Reede, 31. august 2012

Kreegid, ploomid, kirsid, õunad, jne

http://ak.rapina.ee/jaan/puuv/taimek/taimekah.htm

Igasugu haigused ja kahjurid

Tõrje:    http://ak.rapina.ee/tairi/Taimekaitsepuuvilja-marjaaias/keemiline_trje1.html

KOPI-PASTE


Keemiline tõrje
• Sügisel peale saagikoristust pritsida puid karbamiidi (400g/ 10 l) vesilahusega. Seda protseduuri võib teostada ka varakevadel enne pungade puhkemist (I pritsimine)

• Võraaluste pritsimine lehtede kõdunemise kiirendamiseks kaaliumkloriidi lahusega (10kg/100 l vee kohta).

II pritsimine - enne õitsemist (kui õienupud on eraldunud).
Tõrjutavad haigused: luuviljaliste mädanik, luuviljaliste lehepõletik, kirsipuu-lehevarisemistõbi, ploomi-kott-tõbi. Haigusi tõrjuda kas Chorus 75 WG-ga (4g/10 l) või Topas 100 EC (6-8ml/10 l) lahusega.
Tõrjutavad kahjurid: ploomipuu-lehetäi, ploomivaablased, kirsipuu-õiekoi. Kahjureid tõrjuda kas Mavrik 2F- iga (6-8ml/10 l) või Karate Zeon-iga (6ml/10 l) või Karate 5 EC-ga (6ml/10 l) või Fastac 50-ga (8-10ml/10 l) või Decis 2,5 EC-ga (7-10ml/10 l).

III pritsimine - peale õitsemist, kuid enne viimaste kroonlehtede varisemist.
Tõrjutavad haigused: luuviljaliste mädanik, luuviljaliste lehepõletik, kirsipuu-lehevarisemistõbi, ploomi-kott-tõbi, ploomi-kõrbmädanik. Haigusi tõrjuda kas Chorus 75 WG-ga (4g/10 l) või Topas 100 EC (6-8ml/10 l) lahusega. Kui sooja on üle +18°C, siis võib kasutada ka Thiovit Jet´i.
Tõrjutavad kahjurid: ploomipuu-lehetäi, ploomivaablased, kirsipuu-õiekoi. Kahjureid tõrjuda kas Mavrik 2F- iga (6-8ml/10 l) või Karate Zeon-iga (6ml/10 l) või Karate 5 EC-ga (6ml/10 l) või Fastac 50-ga (8-10ml/10 l) või Decis 2,5 EC-ga (7-10ml/10 l).




Veel kopisid:

MAHEDALT

Õunapuu tüvedelt samblike ja puukorba eemaldamine, kõrvaldades talvitumisvõimalused õielõikajale, õunamähkurile ja teistele kahjuritele, 
ning tüvede valgendamine.


Umbrohtude eemaldamine võra alt, millega 
piirame kahjurite levikut ja näriliste kahjustusi. 
Samuti on umbrohud kultuurtaimele konkurendiks.
-  Viljapuuaia ligidale ei ole ühiste kahjurite tõttu 
soovitatav istutada viirpuud, pihlakat, toomingat ega jalakat.  
Keemiliseks tõrjeks on lubatud vaid looduslikku 
päritolu vahendid, mis on toodud määruse EÜ 
889/2008 II lisas. 
Esimene pritsimine (pungad on paisunud, veidi 
hõbedased). Kasutatakse parafiinõli 2–3% lahust 
(täide, lestade, külmavaksikute vastu) või puutuhaga tolmutamist (haiguste tõrjeks). 
Teine pritsimine (kaks nädalat enne õiepungade 
puhkemist). Eesmärk on õunapuu-kärntõve, puuviljamädaniku, ümarlaiksuse ja mitmete tüvehaiguste tõrje. Teise pritsimisega hävitatakse oluliselt 
ka viljapuudel talvituvaid kahjureid. Ohtlikumad 
neist on õunapuu-õielõikaja, õunamähkur, õunapuu-võrgendikoi, külmavaksik ja lehetäid. Pritsida 
tuleb ka puude tüvesid ja võraalust pinda. 
Sobivad vahendid: NeemAzal-T/S (0,2% vesilahust) 
+ kooritud piim; kaaliumseebid (häirivad nii kahjurite kui teatavate haigustekitajate elutalitlust).
Kolmas pritsimine (kohe pärast viimaste kroonlehtede langemist). Eesmärk on seenhaiguste (peamiselt õunapuu-kärntõbi), õunamähkuri (õunaussi), 
õunakoi ja mitmesuguste lehti närivate kahjurite 
hävitamine. Sel perioodil on soovitatav puudele 
paigaldada feromoonpüünised, mille abil on 
võimalik  kindlaks määrata kahjurite lendlusaeg, 
prognoosida nende arvukust, püüda välja isasliblikaid ja vajadusel võtta kasutusele otsesed tõrjemeetmed.
Foto 2. Puuviljamädanik
6


