Juba jupp aega tagasi oli kokku lepitud, et sõidame külla Maurusele, tuttavale KKfoorumist. Aega võttis aga asja sai ja tegimegi külaskäigu ära.
No mina pean nüüd küll internetti, aiandusfoorumeid ja muid selliseid suhtlusportaale kiitma! No kuidas sellised aianohikud muidu kokku saaks! Nii et sellega on mul vedanud ja ühel eriti vihmasel päeval kraamisin oma taimevahetuseks mõeldud kraami pottidesse ja autosse ja suunasime autonina paduvihmas põhja poole.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Oooo, Maurusel on sala-aed! Eesaias, kuhu auto parkisime polnudki muud kui muru ja 200-aastane tamm. Ma veel mõtlesin, et no-noo! Kus aed on? Kus on hostad? Aga näe, petta sain, aed oli armsasti maja taha ära peidetud.
Kõigepealt toppis Maurus meid kohvi ja kooki täis. Mees tuvastas ühe maali päritolu,ta tsipa ilmas rännanud, tundis lihtsalt koha ära ja mina imetlesin kaktuseid ja klaaskuule:
Klaaskuule ma fännan ja kaktuste kogu oli nii vahva! Ja kokku tegid nad kohe pisikese mini installatsiooni. Väga armas! Kahju, et pilt nii hästi välja ei kukkunud!
Ja pärast koogisöömist suundusime aeda. Ajuti küll ründas meid vihm aga tundub, et eesti inimesed hakkavad selle vihma vastu juba immuunseks muutuma. Suuremate padukahoogude eest ikka kargasin peitu, peenikesest seenevihmast ei teinud enam keegi välja.
Maja kõrvalt pääseski aeda. Juba seal oli väiksed vaatamisväärsused, tiigike, selle ümber taimed, lehekujulised isetehtud astumiskivid. Mulle meeldis juba see väike tugiaed floksidega. Kord teen endale samasuguse! Flokse mul on ja pulki on ka!
Nii kui aeda sisse pääsesime, kontrollis Väike Jõmm kohe maasikad üle.
Meie aga imetlesime üht vana aita. Sellised vana-aja asjad on ju vinged! Eriti vinged on nad veel siis kui omanik ise ka teab, et nad on vinged ja teeb nad vingete asjadega veel vingemaks.
Vinge!
Punutud korv koos maavitsaga, vanaaegne tool, hobuseraud ukse kohal. Need on nii armsad ja lihtsad aga annavad tegelikult nii palju juurde! Nagu taimedki! Sealt aiast on mul palju õppida kui ma ikka sellist vana-taluaia stiili tahan ise ka viljeleda. Et mis taimed ja kuhu neid istutada:
Tilkviljak ja kurerehad aida külgseina ääres:
Topinambur ehk maapähkel onnikese kõrval. Need vist eelistavadki kuskil seina ääres, räästa all kasvada. Siis on nad ikka nii kõrged. Avamaal jäävad nad ruttu kängu. Huvitav, kuidas oma mehele selgeks teha, et mul on hädasti vaja meie topinamburid maja kõrvale istutada? Joriseb, et rikub maja ära. No aga mida pikemad, seda uhkemad ju?
Äge onn eks, see ait? No poisipõnn sai maasikad kontrollitud, siis saime aeda mööda edasi kõndida.
Vot, mis mulle eriti imponeeris, oli see, et kuigi Mauruse aias võimutses see va vana-taluaia stiil, mis eeldabki lopsakust, küllust ja vanu asju, oli ta aed absoluutselt korras! Isegi kaevu kõrval seisvad kannud olid kui pildiraamatust välja karanud.
Väga mõnus on selline stiilne kord ja puhtus. Mina oma jõmmidega varsti ei mäletagi, et mis see KORD üldse tähendab. Kogu elamine on täis igasugu mänguasju ja muid segaseid jullasid. Mul on kööginõud esikus ja saapad elutoas. Õues sama rida. Aga Maurusel polnud kuskil mingit imelikku ülearust soga. Kõik oli nö. omal kohal! Nagu see istumispaik õunapuu all.
See oli huvitav õunapuu. Lamav. Roomav.
Aeda ilustasid veel mitmed suured vanad puud
Suur kuusk, ilmatu jämme mänd. Ilusad on ikka sellised suured avamaal kasvanud puud. Oijeh, mina näen omi pisikesi kuusejuppe ja männinatukesi selliste võimsate ja vägevatena alles 200 aasta pärast. Aga noh, mul aega on, ma ootan. Seniks astun vahest Mauruse aiast läbi ja imetlen tema omi.
Ja veel! Mauruse aias, seal tagapool oli üks hirmammu tehtud tiik. Ise tehtud, tiigikilega. Nagu neid ikka tehakse. Ja vot püsib, vist elab juba oma elu.
Poisijõmm muidugi üritas vahepeal tiiki jalutada
Lisaks muudele huvitavatele taimedele kasvab seal tiigi kaldal kivide vahel üks vetikas muru asemel
Meile mehega hakkas see tiigi mõte nii meeldima, et karta on, et ükspäev teeme endile ka. Võib-olla järgmine suvi kaevame aegu valmis. Asukoht on igal juhul juba välja mõeldud. See on ikka tõesti hea, et teiste inimeste aedu saab vaatamas käia, nii palju häid ideid saab juurde! Inspiratsiooni!
Ja see polnud veel kõik! Tiigi taga jätkus aed kirjute põõsastega.
Kadakad ja muud
kirjud sakris puud...
Aitähh Sulle, Maurus, ilusa elamuse eest ja näeme ehk ükspäev jälle!