Pühapäev, 28. august 2011

Pinnid, õunad ja rabarbrilehed


Üks tänase päeva ülesannetest oli korjata natuke marju. Lapsed tulid appi ka aga Väikepoiss leidis, et sõstrad on liiga väikesed noppida. Ebamugav. Tema valis vähe suuremad. Pirnid nimelt. Pinnid, nagu ta ütleb. Pinnipuu on meil küll veel nooruke kuid see aasta hullu moodi täis ja ega neil miskit viga polegi! Kivisrakke pole üldse, maitse paras magus. Enne kui toed alla saime, jõudis üks oks kahjuks katki minna.


Teiseks ülesandeks oli koledate õunte ära koristamine. See sai kah tehtud. Ühtlasi tegin foto antoonovka koledatest õuntest. Nõrganärvilised, ärge vaadake!!!!!!!!


See on mingi haigus, mingi mädanik või seen. Kole-kole-kole. Ja selliseid koledaid õunapuntraid on terve puu täis. Ei tea, kas piisab vaid ära korjamisest või peaks millegagi pritsima ka? 
Õunte korjamisele pidin oma abilised ikka käsutama aga kolmanda töö juurde, see oli see lehekivide paika panemisele, tuldi rõõmsalt ja aktiivselt, üliaktiivselt kaasa. Tassiti kõik oma töövahendid kohale ja puha. Ehitamine aias on puhas rõõm, mängude kuningas. Kambakesi saimegi oma rabarbrilehed paika. Ikka selle aasta lemmikkohta: kasvuhoone ette.


Ühe tegin kausikujulise ka aga selle kujuga ise eriti rahul pole. Aga eks ta ole kogemuseks ikka.


Praeguseks on see pentsik leht siiski endale ideaalse koha leidnud. Tütre mängu-rannapeenras, Roosa Printsessi ujumisbasseinina.

PS.: Tomatikemüüse sai ka tehtud ja natuke sai peenraid rohitud. Nii et korras päev! Asjalik. Sai teostatud päeva pea-ülesanne: laisklemisest tuli võitu saada. :P

Köögivili on tagurpidi ilivigöök.

Esimene viinamarjapidu on peetud. Saime korraliku kausitäie nämmat kraami ja hilisemaks maiustamiseks jäi kobaraid veelgi. Need pole küll valmis veel, hapud. Tuleb aega anda veel.
Kasvuhoone on üldse see aasta tubli olnud. Kurki on liigagi palju. Mul on vist aasta norm juba purkides. Ja neid tuleb veelgi. Tomatid on ilusad ja neid muudkui tuleb ja tuleb. Samuti on esimesed purgid tomatikemüüset sahvrisse taritud. Maisist on rahval isu täis. Viimased maisipead hautan mõnes pajaroas toiduks. Mais on kasvuhoones kasulik taim. Mitte ainult, et lastele kommivaba magusat vaid see taim on ka omamoodi indikaator. Kui kurjamid-kahjurid oma hävitustööd alustavad, teevad nad seda maisi kallal. Seal on teda palju lihtsam tuvastada kui kurgilehtedelt näiteks. Kedrikust on jutt siis praegu. Samuti on maisi julgem pritsida sest söödav osa on lehtede sees peidus. Pole karta, et just pritsitud taimedelt minnakse vilju noppima nagu seda kurgiga võiks juhtuda.
Marju on see aasta rohkem kui mullu. Moosi ma teha ei viitsi. Marjad hoiustan sügavkülmas ja aurutan mahlaks. Ka õunu on lootust saada. Ainult antoonovka üllatab mind. Halvas mõttes. Jube palju on puu otsas mädaõunu. :( Eks õunad lähevad ka mahlaks. Koos astelpajumarjadega. Needki on küpsed ja saak ilus.
Köögivili on see aasta kidur. Ei saanud kartulit ega porgandit ega sibulat. Ube ikka saab sest külvasin ju hilja. Aga kasvavad kenasti, lootus saagile püsib.
Kõrvitsat, suvikõrvitsat ja patissone saab ka.
Kõige ilusama saagi aga andis mulle see aasta küüslauk. :)


Mul on nimelt sedasorti kinnisidee, et küüslauk hävitab viiruseid, nii on kogu mu aed seda kraami täis. Kurgi soolamiste aegu tõmbasin posu üles, no on ikka kobakad!
Ja lõpetuseks üks pisike aiatöönipp augustikuuks. Praegu on paras aeg koristada äraõitsenud  suvikuid ja kärpida püsikuid. Kobestada ja kohendada, et peenrad ikka ilusad oleksid, mitte mingid sasipuntrad. Ajutiselt võib nii lillepeenardesse jääda kaootilised mustad mullalaigud. Ega nad seal kaua ole, augustis on kombeks taimedel laiutada. Aga seniks võib häiriva laigu katta mõne koduloomaga. Ilus karvane värviline loom on silmale ikka ilus vaadata. :)