tõmmis (3 teelusikatäit sinepipulbrit, 1 liiter vett, 
lasta seista paar päeva, lahjendada 1:4), saialilleseemne tõmmis jne. Paljudes maades on lubatud 
kasutada preparaati Madex (erinevate kahjurite 
tõrjeks, Eestis lubatud ainult katsetamiseks).
Haigustõrjeks sobivad: 
-  Prestop, 10 liitrile kulub 50 g preparaati. On küll 
soovitatud peamiselt maasikale, kuid võib kasutada ka õunapuu-kärntõve tõrjeks.
-  Naatriumsilikaadi lahus (sisaldab räni), pritsida 
0,3–1,3 % lahusega. Sobib jahukaste ja õunapuu-kärntõve tõrjeks.
-  Õunapuu-kärntõve tõrjeks võib kasutada mitmeid lahuseid: 1 klaas piima, 1 liiter sooja vett, 
mõni tilk taimeõli – pritsimist alustada pärast 
õitsemist ja korrata nädalaste vaheaegadega 
3–4 korda; 10 g purustatud küüslauku, 1 liiter 
vett – hoida 2–5 päeva ja pritsida ilma lahjendamata; 0,5 teelusikat soodat, 1 liiter vett; lahjendatud piim (1:10); lahjendatud virts; Allgrow 
bioplasma jt. 
Neljas pritsimine sõltub ilmastikust. Kui on väga 
soe ja niiske, siis on vajalik teha õunapuu-kärntõve tõrjet. Kahjuritõrje komponente tuleks lisada 
ainult vajadusel (lehetäide massiline olemasolu). 
Kasutada võib kõiki eelnimetatud preparaate ja 
leotisi.
Taimeleotisi ja tõmmiseid on väga erinevaid. Kõiki 
siinjuures üles lugeda ei ole võimalik. 
NB! Maheviljeleja ei tohi tõrjega oodata kahjurite 
ja haiguste ilmumiseni, vaid peab abinõud varem 
kasutusele võtma.
Sügisesed tööd. Sügis on peamiselt saagikoristuse 
aeg. Maheaias on soovitatav koos saagikoristusega 
eemaldada puudelt ja puude alt haigustest nakatunud viljad (peamiselt puuviljamädaniku kahjustusega) ning välja lõigata katkised oksad, mis on 
murdunud kas saagi raskuse all või saagikoristuse 
käigus. Kui aias esines haigusi ja kahjureid massiliselt, siis võiks õunapuid pärast saagikoristust, kuid 
enne lehtede langemist pritsida taimeleotistega 
või kasutada NeemAzal-T/S 0,2% vesilahust + 
kooritud piima lahust. Vanemas aias on soovitatav õunapuude tüvesid traatharjaga puhastada. 
Sellega vähendame kahjurite arvukust, sest nende 
talvitumiskohad saavad kahjustatud.


Kolmapäev, 29. august 2012

Kas võiks paluda natuke kuivemat ilma?


Teate, mul on vaja maad kaevata, hamsterdasin omale paar uut taime (ma tean, see on haigus aga see on ravimatu!) Vihmaste ilmadega on meie mail kaevamine paras vägitegu, savikas maa ju!
 Nägin naabrinaise juures imelist floksi, seda ilusroosat ülemisel pildil ja neid vahvaid kollaseid korvõielisi, mis on kõige alumisel fotol ja mille nime võiks keegi pakkuda, sest meie siin ei tea :(
Peenralaiendus tuleb kasvuhoone kõrvale kreegipuu juurde. Sinna suurt treppi ei kavanda, ainult sammukivid.


Selle kreegiga on mul mure, ta ei taha mulle saaki anda. Eks ma pean midagi ette võtma. Ämm arvas, et lupja on vaja. Kust ma lupja saan ja kuidas ma seda panen?
Info väetisepakilt: "Kaaliumsulfaat kaevatakse sügisel mulda. Kaaliumi puudusel lehed kolletuvad alates servadest ja muutuvad pruuniks. Lehe servad kaarduvad ülalt alla. Ploomi ja kirsipuid pritsitakse kaaliumsulfaadilahusega 100 - 150g/10 l vees"



See taim on küll natuke räsitud aga mis teha, sajab kogu aeg. Eks sa proovi räsimata olla! Mul on vaja kaevata! Andke mulle päikest

PS.: suureõieline neiusilm Early Sunrise
Aitäh, Tii!

