Reamees Puu päästmine

Eile küll tormitas ja puhuti kibekülma tuult, täna õnneks saadi aru meie murest ja anti viisaka ilmaga päev, et saaksime õunapuule "operatsiooni" sooritada. Radikaalse lõikuse. Midagi polnud parata, kahjustused olid koledad. Kui keegi veel ei tea, tüvevähki põhjustab mingisugune seen, seeneeosed. Lenduvad tuulega, haakuvad, kus leiavad soodsa pinnase ja siis hakkavad niimoodi puud järama:

Kole :(

Kõnealune puu oli seda kahjustust ikka hullupööra täis. Möödunud aastal jäime ajahätta ja lõikus jäi tegemata. Täna siis lõppude lõpuks õnnestus see töö ära teha ja kuigi sai puud ikka korralikult lõigatud, õnnestus üks täiesti normaalne oks säilitada. Ja teine ka poolest saadik.

Nii et selline nägi ta enne välja:

Ja selline pärast:

Selle tagumise oksa küljest tuleb veel üks jupp ära aga praegu ei pääsenud sinna ligi. Üüratu hunnik pehmet lund. Sinna koos sae ja redeliga ikka ei roni. Pole nimelt ohutu. Peab pisut ootama kui lumi vähe sulab, et saaks redeli kindlamalt paika asetada.

Ülemiselt fotolt on ka näha, et osad otse ülesse suunduvad oksad jätsime ka alles, proovime neid pigem painutada. 

Ohjah.

Kurb küll aga rahul ka, sest isegi sai paljut säilitada. Kartsin hulka hullemat tulemust. Noh, seda, et meil tuleb sellest puust üldse vaid mingi aialaud teha või midagi. Nüüd on aga vähemalt haiged kohad eemaldatud ja võime loota täielikule paranemisele

Üks tass kuuma teed lumehanges

Esimene kuuma tee joomine õues on tehtud. :) Lõikusime üht õunapuud, mis mul eelmisel kevadel aja puudusel pooleli jäi. Sai ideaalselt ilusaks. Homme vaatan veel kriitilise pilguga üle ja naksin väiksemaid otsi, kus vaja.
Lumehanged on üüratud. Aga ilm oli soe ja kuuma teed lumehanges, täpsemalt öeldes: poolest saadik lume alt välja sulanud aialaua otsas, oli ikka eriliselt lahe tunne. Teeb kohe nagu uueks inimeseks. Ilusate, uute mõtetega. Värske, tark ja osav. :) ja kellel on korralikult lõigatud õunapuu.
Puu otsas oksi saagides mõtlesin selle peale, et tegelikult peamine põhjus, miks ametlikku ja koolitatud puulõikajat-aednikku palgata, on just see, et töö ju suht raske füüsiline ja aeganõudev. Sest teadmisi saab omandada ja väärt tööriistu saab osta aga kui inimene kardab kõrgust ja on nõrga randmega, nagu mina, siis see töö on tõesti keerulisevõitu. Paari oksa jaoks kupatasin mehe puu otsa ja tal läks see saagimine kohe nagu lupsti kiiresti. Jõud takka.
Järgmise puuga on keerulisem. Sellel on tüvivähi tunnused, ma ei teagi, palju sealt järgi jääb ja kas sellest puust asja saabki. Aga proovima peab. Maha võtta päris ei raatsi. Ilus puu muidu.

Mul on selline tunne, ....

... et see aasta tuleb üks tõsimeelne aiandusaasta.
Minu õuel on ikka veel meetrised lumehanged ja kui eile kõnnitee maja ees juba poritas, siis tuli katuselt suure mürinaga kogu lumi maha ja talv tuli tagasi.
Ainus taim, mis lumehangest jagu sai ja rohelise ja priskena maja serva all piilub, on aiablogijate vapiloom kaktus. Piilub sealt ja ütleb: tead ju küll vanarahva juttu, et keda ikka esimesena näed ... et siis kohe aasta otsa samamoodi.
Mis siis ikka. Vastuväiteid pole. Lähen kõblast teritama.

