Ma tean küll, et märtsikuu on loodud aednikele karistusteks nende pattude eest. Ja karistus on kohutav: sa näed, et see kevad tuleb aga kohale ei taha ta kuidagi jõuda. Ikka muudkui lumi ja külm ja lumi ja külm ja ...
... ja aeda ei pääse ja kaevata ei saa ...
Aga mul jäi nii palju põnevaid asju möödunud sügisel pooleli! Ämm lammutas ühe hiigelsuure hosta juppideks ja enamuse neist juppidest toppis mulle kord külaskäigul kotti. Tavaline hosta, olemas igas aias vist, aga te mõelge, kui toreda rea või laigu ma sellest saan!? Väike valgekirju hostahekk ümber tume-tumeroheliselt läikiva pojengi, näiteks?
Mul jääb kätel sõrmi puudu, kui tahaks üles lugeda, et mis kõik pooleli jäi. Järgmisel fotol olev ümar murulapp ....
... kaevati ju augustis üles. Sinna tehti peenralaiendus. Sa süda, kus möödunud suvel ju minu aeda uusi taimi potsas! Kingiti ja vahetati ja eks ma (patune) käisin poes ka vahepeal. Ja kui taim polnud uus, siis oli ta möödunud aasta ilmadest joovastuses ja laienes ja paljunes nagu metsaline. Nii et nende metsaliste eest tuli ju teisi, vähem metsalisi, eest ära istutada. Ka neile oli ruumi vaja. Ja need kohad, kus ma pistikuid ja pisi-taimepoegi hoidsin ja poputasin, ka need kasvasid suve lõpuks padrikuks.
Nii et arvata võib, et uudismaad tuleb veelgi juurde teha. No kiusatavate taimede hulgas oli näiteks igihali Illumination:
Tuleb talle varjuline koht otsida kuskil mujal, kus keegi mingeid tulpe pidevalt üles ei songi. Varjuga on minu aias kehvasti aga ehk leiab ...
Ja turbapeenrajupike vajab hädasti remonti. Esiteks jäi see kivimüür ikkagi liiga madal. Ma juba tõstsin teda 2 korda, a ju ta vajub siis. ... või kasvan mina pikemaks ... :P
Ja kivide ja muru vahele tuleb kraavike sonkida. Kui kraavikest pole aga on maniakaalne aednik, kes on iga päev kääride ja orkidega ümber kivimüüritise roomlemas, siis oleks muidugi ilus tulemus. Ilusam kui kraavike. Aga mul ei ole ühtegi maniakk-aednikku aias roomlemas, nii et tuleb kraavike. Ja müür kõrgemaks ja spets-rodoturvast tuleks ka hankida. Kontrollisin järele: rodod on praegu täitsa ok olemisega aga see, et nad möödunud aastal justkui mustikad välja nägid, see oli vist valet sorti turba süü. Liiga musta värvi oli see turvas.
Oi, ma ootan kevadet. Nii palju tuli ju aeda uusi taimi, millel ei jäänud ju aega oma õiget nägu näidata. Eriti ootan, et kas kuningosmonde sai ikka õige koha peale ja kuidas minu uutel pseudacorustel talvitumine läks ja kas sõnajalad võtavad uue kasvukoha omaks ja kas Tii käest saadud lumeroosid ja luuderohi võtsid kasvukoha omaks. Luuderohu istutasin küll sellise koha peale, mis on küll tuulte eest kaitstud, samas võib selle koha peal lumi poole maini püsida.
8 kommentaari:
Märts pole mitte karistuseks, vaid aednikule viimaseks mõtlemise ajaks, et keda ja kuhu ja kuidas. Ja küll see kevad ka tuleb, pole ta kunagi kuhugi pidama jäänud ja Sa näed kõik oma nunnukesed ära. Pisike parandus- kuningosmunda ka :)
vot ma ütlengi: viimane mõtlemise aeg: talv pani aednikud NURKA, et vot, mõtle ka natuke vahest!!!
Mina sel aastal lausa naudin märtsi, Saab viimaks ometi rahulikult mõelda, ei pea rabelema ja päike ka paistab...
Mul ka täitsa rahu alles majas, eelmisel aastal hakks juba pooles jaanuaris kripeldus peale. Mõned tellimused on tehtud, aga suhteliselt tagasihoidlikult. Ebamõnus, et nii külm on, aga mõnus on päike ja tänu lumele mõnusalt valge ja särav päev ka
Sul saab mõnus hooaeg olema.
Kaevata on mõnus, mõtelda on raskem, ärgem sellepärast veel mõnu mööda laskem.
Kui suur kevad käes, saab mõnd frustratsiooni otse maasse kaevata. Märtsipassimine ja plaani pidamine väga ei motiveerigi :)
Pooleli projektid ei anna terve talve rahu, mis sääl veel märtsist rääkida kui kõik juba peaaegu käeulatuses...aga võta näpust! - kätte ei saa ja ei tea ka millal saab, ma oleks palju rahulikum kui teaks, et kaks päeva peale kevadet läheb sulaks ja jääb ka. Praegu on ilm umbes sellise moega, et vat kui vääname teile pakast poole maini.
Seda suurt sula ootavad vist kõik. Suurel reedel pidi kohale alles jõudma, aega veel mõtteid riita seada.
Postita kommentaar