Esmaspäev, 27. august 2012

Veel tikkimisest


Siin (link) saab oma fotodest tikkimismustreid teha. Ma proovisin mustri kätte saada oma ilusast Westerlandist. See programm teeb mustri ja annab selle ilusasti PDF failina alla laadida. Eks te uurige ise, kel huvi peaks pakkuma.


Ja veel teine ka:


Tikkima ma seda muidugi ei hakka praegu aga mine sa tea, mis talvel pähe kargab. :P

Pühapäev, 26. august 2012

Mida tikkida ehk ajalooline moment.


Eriline aitäh Mildale, kes kokkutulekule tulles kraapis kaasa ka oma käsitööajakirjad ja posu lõngajääke! Need on eriliselt peened ajakirjad, peamiselt pitsidest ja tikkimistest, võtab ahhetama ja ohhetama nii et vähe pole. Kuna praegu on kummaliselt kiire aeg ja pitsi heegeldada on võimalik vaid unenäos (siis kah vaid juhul kui kähku teed :D ), siis valisin vaid välja, et misasja ma kõigepealt sealt ära proovin:


Ma arvan, et ühel korralikul lillekasvatajal on küll nii palju aega talvel, et oma lemmikud raami sisse tikkida. Ega kogu talve ei saa ju ainult peenraplaane teha või kataloogides unistada. Elu on juba näidanud, et mina lähen sellega igal juhul liiale.
 Lemmikumbrohud ühe pildi peale, ravimtaimed teisele ja lemmikud tulbid kolmandale.

Kui ma seal niimoodi ajakirju lehitsesin ja lõngapalle sortisin (ma arvan, et värvilistest saaks ägeda rüiuvaiba, mingi puude ja majadega maastik näiteks) tulid lapsed ka piiluma. Heegeldasime kambakesi Barbidele paar seelikut ja vesti. Asi tundus nii huvitav, et tüdruk nõudis ka heegelnõela ja saabus ajalooline moment :)
Andsin esiemade tarkuse lapsele edasi: tegi oma esimese heegelketi. Talle tundus see hirmus põnev see nokitsemine, ütles, et oi aga sina heegeldad niiiiiii kiiresti! Miks minul nii ei tule?
Omamoodi naljakas ja pisut hale ühe korraga. Kunagi küsisin oma ema ja vanaema käest samamoodi.
Ohh ajad, ohh majad :)
Tikkimise ideest kannustatuna rändasin hiljem koos fotikaga mööda aeda, et jäädvustada omale tikkimise ideid. Palju mustreid saab sealtsamast ajakirjast ja minu mäletamist mööda on olemas ka selliseid programme netis, kus saab fotost tikkimismustri tekitada.


Selle valge suvidaalia seemneid ma kavatsen korjata ka, imelised-imelised! Või mis arvate, kas nende juurikaid on ka võimalik säilitada?
Gladioole ma ilmselgelt tikkima ei kavatse hakata aga siin ,mainin ära küll, et kevadel ostad ühtmoodi sordi (link) ja sügisel näed hoopis midagi muud. Sinise asemel selline lilla siis:


Järgmisel fotol on küll see, mida ostsingi. Aga noh, ilusad on nad igal juhul. Samas võiksid lilleärid siiski rohkem tähele panna, kuidas oma müügitööd korraldada. Kui samasugune asi juhtuks mul tulpe ostes, oleksin arvatavasti üsna pahane. Aga gladioolide puhul anname andeks :)



Laupäev, 25. august 2012

Palmidel sai muld otsa


Selline asi juhtus mõnda aefa tagasi keset suve jah, et palmidel sai muld otsa. Vaatasin, et kõige suuremal palmil hakkavad lehed kuivama. Kangutasin ta potist välja ja mis ma nägin: alles oli vaid ülemine 10 cm paksune mullakiht. Allpool, nii 10 - 15 cm oli mullast puhas kui lakutud, ainult juurte kägarik! Istutasin palmikese kasvuhoonesse end värskendama. Sama teed läks ka teine palm, kuigi tema muld oli enamjaolt alles.
Eile istutasin toataimi ümber, tarisin agaavi tuppa (päris suur juba teine, päris raskeks oli muutunud)
Ühe palmidest tõin kasvuhoonest tuppa tagasi. Rõõm oli näha, et kasvuhoones suvitamine oli olnud meelepärane tegevus; olid tekkinud uued juurehakatised, sellised prisked kohe :) Kolmas palm on veel mõnda aega kasvukas, las olla, las suvitab seal maiside ja viinamarjade vahel ja kujutab ette, et on külm Prantsusmaa talv.
Kevadel sain omale tuppa ka kaks uut sõnajalga. Üks neist on alumisel fotol, lahe vigur, Austraalia jänesekäpp-sõnajalg (Svea! APPI, mis ta nimi oligi?)


