Reede, 31. august 2007

Sibulamöll algab


Sügisesed rõõmud: saabus esimene tellimus posti teel. Kahtlesin küll, et kas rohelist kasvavat taime saab üldse normaalselt pakiga saata aga tuleb välja, et näe, saab küll! Nii saabus päevaliilia Sammy Russell. Väga ilus, isegi õienupud küljes.

Enne ja pärast:

oli juba ammu plaan meie trepi ümber natuke lillepeenart aretada. Trepi tagumine pool ju täiesti tühja täis, häiris kuidagi silma. Sai sinna siis kaks "pesa" tehtud. Kividest tahtsin kasutada just vana korstna kive, selliseid ühest kuni mitmest telliskivist tsemendiseid müürijupikesi. Mõni tavaline põllukivi leidis ka siiski sinna koha. Need vanad korstnatükid on kohati justkui väikesed kunstiteosed/ skulptuurid. Ise jäin tulemusega üsna rahule, iseasi kuidas kogu see kupatus pildile jäi. Uues peenramoodustises
leidsid kohad endale sinine iiris, pundar poeedinartsisse, värske aiaperekonnaliige Sammy Russell ja sutskasin mulda ka esimese satsu tulbisibulaid.
Muide, kui pilt suuremaks teha, on näha kuivõrd kange umbrohi on punane jänesekapsas. Ta on ennast trepi küljes olevasse prakku ära mahutanud.
Kaufmanni tulp Heart's Delight
Esimene aasta (samuti kunagine postitellimus, toona väga negatiivne kogemus) oli ta väga niruke, ei saanudki õieti aru, et mis ja kus. Teisel aastal õitses ta väga ilusti ja esines uhkelt oma triibuliste lehtedega. Siis saabus talv 05/06 ja kevadel olid vaid paari cm pikkused lehekesed näha ja muud polnudki. See aasta õisi küll ei näidatud aga leherosett oli igati soliidne ja hiljem sibulad päris kobedad. Eks näis siis mida näha on kevadel 08.
Ûleüldse oli tänane päev väga töökas. Kogu pere oli suures toimetamise hoos. Mingi hetk vaatasin aias ringi ja nägin, et mees tassis laudu varju alla, poiss taris kuivi küttepuid sauna, mina kraapisin eelräägitud peenras ja tüdruk kaevas keskendunult liivakastis. Paar päeva on nüüd aega, et vana ehitusprahti koristada ja katuste alla uut ruumi teha uuele kraamile, mis peaks kohe-kohe tulema. Väga asjalik õhkkond oli. Ja päris palju sai ära tehtud. Loodetavasti jagub seda töövaimu ja ilusat ilma ka homseks-ülehomseks.

Sai Tartu kandis käidud...

Tartu lõunakeskuse juures oli meil rõõm näha lund. Ja Aiaparadiisist sai lillesibulaid ostetud. Jälle. Aga valik oli niruvõitu, ju pole põhiline sibulamöll veel alanud.
Tavaliselt käivad inimesed rohkem ikka Tallinnas shoppamas ja tähtsaid asju ajamas. Meie oleme selleks kohaks valinud hoopiski Tartu. Tallinn on meie jaoks liialt rahvarohke ja närviline paik. Maakate värk.
Aga Tartu on kuidagi asjalik, soliidne ja mugav.



Tänu sellele, et üks meie pereliige peab ilmtingimata päeval tunnikese pikutama, tuli vahepeal shoppamine katkestada ja autole hääled sisse panna. Algul sõitsime lihtsalt nö. otse, kuni leidsime, et Taevaskoda on sobilik paik külastamiseks.
Kõrvalpildil on üks mu lemmiktaimi (see valgete õitega), kahjuks oma koju pole teda mõtet tuua. Ta armastab niiskust, meil aga vesi 10 meetri sügavusel. Pinnas selline, et vett ei pea kohe kuidagi.





Siis sai Ahja jõel jõelaev Lonniga lõbusõitu tehtud. Ilus koht on ikka. Asja ilu ei rikkunud isegi see, et sõidu keskel saime kaela korraliku paduka.