*****************************************************
Okeeei. Suvine laiskus kiusab aga täna on ilus ilm ja selle võiks toimekalt mööda saata:
1. kausitäis tomateid kemüüseks keeta ja purgistada
2. lõigata, rohida, kärpida kiviaia peenart
3. õunapuude alused koledatest õuntest tühjaks teha
4. natuke marju korjata
5.kivilehed paika panna, pildistada ja blogis tehtuga eputada :)

Teisipäev, 23. august 2011

Ja vot mis me siis teeme oma turbaga. Ja tsemendiga. Ja liivaga. Ja saepuru ja puukoorepuru ja ... jne


Kui köögikatad pääsevad augustis vahest köögist välja ka, võib avastada, et august on päris kunstipärane kuu. Värviline. Vormiline. Salapärane. Ja muinasjutuline. Siia on näiteks keegi kuldnupp-põõsa istutanud:


Seda põõsast peaks proovima kuidagi tekstiilis jäädvustada. Muidugi mõnel vihmasel päeval. Need ilma vihmata päevad kulutaks parem aiatöödele. Kurb küll aga august on lõpusirgel ja suvi hakkab läbi saama. :( Lühikeseks jäi. :( Veel tahaks. Ehk on september ja oktoober ka veel piisavalt soojad ja suvised. Saaks veel teha seda kõike mida suviti ikka.



Siin on nüüd turbapeenra lõpetamine poole peal. Kooremultsh sai otsa. Aga tõotab päris viisakas asi tulla.


Vahva kui sügise saabudes mustikapõõsad punaseks värvuvad, saab ilus olema!
Mustikataimed, nii kultuursed kui metsalised, on paigas ja ruumi jäi veel ühele sinikapõõsale ka.
Mees lubas selle rabast tuua. Mees üldse lubab kole palju. Poetasin täna hommikusöögilauas, et prooviks ka ühe (MA KORDAN: ÜHE!) rabarbrilehe "kivi" teha ja tulemus oli see, et mees tegi kärutäie segu ja meie kuurialune on neid "ühtesid" täis.


:D Tuleb kohe see va Thela tiigilugu meelde. Naised ka ei õpi mitte. Ma oleksin pidanud vist sirelilehest rääkima, oleks soovitud tulemus olnud. :D
Aga iseenesest väga kena muidugi. Ehk ongi hea, et meeste arusaamad millegi meisterdamisest kerge suurushullustuse/masstoodangu/no kui ma teen, siis ma ikka teen - tulemuseni viib.  Nii saab kuskile sellise rajakese kohe teha. Ühe linnukausi vormisin ka ja pärast proovis mees veel lehtpuu-saepuru seguga katsetada.


Aga vist sai kehva see segu. Kurtis, et ei hakka kokku. Tea, mitu päeva peab nüüd ootama, ehh? No et kuivad on ja neid vaadata saaks, et kas õnnestus või mitte? Hästi põnev.

Esmaspäev, 22. august 2011

Ma sain oma turba!


Ma sain kaks auto järelkäru täit turvast. Nii et tööpõld on lai. Tuleb vana turbaosa rohida ja see on üks niru töö, koledasti täis kasvanud teine. Siis ladistan sinna kõvasti vett ja istutan mustikad. Seejärel ajalehed ja kooremultsh. Ei lase ma sel turbapeenral enam rohtuda. Rohimine on õudne, tuleb vist kirves ja saag appi võtta.

Pühapäev, 21. august 2011

Mererand, põldmari, väikesed abilised ja salvei.

Minu turbapeenra pikendamiseks on auk valmis. Ainult turvast on veel vaja. Kui hästi läheb, saame lähipäevil turba ka. Eile näiteks läks hästi, käisime mererannas, tarisin sealt paar peotäit ilusaid kivikesi(punaseid ja roosasi!) ja mõned põldmarjataimed koju. Neile tekitasime kitsukese peenra turbaaugu servale.


Suured kivid, väiksed kivid, liiv ja tublid abilised. Poiss aitas kive paika panna ja tüdruk kastis.


Kastis ja täiendas omalt poolt:


Minu põldmarju polnudki enam lõpuks näha. :)
Aiamängud on nakkusliku iseloomuga.
Peenar on tehtud nö. Muhediku meetodiga. Kate-kivid-killustik. Kattes augud ja aukude kohtades põldmarjataimed. No see vahe ehk, et seal kus taimed, kaevasin ka katte alt ja segasin sealse pinnase liivaseks. Ülejäänud serv jääb taimestamata. Lihtsalt kate ja kivid. Ja suviti sobitan sinna lillepotid "suvitajatega". Praegugi "laagerdub" seal paar potti, mis ootavad peatset tuppa kolimist. Ühes on hirmuhke salvei.