See sõnajalg kasvatab vahvaid karvaseid jalgu nagu ämblik, millele siis tekivad sõnajalalehed. Äge taim ripp-potti.

Reede, 24. august 2012

Meil on palju tegemist



Näiteks kirjutame ja joonistame näpuga sopa peale, solberdame lompides ja jõlgume niisama ringi.
Täna olen üle hulga aja jälle omapäi koju jäetud, alustasin tasapisi juba puude "võrgutamisega" st. lõikan ära noortel puudel ülearused oksad, lõikan maha tüve ümber pikaks kasvanud heinad ja sätin vanast aiavõrgust tehtud "torud" neile ümber. Tänasida toimetusi ära lükka homse varna, sest homme pole äkki aega ja siis on jänesed jälle talvel mu puukeste kallal.

Teiseks ootavad mind kasvuhoone rõõmud. Tomatid eelkõige. Sissetegemiste vaeva mul sealt poolt arvatavasti eriti ei tule sest kurgisaak on niru. Tomateid on küll rohkesti, kobarad on vägevad aga valmimine aeglane see aasta. Uus sort tomatit Citrona`ga olen väga rahul. Tomat on vahva kujuga ja maitselt päris nämma, võib teine kordski kasvatada.


Suvikõrvitsa-sõstra-õunamahl sai ka täitsa ok. Suvikõrvits andis päris hüva lisameki, sellise mõnusa maheduse, mida sõstra hapu ja õuna õunamaitse :D just vajasidki. Proovin teinekordki.




Teisipäev, 21. august 2012

Ülesanne: sõstrad pudelisse

Miks mitte koos õunte ja suvikõrvitsatega?
Netist leiab igasugu tarkust:

Kabatšoki mahl on hea madala veresuhkru, kaltsiumi vaeguse, osteoporoosi puhul. Kuna mahl sisaldab kaltsiumkelaati on teda hea juua luumurdude, -mõrade korral. Pideva väsimuse puhul samuti. Kabatšokk mahlastada ikka koos koorega. Sisaldab siis kaltsiumi, fosforit, rauda, kaaliumi, naatriumi, magneesiumi, C ja vitamiini.

Nii et jah, lugupeetud seljahaiged, jooge oma suvikõrvitsat!

Esmaspäev, 20. august 2012

Mina kaevasin ja mina tassisin ...


See oli siis enne.
Ja see oli tiba hiljem:


Ma olen hakanud viimasel ajal palju sõnu sööma. Ütlesin, et uusi kohti juurde ei kaeva. No näed, kaevan ikka. Aga nii tasapisi mööda eelmise peenra külge. Teen ühe trepiastme lisaks lihtsalt. See peenraots oli mul ammu pinnuks silmas. Ja mõtlesin, et mis taim sinna sobiks. Ühel pool priske pojeng ja teisel pool loodetavasti roniroosi vonklevad varred. Milda käest saadud kannike tundus ideaalne oma ümarate lehtedega. Eks seal on massiliselt sibullilli ju kah. Valged sügislilled ja kobarhüatsindid. Sellepärast mingeid muid laiutajaid sinna ju ei tahagi.
Kuningosmonde kolisin sealt tsipa hiljem siiski minema. Lugesin sellest tema va niiskuse lembusest ja kolisin ta tiigi äärde. Las leotab seal oma varbaid. Seal niiskusest puudu ei tule. Ja saab ise valida, kas roomab rohkem sellesse va turbaauku või ronib kõrgema, kuivema ja tavamullaga peenrasse.
Muidu see koht na kahtlane, vana kiviaed, mõnes kohas vaat et meetri jagu maa sisse neid kive seal kaevatud, paiguti esineb seal kummalisi ja arusaamatuid tuhkkuivi kohti. Sel põhjusel vist mul üks päevaliilia juba kolmandat aastat polegi ehk õitsenud. Läksin sealt pärast paduvihma sonkima ja minu üllatuseks oli maa tuhkkuiv. Pool meetrit eemal aga märg nagu juba.
Vot sellised imelikud anomaaliad siis.



Vihmaseks läks ...