Ja kojusõidu ajal oli õnn imetleda vikerkaart. Neid oli isegi mitu.
Kui koju jõudsime, nägime, et koduski oli sadanud isegi rahet. Isegi järgmise päeva hommikul st. täna oli kuuriuste juures veel valged laigud.
Tartus sai ka üks taimevahetus ära tehtud. Sain plataani vastu ühe roosaõielise robiinia. See oli juba teine kord kui puu autos Tartu vahet tiirutasime. Arutasime veel omavahel, et kui jälle ei saa taimevahetust ära tehtud, siis oleme nagu miskid imelikud, kes käivad puule lõbusõitu tegemas. Eks koer oleks muidugi hulka tülikam kaasa võtta.

Teisipäev, 28. august 2007

Kuumalaine sai otsa

No nii, ongi sügis käes.
Minu mäletamist mööda on mõned viimased sügised väga järsku ja varakult tulnud. Seetõttu ei ole pikka pühitsemist, vaja olulised osade taimede talvekorterisse kolimised ära teha. See tähendab, et need, kes välja jäävad, need maasse ja need, kes sisse tulevad, need potti.
Täna saigi kiiruga (sadas seenevihma-nii pole ju mugav) Mehhiko vanikkuljus suurde savipotti istutatud. Nüüd ta mul seisab seal, vajadusel tarin ta kasvuhoonesse kuniks on aeg tuppa kolida. Praegu poleks talle veel toas kohtagi.
Samuti tulid tuppa õues suvitanud jõulukaktused.
Ûlejäänud veel konutagu vihma käes
Saabunud on ka aeg sibullilli maasse torkima minna.

Laupäev, 25. august 2007

Vaatame pööningut ja lillekasti

Siin aiablogides oli vist Naano see, kes esitles ilusasti remonditud/viimistletud tuba oma tulevase pipramaana? Ootan põnevusega, Naano, et mis seal edasi saab!
Siin ma siis esitlen oma tulevast "talveaeda". Praeguse seisuga siis selline nagu pildilt näha. Katuseaknad on igal juhul paigas juba. Aga muu tarvis on esialgu suuremat sorti kujutlusvõimet vaja.













Teise pildi peal on punane jänesekapsas e. oxalis corniculata, väga hea pinnakattetaim või vastupidi: ülimalt kangekaelne umbrohi. Ta on kolinud mul absoluutselt igale poole, ka kasvuhoonesse ja lillekasti. Saab edukalt hakkama isegi betoontrepi pragudes.






Reede, 24. august 2007

Kuumalaine ja pojeng

Kuumalaine kestab ikka veel. Vaid õhtuti on mõnus karge olemine, mil aeda pääseb miskit tegema.
Nagu varem juttu juba oli, tekkis vajadus üks suur valge pojeng ümber istutada. Samuti üks suur hiline roosa. Seda sel põhjusel, et ta lihtsalt ei õitsenud enam. Juba aastaid. Lehed väikesed, õisi mõni üksik, needki kuidagi väikesevõitu.
Kui pojeng sai välja kaevatud, selgus ka mitteõitsemise põhjus. Orashein oli pojengile otsa kasvatanud ligi 20 sentimeetrise juurepussaka. Palju oli ka vanadusest puitunud/pudedaid juurikaid. Ûks õudne juurikamäsu ühesõnaga. Lahutasin/puhastasin juured ja istutasin taimed ümber. Selle maa peale, mis muidu tulpide pärusmaa oli, aga see kahtlane hahkhallitus... Sibullilli sinna panna ei saa.
Jäävad siis kõik muud taimed, milledele see tõbi miskit teha ei saa. Ennevanasti oli see maa kõik kartuli-porgandi-sibula maa. Enne mind ja ka paar aastat üritasin isegi tubli kartuli kasvataja olla. Nii kaua kuni sain aru, et sellises mahus on see tänapäeval ja kallis aeganõudev ja seega mõttetu tegevus.
Praeguseks ja järgmiseks suveks on sinna nüüd siis planeeritud põhiliselt maasikad, pojengid, herned ja tokkroosid.
Erinevate põõsaste hekk kasvab ilusti. Vahepeal kippus mõni taim kuumale alla vanduma aga mõnest korralikust kastmisest aitas ilusti.





Kuna tänavu on selle maalapi peal üsna igav ja troostitu: puha kuivanud varred, tõstsin sinna ümber ka ühed päevakübarad.
Kohe hulka ilusam.
Sain need taimed naabriproualt, nii ma kahjuks ei teagi, on need mitmeaastased või mitte. Aga eks ma või ju seemneid korjata kui õnnestub.

