hiljem lisame trepi taha veel mõned kivid mille vahele istutan taimi.

Tünni täitsin kõigepealt suuremate kividega, siis väiksematega ja lõpuks pisut killustikku. Siis muld ja taimed: petuunia, maasikas ja lehtertapud.

Senikaua kuni petuunia ja lehtertapud veel pisikesed, suviab seal ka astrite pott. Trepile ritta laon lillepotid tubaste taimedega ja nende taimedega, mida alalisse kasvukohta istutan alles sügisel või hoopis alles järgmine kevad.

Kevadised sebimised 3

32. black parrot

33. nartsiss mõistagi. See sort on meil siin nagu umbrohi, teda on igal pool. Praegu, kus ta igal pool õitseb, püsib mõnsa aroom. St. lõhn on neil väga tugev. Tagaplaanil on meie maja(hihii)

34. hiline täidisõieline

Sain selle tulbi ka koos majaga. Ajapikku on temagi võrdlemisi metsistunud. Lisaks peenardele, kus ma teda kultuurselt kasvatan, on teda puude-põõsaste all ja isegi täiesti suvalistes kohtades keset lilleaasa.

35. tulipa sylvestris ehk lihtsalt metstulp

Ûks õhtu sai osaletud pisikeses taimevahetuses. Sain sealt allpool asuvast aiast natuke lisa oma lilleaeda. Ikka on hea aeg-ajalt teiste aeda kiigata, annab uusi ideid. Sihukene tünn mul küll juba oli, aukudes maasikad. Aga mulle meeldisid seal aias just need hästi lopsakad lillepuhmad, üksteise otsa laotud kivid(meil selliseid suuri kive ju nüüd peale remonti on rohkem kui küll) ja aiatiik oli ka huvitavalt kujundatud

Sääsed versus vabadus

28. darvin-hübriid

Päevasel ajal on keeruline leida aega aias toimetamiseks. Kui mu aastane tütreke koos minuga aias on, ei tule tööst midagi välja. Küll ronib ta kättpidi kastmisvee vanni ja solistab seal kuni on üleni märg, küll kipub kasvuhoonesse kurki ümber istutama- huvitav on ju emme eeskujul kühvliga sonkida ja taimi välja kiskuda.
Lõuna ajal, kui tüdrukul pikem uneaeg, ei ole ka erilisi võimalusi aias sebimiseks, vast pool tunnikest vaid. Sest see selline lõunasöögi kellaaeg ja siis tuleb mees ja vaatab kurbade silmadega mulle otsa, et kas talle süüa täna ei antagi?

Sestap' leidsingi, et õhtul, kui laps juba magama pandud, on hulka mugavam. Ka ilm on hulka soodsam. Tuulevaikne paras soe olemine. Ainuke kehva lugu, et kui minul on aias hea, siis on seal teisigi, kes õhtust vaikust naudivad: sääsed.

Mis aeg siis järgi jääb? Ôö?

29. naistenõges
30. võilill
31. meelespead

Vihm ja külm

27. multiflora tulbid

head lõikelilled vaasi. Ûhel varrel ju mitu õit.

Praegu on vihmased ja jahedamad ilmad. Märjaga on kehva kaevata, täpsemalt öeldes lihtsalt võimatu. Muud siis polegi teha kui toas sitsida ja aeg-ajalt lihtsalt jalutada veidi aias ja vaadata, et kus mõni uus võrse on nina mullast välja pistnud. Olen nimelt Seemnemaailmast terve posu seemneid tellinud. Enamik selliseid nö. "maikuus avamaale". Eks ma siis toppisingi nad mulda ja nüüd ootan.

Kevadised sebimised 2

Nädalavahetusel sai ka Türi laadal âra käidud. Peale kalade sai igasugust rohelist värki veel ostetud: tomateid, kurki (kasvuhoonesse), kiviktaimlasse ja lillepeenrasse üht-teist. Ja üks korralik seenekorv, sest sellist luksust meil polegi millegi pärast kunagi olnud.

Ûldiselt oli väga rikkalik turg ja ma sain sealt peaaegu kõik mida mul vaja oli.

26. harilik maajalg ehk rahvakeeli kassiratas: järjekordne ilus umbrohi tulbipeenras. Jätsin ta sinna kasvama kuna ta oli sellise toreda padjandi moodustanud. Mujal on teda minu aias ka põõsaste all vilus, üldse igal pool aga teistes kohtades ta kasvab kuidagi üksikult, ei moodusta padjakest.