Alustuseks küsiks, et mis taim see roosade õitega on? Tundub, et kas püsik või isekülvaja, muud ei tea temast midagi.
Nädalavahetuse algul püstitatud eesmärkidest sai täidetud vaid 3 ja pool. Tillipundar sai kuivama riputatud, põõsaste ümber sai riisutud, vanker sai parandatud ja mättad sai ära veetud. No siis ma tegingi vea. Nimelt vaatasin seda kohta mis mätaste alt välja tuli ja mõtlesin, et seda kohta tuleks kasta, muru oli mättahunniku all na kiduma hakanud, puha kollaseks läinud selle paari päevaga. Aga ise kastma ei hakanud, kõndisin muid asju ajama. Nojah. Ma olen ammu tähele pannud, et pean oma soovimistega ettevaatlik olema. Eks varsti pärast mu soovi hakkaski sadama, sajab siiamaani ja tõenäoliselt sajab õhtuni välja. Ok, las sajab. Kes teab, milleks hea.
Aga enne vihma küpsetasime koogi, pakkisime korvi koos teki ja mahlapudeliga ja asusime naabriproua aeda teele piknikule. 


Ikka üsna sügiseseks kisub, teate. Pihlakad juba täitsa punased.


Kohale jõudes avastasime kahjuks, et naabriproua oli läinud mujale mingeid puid laduma ja ma jäin oma aiaekskursioonist ilma. Kahju, seal oleks palju olnud huvitavat üle küsida. Vaatasime siis niisama tema vesiroose:


Ja maaroose:


Nojah aga siis hakkaski juba tibutama tasapisi kuni padukani välja. Tüdruk pani rattaga kiiresti kodu poole ja meie poisiga kõmpisime teki all talle järele.
Ehk antakse veel ikka ilusaid ilmu, saan oma ekskursiooni hiljem kätte. :) Ega see pole niisama aed. See on vist see aed, kust mina omal ajal selle va iluaianduse-pisiku nakkuse sain. Ega minust mingit spets-aednikku pole ju saanud aga mõni asi ikka õnnestub ka! Järgmine pilt ja ülejärgmine ka on pühendatud Maurusele:


Sa vaata kui toredaks on see Sinu käest saadud ülane läinud! Ja oi kuidas ta vindus ega tahtnud kuidagi kasvama hakata. Vist kaks aastat oli selline kahtlane, no et kas läheb välja või ei. Ja on tore kaaslane mu Siberiale.


Valgest peenrast ka kaks sõna. Kuna sain ju uusi valgeid õitsejaid, olen seal palju siblinud ja renoveerinud ja parandanud aga ikkagi näeb see koht välja nagu mingi hukkaläinud katsepeenar. Enamjaolt. Paar kohta muutub juba huvitavamaks ka ja pakub isegi vähe esteetilisemat vaatepilti. Kreegipuu trepist kirjutan mõni teine kord, see pikem jutt. Praegu rõõmustan niisama ühe õnnestunud koosluse peale: lursslill Brunette purpursed säbrulised lehed, siberi iirise Ballerina Dance rohelised graatsilised "mõõgad" ja kipslille valge õiepudi.
Lahe kooslus. Peaasi, et ma neid jälle liiga üksteisele lähedale pole istutanud.

PS.: Milda! Kas see valge elulõng eelistab absoluutset päikesepaistet või lepib ta varjulisemate kohtadega ka? Kuidas elulõngad turbasegusesse mulda suhtuvad? Ja kui kõrgeks ta kasvada tahab? Ma polegi teda veel maha istutanud, kardan valesse kohta panna.

Veel 1 PS.: Keegi unustas kokkutulemisel minu juurde valge taldriku, kes? Kui Tii, siis saan septembris tagasi tuua.


Laupäev, 18. august 2012

Mõnest taimest ei tea suurt midagi aga ta on mul aias ja esitab kurja näoga nõudmisi.

Mis siis ikka, kogume tarkust ja proovime tähtsaile uustulnukaile meele järgi olla:

kopisin aialeht.ee lehelt:

Kuningosmunda on aiasõnajalgade hulgas üks võimsamaid, soodsates tingimustes võib ta kasvada kuni kahe meetri kõrguseks.

Osmundad (Osmunda) on sõnajalamaailma vanimad esindajad, nende jälgi on leitud koguni 200 miljoni aasta vanustes Triiase ajastu kivististes Antarktikas. Nendest kaugetest aegadest meieni jõudnud “vanaaegsed” sõnajalad on erinevad, võrreldes “noorematega”.
Tuntumad osmunda liigid on kaneelosmunda (O. cinnamomea), Claytoni osmunda (O. claytoniana) ja kuningosmunda ehk kuningasõnajalg (O. regalis). Kaks esimest kasvavad looduslikult Ida-Aasias ja Ameerika mandril, kuningosmunda on aga kosmopoliit, keda võib kohata nii karmis Arktikas kui ka soojas subtroopikas. Ta kasvab ka Euroopas, Poola ja Lõuna-Rootsi on meile lähimad paigad, kus teda looduses leidub.