Teisipäev, 21. august 2007

Meelespea nimekiri

Nimekiri see sügis ise korjatud seemneist:
täiendan seda nimekirja pidevalt ja järgmine kevad/suvi saab siis teada, et kas sest ise seemnete korjamisest kasu ka on.

1. rõngaslill (valge)
2. vihma-kuldlill (valge)
3. saialill (kollane, tavaline)
4. poest ostetud kollane melon
5. läätspuu
6. mingi X-taim ühest botaanikaaiast
7. dollarilill
8. tokkroos Malva Mauritiana

Ostetud mugulad/juurikad/sibulad:

1. valge kobarhüatsint Muscari Botryoides Album (10)
2. Iris Germanica (1) helesinine, kõrgus kuni 15cm
3. papagoitulp Bastogne Parrot (5)
4. triumftulp valge Snow Star (8)
5. Viridiflora Hollywood (10)
6. Viridiflora Spring green (2)
7. Liiliaõieline Elegant (2)
8. papagoitulp Flaming Parrot (2)
9. lihtieline varane Apricot Beauty (2)
10. liiliaõieline Aladdin's Record (10)
11. papagoitulp Cerise Parrot (5)
12. päevaliilia hemerocallis Sammy Russell (taimena)
13. papagoi White Parrot (10)
14. liiliaõieline tulp Claudia (10)

Ûritan säilitada tuppa tuues:

1. Mehhiko vanikkuljus
2. Hõbekosk Dichondra argentea

Kuremäe

18. augustil sai natuke ringi rännatud ja pilte tehtud. Kõigepealt sai käidud Kasepää külas kalalaadal, kust vihm meid ära ajas. Isegi sibulad jäid ostmata. Siis sai autoga edasi-tagasi kolistatud mööda Peipsi äärt. Kuni põikasime Kuremäe kloostrisse sisse. Seal oli küll pildistamist keelav märk ja mu aparaat püsiski ilusti kotis kuni nägin kuidas teised lausa filmisid. Siis käis minu fotokas ka lipsti paar korda kotist väljas.



No vaat kus on alles daaliad! Või on need jorjenid? Või mis asjad need on? Nii suured!







Ja siin siis kloostri roosid.
Vaat kui ilusa ja asjaliku paiga on naisterahvad omale elamiseks loonud. Koliks isegi sinna kuid kui Issand mind looma asus, unustas ta minu sisse seda va uskumist panna. Ei usu ma ei jumalat ega kuradit, ilmateatest rääkimata. Mida vanemaks saan, seda vähem usun. Varsti ei usu sedagi, mida mu mees mulle vintis peaga räägib.
Mis kena elu! Vaikselt koperdad aias, hiljem loed või mõtled niisama elu üle. Sõbrannad ka sealsamas jutu ajamiseks. Kui miski ära tüütab, siis ütled, et nõnda pole sünnis ja lähed teise aia otsa või palvelasse omaette olema. Keegi ei ütle sulle, et kui sa mulle liha ei prae siis betoneerin su aia ära.

Esmaspäev, 20. august 2007

Värvimängud köögis ehk kasvumaja saadused praktikas




Alustagem siis sellest, et tilliseemnepakis pesitses ka 2 porgandiseemet. Ei tea, mis sort see sihuke imevigur porgand kah on? Ûmarpea-porgand? Ei tea. No igal juhul rändasid need porgandid kööki, kus on ka nende õige koht. Muide, maitse oli neil väga hea!






Toorsalat: hakitud tomat, valge sibul, valge kapsas, till, petersell, sool

Väga njamm-njamm


Lattuba on minu aias koos tilli ja peterselliga ühed kindlamad köögiviljad. Ta peab mul ilmtingimata seal kasvama.