Kõik, mis mul möödunud hooajal pooleli jäi ...

Ma tean küll, et märtsikuu on loodud aednikele karistusteks nende pattude eest. Ja karistus on kohutav: sa näed, et see kevad tuleb aga kohale ei taha ta kuidagi jõuda. Ikka muudkui lumi ja külm ja lumi ja külm ja ...
... ja aeda ei pääse ja kaevata ei saa ...
Aga mul jäi nii palju põnevaid asju möödunud sügisel pooleli! Ämm lammutas ühe hiigelsuure hosta juppideks ja enamuse neist juppidest toppis mulle kord külaskäigul kotti. Tavaline hosta, olemas igas aias vist, aga te mõelge, kui toreda rea või laigu ma sellest saan!? Väike valgekirju hostahekk ümber tume-tumeroheliselt läikiva pojengi, näiteks?

Mul jääb kätel sõrmi puudu, kui tahaks üles lugeda, et mis kõik pooleli jäi. Järgmisel fotol olev ümar murulapp ....

... kaevati ju augustis üles. Sinna tehti peenralaiendus. Sa süda, kus möödunud suvel ju minu aeda uusi taimi potsas! Kingiti ja vahetati ja eks ma (patune) käisin poes ka vahepeal. Ja kui taim polnud uus, siis oli ta möödunud aasta ilmadest joovastuses ja laienes ja paljunes nagu metsaline. Nii et nende metsaliste eest tuli ju  teisi, vähem metsalisi, eest ära istutada. Ka neile oli ruumi vaja. Ja need kohad, kus ma pistikuid ja pisi-taimepoegi hoidsin ja poputasin, ka need kasvasid suve lõpuks padrikuks.

Nii et arvata võib, et uudismaad tuleb veelgi juurde teha. No kiusatavate taimede hulgas oli näiteks igihali Illumination:

Tuleb talle varjuline koht otsida kuskil mujal, kus keegi mingeid tulpe pidevalt üles ei songi. Varjuga on minu aias kehvasti aga ehk leiab ...
Ja turbapeenrajupike vajab hädasti remonti. Esiteks jäi see kivimüür ikkagi liiga madal. Ma juba tõstsin teda 2 korda, a ju ta vajub siis.  ... või kasvan mina pikemaks ... :P

Ja kivide ja muru vahele tuleb kraavike sonkida. Kui kraavikest pole aga on maniakaalne aednik, kes on iga päev kääride ja orkidega ümber kivimüüritise roomlemas, siis oleks muidugi ilus tulemus. Ilusam kui kraavike. Aga mul ei ole ühtegi maniakk-aednikku aias roomlemas, nii et tuleb kraavike. Ja müür kõrgemaks ja spets-rodoturvast tuleks ka hankida. Kontrollisin järele: rodod on praegu täitsa ok olemisega aga see, et nad möödunud aastal justkui mustikad välja nägid, see oli vist valet sorti turba süü. Liiga musta värvi oli see turvas.
Oi, ma ootan kevadet. Nii palju tuli ju aeda uusi taimi, millel ei jäänud ju aega oma õiget nägu näidata. Eriti ootan, et kas kuningosmonde sai ikka õige koha peale ja kuidas minu uutel pseudacorustel talvitumine läks ja  kas sõnajalad võtavad uue kasvukoha omaks ja kas Tii käest saadud lumeroosid ja luuderohi võtsid kasvukoha omaks. Luuderohu istutasin küll sellise koha peale, mis on küll tuulte eest kaitstud, samas võib selle koha peal lumi poole maini püsida.

Tekib küsimus: kus minu kevad on?