Kuningosmunda armastab niiskeid rannikupiirkondi. Aias leidke talle koht tiigi kaldale, kus on mõnusalt niiske, isegi liigniiske. Sobiv pinnas on happeline ja toitaineterikas. Tavaliselt kasvab kuningosmunda 60–180 cm kõrguseks, soodsates tingimustes võib lehtrina kasvav puhmik ulatuda aga kuni kahe meetri kõrguseni.
Helerohelised liitlehed on suvehaljad. Lehtede ülaossa võivad tekkida omapärased värvilisi eoseid kasvatavad moodustised, mis meenutavad õisi. Noored “õied” on suve hakul valkjasroosad, edaspidi tõmbuvad roheliseks. Siis on eosed valmis. Sügiseks muutuvad eosed pruuniks, siis nad enam ei idane.
Kuningosmunda on ükskõikne temperatuuride suhtes, ta talub hästi nii külma kui ka kuuma ja kasvab võrdselt hästi nii varjus kui päikese käes. Külmemal lumevaesel talvel vajab ta meil siiski katet. Väga niiskel pinnasel saab osmunda kasvada tänu oma tugevale, peaaegu nagu traatjale juurestikule.
Osmunda paljundamine on omaette keerukas ettevõtmine. Idanemisvõimelised on vaid rohelised eosed, need tuleb külvata ühe nädala jooksul pärast valmimist. Eosed valmivad maist juunini. Noored taimed arenevad aeglaselt, õiget kasvuaega jääb seetõttu ainult paar kuud. Istutamiskõlblike taimede saamiseks kulub vähemalt neli aastat.
Osmunda noori võrseid kasutatakse Korea ja Jaapani köögis söögiks, nende maitse meenutab sparglit. Juurtest ja risoomist tehakse kiudu, mida lisatakse orhideede jt epifüüttaimede kasvusubstraadile. Slaavi mütoloogias arvatakse, et osmundal on võime võita deemoneid ja et ta aitab aru saada puude keelest.
Kuningosmunda on pikaealine aiasõnajalg. Ta on igati väärikas suhtluspartner nii tõsisele aiandushuvilisele kui ka algajale aednikule. See uhke sõnajalg kasvab hästi ka potis, talveaias võib ta krunti istutada. Kuningosmundat on kerge kasvatada, kui järgite vaid kasvunõudeid.

aiasober.ee lehelt:

Epimeedium

Epimeedium (Epimedium)
44 liigiga igihaljaste kuni heitlehiste risoomtaimede perekond kukerpuuliste (Berberidaceae) sugukonnast, mis looduslikult kasvavad peamiselt Ida-Aasias ja Vahemere maades. Taimede kõrgus olenevalt liigist ja sordist ulatub 20...40 cm, istutusvahekauguseks soovitatakse ca 30 cm. Epimeedium on lehtdekoratiivne taim, jääb samale kasvukohale paljudeks aastateks. On üks parimaid varju- ja pinnakattetaimi. Mõned sordid on talihaljaste lehtedega. Vanad lehed on soovitav tagasi lõigata varakevadel. Paljundada juurepuhma jagamisega sügisel või küpsete seemnetega. Epimeediumid eelistavad kasvamiseks poolvarjulist kuni varjulist, külmade tuulte eest kaitstud viljaka ning parasniiske pinnasega kasvukohta. Taluvad hästi suurte puude lähedust ning kui on kasvukohal jõudnud korralikult juurduda, siis on nad ka põuale üsna vastupidavad.


calmia.ee lehelt:

Epimeediumid on väga pikaealised püsikud. Armastavad parajalt niisket, viljakat pinnast. Eelistavad poolvarjulist kasvukohta. Mida rohkem päikest, seda niiskem peaks olema muld. Nad on hinnatud taimedeks kerge varjuga puudealusele alale. Kahjuks küll sügavas varjus ei õitse nad rikkalikult. Ühena vähestest püsikutest on nad nõus kasvama ka kuiva mullaga varjualal. Puude juurtest läbikasvanud muld ei ole neile probleemiks. Nad on väga leplikud, aga kui nad saaksid valida, siis oleks eelistuseks pisut happeline parasniiske pinnas.