1. juurviljasupi sisse

2. hautada võis maitsestatult soola ja küüslauguga

3. marineerida nagu kurki talveks purki (jääb väga mõnus krõmps)

4. soolakeeduses koos peterselliga purki (seda saab hiljem suppides ja padaroogades kasutada)
Retsept: potitäis soolast vett keema, oad korraks ka vette siis sõela või vahukulbiga välja (kui liiga kauaks jäävad, keevad sodiks. Oad natukle jahutada, nii on mugavam neid purki toppida, peale petersellilehti. Veele veel soola lisada, võib ka mõned supilusikatäied suhkrut. Vesi peab ikka üsna soolane olema. Kui purk täis ja pealmiseks kihiks petersellilehed, kallata kuum vesi purki. Mina hoian oma hoidiseid öö otsa siis teki sisse pakituna soojas, mõni inimene kuumutab purke tunnikese. Mida soolasema lahuse teed, seda paremini seisavad.

Värvimäng e. pajaroog :

kõigepealt pruunistada hakkliha, seejärel lisada sinna hakitud sibul ja leheke loorberit, kuumutada kuni sibul klaasistub. Siis lisada puhastatud hakitud aeduba:










Seejärel lisada pannile hakitud porgand:









Ja siis hakitud tomat:


Maitsestada soola, pipra ja küüslauguga.

Neljapäev, 16. august 2007

Kuumalaine ja lattuba

Kuumus jätkub. Hea on olla vaid kas keldris või kaelast saadik vees. Toas on ka enam-vähem. Kuni ma süüa hakkan tegema... midagi pole parata, mees elab mul tänu söömise nippi kasutades. Kuigi ta võiks ka üle minna pika kurgi dieedile sest meil on neid varsti nii palju, et võiks vabalt kurke kasvõi maja ehituses kasutada.


Maja ehitusest rääkides... elumaja on siis nii kaugel. Selline kurbade silmadega maja. Palavuses pole ka suurem asi ehitada. Töötunnid, need parimad jäävad ikka hommikusse või õhtusse.
Sel pildil on näha ka jupike siseõue. Elutoa akna all kasvab üks suur uhke valge pojeng, mis praegu loomulikult ei õitse. Nii kui ilmad vähegi lubavad; kaevan ta välja ja otsin talle uue koha.

Lattuba.
Viimased 3 seemet suskasin kasvuhoonesse sest teada on, et sügisesi öökülmi need kõikvõimalikud erinevat sorti aedoad ei kannata eriti.
Neid kasvab mul kah neljas erinevas kohas.Kasvavad igal pool enam-vähem ilusti ja annavad saaki.
Mida teha saagiga? Nii mõndagi. Ja sellest järgmises kirjatükis.

Kolmapäev, 15. august 2007

Kuumalaine ja lehtertapp

Nagu näete, läks lehtertapp ometi õitsema! Võttis ikka aega!
Nagu ma varemalt juba mainisin, istutasin ma lehtertappu kõikvõimalikkesse tingimustesse. Ja tulemused tänaseks päevaks: päikse käes, turbasemas pinnases rohke kastmisega läks õide ja pungi paistab küljes olema veel küll.
Varjus savika mullaga ja rohke kastmisega (vt. varasemat sissekannet) õunapuu küljes katlas
kasvab küll hoogsalt kuid õiepungi ei moodusta.
Päikeses, lubjases, liivases pinnases ilma suurema kastmata kasvatab üht pikka võsu, õiepungi pole.
Käokinga kõrval varjus savikas, kõdusõnnikut saanud ja rohket kastmist saanud taim kärbus sootuks. Ju käoking imes ta tühjaks.



Juba nädal või rohkemgi valitseb kohutav lämbus. Alul ikka üritasin momenti leida, et õues ka miskit teha. Praeguseks oleme täiesti alla andnud ja õue eriti ei kipugi. Seal pole ju õhku! Kastmas ikka käime kuigi see tegevus tundub kohati natuke mõttetu. Liiatigi ronivad kastetud kohale ligi kohe mutid. Iga hommiku käin ja lükkan taimi tagasi mulda. Jäta või kastmata.

Türgi mustköömen.
Ma ei tea sellest taimest suurt midagi, ilus näeb välja, on 1-aastane, moodustab mooni kombel kupra, lihtne on seemneid korjata, on ilus kuivatamiseks ilu pärast.
Kõrvale olen istutanud neile astrid, mis ka kohe-kohe õied lahti löövad. Tõotab tulla ilus kombinatsioon.