Kevadised sebimised

Ostan endale ikka aeg-ajalt mõne uue raamatu. Kõrvalt on siis näha, et mis on mu viimane ost. Selle "Värvimängudega" olen eriti rahul, annab palju mõtlemisainet ja uusi ideid.

24. liiliaõieline tulp Picotee

maja remondi tõttu tuli ta kevadel mujale kolida, panin ta ajutiselt nö. puu sisse. Nemad sain ka 10 aastat tagasi koos majaga.

Ja selline näeb siis välja minu kasvuhoone. Ma arvan, et algaja kohta päris tibi-tobi!

25. kullerkupud alustavad õitsemist!

Veel õitsejaid

19. meie väike pirnipuu otsustas see aasta oma esimeste õitega maha saada. Vaevalt küll, et sealt ka mõne pirnikese sügisel saaks, puuke veel liiga noor, vist neljas aasta alles.

20. tulp, mille nime olen täiesti unustanud, kuna ostsin ta umbes 8-10 aastat tagasi oma aednikukarjääri alguses, mil ei pööranudki sordinimedele mingit tähelepanu.

Kahju.

Aga tulp ise on igati kiiduväärt!

21. järjekordne tulp, mille nimi võiks olla "ämm teab, mis ta nimi on"

pean ootama kuni ämm läbi astub, las aitab mul tulpide nimed korrastada. Nimelt on mul aiaplaan, kuhu kõik nimed üles kirjutan (iga sügis) , salapäraselt järjekordselt kadunud. Deem.

22. kuldjuur

15. (vt. eestpoolt) ka "ämm teab" lisafoto nüüd kus nad on oma täisilus

23. suurem punt õitsejaid on punased/mustad sõstrad, magesõstrad, 4 sorti tikreid

Tulbid

13. Apricot parrot
no kas nad pole nunnud?







14. darvin-hübriid. Ûks mu lemmikuist kuna on vastupidav haigustele, kuumale-külmale, alati iga aasta tugev ilusate lehtede ja õitega

15. ei teagi mis nad on aga õitsevad väga pikalt ja on väga vastupidavad külmale. 2005/06 aasta külmale vastu pannes olid need ainsad, mil polnud pisematki kahjustust.




16. varane täidisõieline Marechal Niel

17. varane täidisõieline Dante

18. Monsella Kardab külma, eelmine aasta ta mul tegi vaid paar hädist lehte




Ebameeldivus: vaat nii juhtub kui päris mitmel aastal ei suvatse tulbisibulaid ümber istutada, jäävad väikeseks ja niruks. Samuti on kevadiste külmade ajal keegi (oletatavasti koer) seal otsas trampinud, lehed katki ribadeks. Muidu on see üks väga ilus hiline täidisõieline sort. Vastupidav haigustele ja külmale. Tuleb see sügis tema kasvukohta uuendada.

Mõningaid taimi

10. hambune iminõges

harilik umbrohi. Minul kasutab see taim ära vaba pinda tulbipeenras ja näeb seal päris kena välja. Suurte tulbilehtede vahel väikesed lillakad õied- päris armas.

11. nartsiss

Nartsisse on mul vist viite sorti. Sordinimesid ma ei tea. Nad mul niisama, muude kevadiste rõõmude seas värvilaikudeks.

12. nurmenukk

kasvab mul siin kah metsikult heinamaasiiludel. Korjan nurmenuku õisikuid ravimtee jaoks. Väga mõnus magus tee

Niidame ja poogime

5. mail sai käidud Vändra kandis ühes talus aianduspäevadel. Sai niisama teiste töid ja tegemisi vahitud, kogemusi vahetatud ja uut õpitud. Saime ka kiirkursuse pookimise koha pealt. Loomulikult ostsime ka istikuid. Kavas on kasvuhoone taha ikka päris mitu ploomi kasvama panna. Praegu on seal siis Ave, Emma Lepperman, Liivi kollane munaploom, Märjamaa, üks tundmatu ja terve suur posu vanaaegset sorti, kollane ja magus aga väiksed ja kivi on kõvasti kinni. Nüüd, kus ma (omast arust) pookida oskan, eks ma hakkan neid ümber pookima, millekski heaks.



Saime õpetust ka viinamarjade kasvatamiseks. Kaks taime tõime omale kasvuhoonesse kah.



Ja nüüd on meil ka veel sihukene masin! (Poisi rõõmuks!) Edaspidi ei ole meil enam seda muret, et mida teha heinaga ja mida teha 12 aastase poisiga kui tal igav peaks hakkama.