LUMEROOS
Armastatud, pikaealine püsik. Talle meeldib parajalt niiske, viljakas pinnas. Ka südasuvel, kui puhmiku moodustavad vaid rohelised lehed, ei maksa lasta pinnast totaalselt läbi kuivada. Lumeroos armastab kergelt aluselise pinnasega kasvukohta. Juhuks, kui kahtlustad, et muld sinu lumerooside kasvukohas on pisut hapuvõitu, on aiaproffidel välja pakutud üks väike nipp. Nimelt torkavad nad kord aastas lumeroosi juurte vahele jupi koolikriiti - ikka seda, millega vanasti tahvlile kirjutati. Kokkupressitud kriit laguneb aeglaselt ja ei põhjusta liiga kiiret pH muutust. Lumeroos eelistab poolvarju. Ei talu seisvat vett, madalamal kohal on õigem istutada kiviktaimla esimesele astangule. Suured lehed on kas igihaljad või talvehaljad. Kevadeks on talvehaljaste lehtede ressurss ammendunud ja sul on kaks valikut - 1. kas eemaldada vanad lehed enne, kui õievarred pikaks on sirutunud või 2. Lasta lumeroosil rahulikult avada oma kaunid õied vanadest lehtedest moodustunud foonil (tekib terav kontrast). Aegunud lehed tuleks siiski välja lõigata enne, kui uued lehed lahti rulluvad. Tarviliku toitainete hulga tagamiseks tuleks taimede vahed sügisel katta kõdusõnnikukihiga. Lumeroose tuleks kaitsta tigude eest. Nende õied kalduvad üsna kergesti, eriti vihmaga, maadligi ja on limustele kergeks saagiks. Lumeroosid väärivad oma nime - nad on ilusad püsikud.

Nädalavahetuse eel


  1. Möödunud nädal oli nii kiire, et "aitäh, et hingata jõudis vahepeal :) " Ees on ootamas kaks päeva aias sebimise jaoks. Ja tööd on oi kui palju:


  1. kartulid üles võtta, hernepõõsad kah, ega sealt enam midagi tule
  2. sõstrad pudelisse
  3. aias riisuda, põõsaste ümbert suured heinad ära koristada 
  4. lastega peaks naabriproua juurde piknikule minema
  5. nukuvanker tuleb korda teha, tütrel on vaja
  6. kasvuhoones tuleb kriitilise pilguga ringi vaadata ja otsida hahkhallituse "pesasid"; täna hommikul tomateid tuues, leidsin ühe pruunhalli puntra. Kuna ma see aasta olen kasvuhoones absoluutselt maheda kasvatusstiiliga, nii on see koht praeguste temperatuuridega üks väga kahtlane koht.
  7. kui aega jääb, võiks õunapuil neid väiksemaid oksi ka lõikuda
  8. tilli peaks korjama paar pundart. Panen kuivama, pärast on hea võtta kartulite keetmiseks
  9. uue peenralaienduse juurest tuleb mättad ära vedada
  10. kolmanda peenralaienduse (kreegipuu trepp) juures võiks natuke kaevata ja siis saaksid kokkutulekult saadud lumeroosid ilusa koha endale. :) Ma neid ikka jagasin siin aga ikka jäi mitu taime. Saan ehk uhke puntra omale
:D huvitav oleks teada, et kui palju ma sellest nimekirjast tehtud ka saan?

ps.: Mul on aias üks kreek aga mikskipärast on ta väga niru kandja. See aasta on vist lausa rekord: puu otsas ripub vaid üks vili :( Aga ega ta õitses ka viletsalt, vist külm kevad ei ,meeldinud. Huvitav, kuidas teistel kreekidega suhted on?

Pühapäev, 12. august 2012

Eilasest :)


No suur-suur aitäh kõigile, kes raatsisid oma suvest jupikese raisata, et kaarti lugeda ja rooli keerata. Aiablogijatega kokku saamine on eriliselt tore asi. Eriti sellistega nagu need meie omad ;)
Ma olen nüüd päev otsa istutanud ja võin õnnelikult raporteerida, et enamik paljasjuurseid maha istutatud ja ülearused ehk topelt taimed ilma peale edasi saadetud. Said rohelisi nutsakuid naabrinaised, kaugema kandi prouad ja ämm sai kah kastitäie.
Ega pärast Köögikata lahkumist minu päev veel läbi ei saanudki. Just törtsu enne pimeda tulekut sattusid siia selle maja endised omanikud ja sain teada paar huvitavat fakti oma õunapuude kohta. See hea õunapuu lauda taga on Aleksandri õunapuu ja see suur Paide taliõunapuu, see minu lemmik puu, mis on raudvitsaga kokkunööritud, olla hiljuti 70 aastaseks saanud. Vot missugune juubel oli ja mina ei teadnudki. Ta olla omal ajal istutatud selle maja pere esimese lapse sünni puhul.

Kuulge, suured tänud tulemast minu väikesesse :) aeda väikese tiigiga :D! Kui meil siin hommikul kallas kui oavarrest seda va vihma siis aalujate kamba kohale jõudes lõppes see märg jamps ja õu sai hoopis rõõmu täis!