Teisipäev, 14. august 2007

Värvid peenras

Kuskil varasemas postituses mainisin raamatut "Värvimängud aias". Seda peenart kujundades ma just eriti ei mõelnud, et kuidas need värvid kokku sobivad aga praeguse seisuga on puht juhuslikult täitsa huvitav värvikombinatsioon tekkinud: tumesinine käoking, lilla kassinaeris, valge raudrohi ja sini-lilla-valge rukkilill.

See juhtus kogemata. Tegelikult on mul aed täis täielikku värvide segu ja ma ei leia kuidagi, et minu Tootsi peenrad silma riivaksid. Nimelt oli nimetatud raamatus mainitud sedasorti lause, et kui liig kaua värvide järgi hoolikalt kavandada, hakkavad hiljem tädi Maalide segupeenrad silmades karjuma. Minul esialgu ei karju. Aga seda peab küll mainima, et sinna võsa-raudrohu varju jääb ka üks esialgu pisike virsikuste õitega põõsasmaran ja olgem aus: ma tõesti otsin mõttes talle uut kohta.

Kolmapäev, 8. august 2007

Ilus

Praegu on meie aias saadaval igat sorti ILUSAT. Sellest ilust siis ka mõned näited: 1. õuepealses lilletünnis kasvab kuumaasikas. Ilus, et ta seal on ja ilus, et korraga liiga palju marju valmis ei saa. Muidu oleks mu Väike Abiline vist pisut täpiline.
Olen tõeliselt rahul selle tünniga. Järgmine aasta istutaks sinna vist rippuvad mungalilled. See aasta kahjuks ei ripu seal miskit. Petuunia sattus sinna see mitterippuv.



Mehhiko vanikkuljus hakkas õitsema! Õis on ilusam kui ma oodata oleks osanud ja tema ...eee... tekkimine oli ka omamoodi müsteerium. Sellest punga-faasist ja õie avanemisest saaks hea reportaazi. Kahjuks ei ole ma just kõige osavam fotograaf.


Lõhislehine päevakübar


Ilus kõrge taim. Varjus ja vesistel suvedel kasvatab omale pikkust üle kahe meetri. Kuivas ja lagedal kuni meeter-poolteist.



Kuldne piimalill e. Euphorbia polychroma
Kevadel õitseb erekollaselt, praegu on siis punaseks tõmbunud nagu jõulutäht talvel. Ilus.
Sain google kaudu teada, et ka jõulutäht on piimalill. Hea on tark olla.






Lehtertapp


Kujutasin endale ette, et lehtertapp hakkab oma omadustelt võistlema petuuniate ja kassitappudega. Tegelikkuses aga ükskõik kuhu ma neid ka ei istutaks (kas varju või valgusesse, kas turbasse või liivasesse mulda, kastan või ei kasta) on tulemus ikka sama. Väikesed lehed, peenikesed ronijad varred ja NULL õit. Niru tulemus ühesõnaga. Aga siin, rippuvas katlas on nad siiski omamoodi pilgupüüdjad. Tagasihoidlik aga ilus.

Teisipäev, 7. august 2007

Meie linnud

See pilt on nüüd tehtud keset meie õue. Iga aasta augustikuus toimub meie õuel niisugune möll. Ûks parv pääsukesi, teine varblasi. Kõik meie omad. Meie katuste ja räästaste alt.

Reede, 3. august 2007

Vahepaus

Kõigepealt peab muidugi ära märkima, et katusetööd on lõpule jõudnud ja meie kolmel onnil on ilusti kõigil punased mütsid peas.

Ja teiseks peab märkima, et aeg on jõudnud siis nii kaugele, et oli aeg hakata sel kevadel noorendatud õunapuudel võsusid lõikama. Eile õhtul sai siis algust tehtud. Ma juba ammu vaatasin, et noored oksad kippusid lausa murduma suure võsu ja lehtede koorma all. Kõrval ongi pilt "Palmipuuks" ristitud õunapuust. See on vist ainuke, mis lõikamata jääb. Liialt kõrge lihtsalt. Ûlejäänutel aga tuleb oma uhked parukad ohvriks tuua. Redelit ma eile õhtul muidugi võtta ei viitsinud, mõtlesin, et vanast toolist on küll. Aga kui ma olin toolile roninud, leidis üks toolijalg mutiaugu ja vajus külili maasse. Mina sinnasamasse. Ega hullu miskit ei juhtunudki, lihtsalt käe tõmbasin õlast natuke ära. Mees kommenteeriski, et ainus ravi sellisel puhul ongi käsi nööriga kaela, ei tohi liialt väsitada kätt ja vait peab ka olema. Nii kaks nädalat. Kuidas selle vait olemisega on, seda me veel vaatame, aga aeda kaevama ma küll täna ei lähe. Kuigi ilm on täna hullukstegevalt soe ja ilus.
Alumisel pildil on siis ait ja tuleviku valge peenar. Praegu möllavad seal oma õitemerega saialilled.