Käisin linnas,
lumesadu,
tööd ei leidnud kusagilt,
(ega ei otsinudki, seal oli muudki teha)
lumesadu, jalad väsin'd,
läbi-läbi ...
kool sai läbi,
lasti koju tagasi.
...
Märts küll juba täitsa poole peal aga kevadest pole nagu muud jälge, kui et linnud siutsuvad hoolega. Tomatite taimed on ikka imekenad ja minu üllatuseks on senini ka kõik maasikataimed ilusad. Nad on küll miniatuuride miniatuurid aga muudkui kosuvad. Okra noored taimed said järjepannu hukka. Tõenäoliselt ostan uued seemned ja katsetan veel. Arvatavasti olid olud selle taime külvamiseks veel liiga pimedad, külmad, temperatuur kipub kõikuma ja ma ei tea, mida kõike veel on valesti.

Enne kui jälle linna minnakse ...

... ja süvenetakse andmetöötlusesse, seadustesse ja viipekeelesse, panen oma viimased aia-asjad ilusasti kirja. Talv on küll, aga ega aed ei maga. Pigem meenutab ta Väikese Printsi kaabut st. elevanti teki all, teate ju küll.
Aed on ärevil, korraldatakse mul seal ka igasugust.
Need jäljed on kõik tehtud mitte-inimeste poolt. Pikad kriipsud: vist varesed oma tiibadega. Jagasid üks õhtu kambakesi mu seismajäänud hirsiputru kuuri taga.
Ka jänesed ei maga ja nõuavad pidusööki. Ploomide kallale nad enam ei pääse. Ma ei tea, kas fotol on aru saada, aga kõvasti on ümber aiavõrgu madistatud ja väljapoole võrku jäänud oksad on kõik kui nulliga nahka pandud.
Meil on siin üks hiigelsuur jänes. Uskuge või ärge uskuge! Esikäpp on kui naabri rotveileril. Mees on teda lähemalt ka näinud, kiidab, et tõesti jube suur. Mina olen toda ahnet asjapulka vaid kaugelt näinud. Kuna ta nüüd ploome kätte ei saanud, pistis tuhkurenela nooremad oksad nahka. Puha ära nuditud teised. See aasta siis ei saagi õitsvaid enelaid näha :(

Kevadekuulutajaid on teisigi lagedale ilmunud. Üks kollakasvalge liblikas tuli mu orhideed väisama. Hiljem kadus jälle. Küllap ronis jälle kuskile aknaserva alla talveunele. Kevadine rahutus :)

Kas mõnel kõrvits ka veel kapi otsas seisab? Ma pakun retsepti! 

Kõrvitsatükid grillitiku otsa. Segada valmis paksemat sorti taigen. Mina tegin magusa, koos kaneeliga. Küpsetad kuumas õlis nagu pontshikuidki. Kõrvits muutub tainas väga mõnusaks, justkui moos.

 Tsau siis! Kui ma tagasi tulen, olgu kevad olla!

Vaikus enne tormi

.... ehk mida teeb aednik märtsikuus.

Eks igasugu asju ole teha: koristada kuuri, valmistada ette istikupotte, toataimi korrastada, uusi taimi pikeerida-külvata ...

Aga kõige tähtsam ja targem oleks natuke nautida seda vaikust ... vaikust ja rahu...

Hommikul vara lähen õue (eks kutsikas sunnib), olen seal täiesti vaikselt ja vaatan ilmastiku-imesid ja kuulan metsa-hääli.

Kuuleb siis ka igasugust ... keegi kopsib, keegi vilistab ... linnud laulavad. Müstilised hääled.
Tuleb nautida seda rahu, sest varsti läheb tormiks: tee porine, kõrrepahn vaja riisuda ...
fotomeenutus samast kohast eelmisest kevadest :

:) tegelikult mulle riisumine meeldib ...

PS.: kõik vanad tomatisordid, mida külvasin, idanesid hästi ja tulemuseks massiliselt ilusaid priskeid taimi. :)
Töövõit missugune!