Aa kes tulemata jäi ... ai, Köögikata, kellele ma seda mailast pidingi hoidma? Ja kas keegi levitas kurerehasid? Sakiliste lehtedega? Ja toda Faasseni naistenõges nr. kahte.

Neljapäev, 9. august 2012

Pärnu reis


Mees teatas üks õhtu, et suvi pidada ajutine nähe olema ja vedas meid kähku korraks Pärnu. Noh, et rannas ära käia ja üldse. Mul küll polnud algselt plaanis blogi jaoks seal pilte teha aga Pärnu rannaäärne park muutis mu meelt. Esiteks vaimustusin muidugi nende lillepeenardest: kõrrelised + kollased päevaliiliad ja valged päevakübarad. Väga ilus kooslus.
Siis kabe/malelaudadega varjuaianurk. Kahjuks ei mahtunud üleni pildile.


Mängujõgi, laste suur lemmik :) See voolav vesi oli varbaga hulka huvitavam katsuda kui rannalained


Lillepeenardes oli valdavalt valitud ikka needsamad rahulikud suvised toonid: kollane ja valge. Väga ilusad kooslused kõik.
Ja kas keegi oskaks mulle öelda, et mis nimega on see kollaseõieline ja raudrohusarnane taim järgmisel fotol:



Nii palju siis Pärnust. Kodus aga kisub kuidagi imelikult sügiseseks. Nagu vara ei ole veel vää? Täna öösel, ma kahtlustan, oli meil juba külmanäpistaja kohal ja esimesed gladioolid avavad õienuppe.


Teisipäev, 7. august 2012

Sajab? Ei saja?

http://ilm.ee/paide/

Selline on siis ilmaprognoos lähipäeviks. Peab vist rõõmustama, polegi kõige hullem.

ja teine:   http://www.ilmajaam.ee/j%C3%A4rvamaa/roosna-alliku_vald/roosna-alliku/

Esmaspäev, 6. august 2012

Tallinna reis. Aed nr. 3


Aed nr. 3 on Kadrioru park ja roosiaed. Pargis ma eriti ei fotografeerinud, üksnes seda mustripeenart, sest see oli imeilus ja mul võiks ju ka mõni selline olla.
Põhiliselt aga sooviks jäädvustada siia blogisse ikka seda va roosiaeda, trepi, allee ja pergolaga peenart. Väga ilus ja väga stiilne. Sain ikka suu ammuli vahtida, et kuidas tegelikult tuleks aeda hooldada ja kujundada.
Trepini viis teerada, mõlemas servas lai püsikute peenar. Märkasin, et sealgi oli silmas peetud õite värve. Nimelt enamik olid neist lillad ja lillakasroosad/valged. Väga ilus valik.


No roosiaed oli super!



Mulle meeldis eelkõige roosisort Amsterdam, tumedate lehtedega punaseõieline. Tütrele meeldisid järjepannu kõik roosamannavahulised :)   Sortidega oli lihtne tutvuda, trepi kõrval seisis kaart sortide nimedega. Pange tähele, et märgitud on ka roosiõite värvus!!!





Sobilik käsitöö suvisesse aeda


paar päeva tagasi käis mul sugulane koos oma pere ja klaasilihvimismasinaga külas. Tegime kambakesi koos ühe kivi valmis. Ehk sobib see kivi hiljem mägisibulate peenrasse.
Nüüd on minu sisse nakkuspesa teinud mosaiigi tegemine ... kuidas Hiline neid asju teebki? Spetsliimidega?


Laupäev, 4. august 2012

Tallinna reis. Aed nr.2


Suvine Jaapani aed Kadrioru taga nurgas, nah kui Russalka või Laulukaare poolt tulla, siis eesotsas. Minge vaatama, ilus koht. Au ja kiitus autorile.
Tiigi kaldal on paar suurt kasvuala siberi iiristele, väljanägemine vot selline kui ülemisel pildil. Väga ilusad. Ei tea, mis sordinimi võiks olla?


Veekasve koristavad aednikud sobivad ideaalselt sinna kui jaapani kalurid.


Suvel tasub sinna täitsa minna. On, mida vaadata. Annab ideid omagi aia jaoks, mis sest, et mina mingit Jaapani aeda ju ei planeeri.
Vaated jms. Või kuidas olemasolevat täiustada ja uue aialoomingu ja taimedega siduda.
Ainuke asi, mis mul praegu alles pähe kargab, ma ei mäleta ühtegi istumiskohta ega varjualust seal aias. Pole äkki ette nähtudki? Kas Jaapani aedades ei eksisteeri selliseid asju? Või istutakse kivi otsas? Silla käsipuul? Või visatakse Jaapanis oma sashiko tekk või kimono murule ja istutakse sinna?