Kui nüüd kaevamisest edasi rääkida, siis selle koha on seal ka heaks kiitnud mingid eriti tigedad punased sipelgad. Varem pole ma neid küll kunagi mürgitanud. Piisab kui labidaga nende pesa segamini lükata ja järgmiseks päevaks on nad ise ära kolinud. Seal on aga eriti nahhaalsed elukad. Juba 3 korda olen labidaga sonkimas käinud. Ei midagi. Ikka on nad seal. Tänaseks on nendega viisakad läbirääkimised lõppenud, alustan keemiasõjaga. Esiteks tulevad hirmutamised nagu kaneel ja seebivesi ja kui see ka ei aita, siis läheb mürgitamiseks. Hoidku oma nahk!

PS: kui ma siin nüüd vaatan neid katuseid siis on ikka uhked küll ja igati ornungis aga pisut harjumatu ja enne oli kuidagi salapärasem, et iidvana ja saladustega ja ...

Saialilled.

Kuivatan ja panen purki. Talvel teeb teed, kõlbab külmetuse ja põletike vastu. Kõlbab ka näomaski teha ja köha vastu auru.
Võib ise ka kodusel teel sea- või hanerasvaga segada ja äravenitatud/külmetatud liigestele määrida.
Hmmm, äkki peakski nüüd katse tegema, valutavad/surisevad õlg ja küünarnukk omast käest võtta.

Kolmapäev, 1. august 2007

Põhitegevus augustis...vist

Tikrid.
Kui ma kunagi sellesse majja kolisin, kommenteeris ühe mu tuttava ema, et oi kui palju tikreid, kes neid kõiki ära korjata viitsib. Meil on neid tõesti palju. 1 mägitikker, 2 hästi suurte tikritega põõsast, 3-4 kollaste marjadega ja 3 tavaliste punaste marjadega. Aga sellegipoolest süüakse neist enamik ära. Niisama, kommi asemel, õhtul telekat vaadates. Koogi sisse ja moosina.
Esimesel pildil on mu väike abiline natuke hädas. Talle küll meeldis tikreid korjata kuid keeruline oli aru saada, et kas mammud tuleb potti panna või hoopis potist välja tõsta.
Seekord tegin tikreid sisse hoopis mahlapressiga. Kui marjad korralikult puhastada, kõlbab ka sodiks mõeldud kraam ilusti moosiks. Siis kui marjad mehustatud, segasin suhkruga ja keetsin läbi.









Ilma keetmata nad lihtsalt ei seisa kuigi kaua. Kaaned peale ja teki alla ööseks sooja. Hommikul kontrollin kaaned üle ja jahedasse ruumi.


Lõunasöök praetud pelmeenide kõrvale:
Viilutasin sibula ja kuumutasin ta õlis klaasjaks. Lisasin tükeldatud paprika, kurgi, suvikõrvitsa ja tomati tükid. Maitsestasin soola, suhkru, loorberi, pipra ja vürtsiteradega. Natuke üht maitseainesegu ka.



Kui nüüd küsida, et kas ma muud ei teegi, kui kokkan, siis vastus selline, et tegemist ju augusti kuuga. Ikka muudkui kogu kraam aiast järjestikku potti.
Eks ütleb ju mu blogi pealkirigi, et ... aastaring...ja augustis ongi kokkamine üks põhitegevus.
Ja kuna pealkirjas on ka teine sõna: lillepeenar, siis viskame pilgu sinnagi:


Estragon-puju.
Olen proovinud teda maitsetaimena kasutada, kuid mulle ta maitse eriti ei istu. Võib-olla olen ma teda kasutades midagi valesti teinud, kes teab. Aga ilu pärast võib teda kah kasvatada, selline imposantne põõsakene.