Neid sai kevadel külvatud kui suvikut aga praegu vaatan, et varred puha puitunud. Et ei tea siis, elavad talve õues üle? Enamiku neist jätangi niisama, selle ühe tarin potiga tuppa. Kuigi, pean tunnistama, ta on küll teetaim aga lõhn tal küll isuäratav pole. Ehk kuivatatuna ja tee sees on leebem see lõhn. Arvestades, mis omadusi salveil lubatakse olevat, ma tahaks teda ju siiski kasutada. Ja kasutada kohe mõnuga! :P

Salvei. Kopitud seemnemaailma lehelt:
Mitmeaastane taim kõrgusega kuni 50 cm. Pikad, otstest tömbid lehed. Aromaatsed õied (lillad, roosad, valged) moodustavad kohevad õisikupead. Õitseb juunis-juulis. Taim on nõudlik pinnase suhtes ja külmakindel. Tema kuivatatud lehti kasutatakse ravimina bronhiidi, gastriidi, mao ja neeruhaiguste puhul. Värskeid lehti kasutatakse kulinaarias toidulisanditena, konservide, vorstide, juustu ja veini valmistamisel. Ühes grammis on 120 seemet. Seemneid pakis 0,2 g.
Raviks kasutatakse kuivatatud salvei lehti. Salvei eeterlik õli omab tugevat desinfitseerivat ja seenhaigustevastast toimet. Tänu eeterlike õlide olemasolule tõstab lehtedest valmistatud leotis e. ekstrakt seedekulgla elundite aktiivsust; omab märkimisväärset spasmi (krambi) vastast toimet. Salvei tervistavad omadused olid tuntud juba iidsetel aegadel. Traditsiooniline on salveitinktuuri kasutamine ägeda angiini korral. Loputamise ja kuristamise leotist valmistatakse nagu teed ja sageli lisatakse ½ tl. boorhapet klaasi tee kohta või 70% piiritust (1:1). Kasutatakse teena (1sl. purustatud lehti üle valada 2 kl. keeva veega ja jätta 20-30 min. tõmbama. ½ kl. 3-4 korda päevas söögi ajal.) Sageli kasutatakse salvei lehti koos teiste ravimtaimedega. Näiteks: salveid ja kummelit 20 g, tammekoort 60 g. Peenestatud tammekoor valatakse üle keeva veega, lastakse seista 1 tund, keedetakse suletud potis 10-15 min., lisatakse salvei ja kummel, võetakse tulelt, jahutatakse. Saadud leotises niisutatakse marlit, väänatakse kergelt välja ja asetatakse haige koha peale. Protseduuri kestvus 15 min., 2-3 korda päevas. Seda leotist säilitatakse külmikus 2-3 päeva. Salveid ei soovitata rinnaga toitvatele emadele. Vanne tehakse ekseemide ja psoriaasi korral. Vanni jaoks võetakse 50-100 g salvei lehti ämbritäie vee kohta. Salvei leotist kasutatakse mao- ja kõhuvaevuste korral leevendava vahendina, aga ka tuberkoloosi raviks. Kootava ja desinfitseeriva toime tõttu kasutatakse kõhulahtisuse erinevate vormide korral. Salvei säilitab oma ravivõime aasta jooksul. Salvei lehti peetakse heaks vahendiks koide vastu.

Kolmapäev, 17. august 2011

Üks imeline imeline ...



... saulinnupiim.
Üks uus suvine sibullill, ostetud see kevad mingist suurkauplusest. Teate küll, ühes kastis leib, teises laste saapad ja kolmandas lillesibulad jne. Noh, et koduperenaine saaks raha raisata ja korraga kõik vajaliku ja samuti mittevajaliku ikka ilusasti kätte.
 Poleks oodanudki, et ta nii kõrge ja võimas on, ausalt öelda. Vahime otsetigi tõtt, nii et 1.60 on ta ära. Õis on ilus, silmapaistev.

Neljapäev, 11. august 2011

Lgp. aiablogijad, ma panin meid seitungisse.

Viimasel ajal on puhkamise, suve ja üleüldise rahulolu nautimisega nii kiire, et ise blogida ei jõuagi. Kui aus olla, siis ei tule mingit olulist mõtetki pähe, mida jagada. Kui ehk see, et päevaliiliad Just Watch ja Strutterś Ball (pildil) näitasid oma õisi. JW on nii väike ja armas, õnn, et ma ta niimoodi huupi ostsin. Hoopis omapärane ja erinev teistest. SB on ka eriline. Väga ilus punane rohekaskollaka südamikuga. Suure õiega.



Kuna august on aiapidajale pigem kokandusliku alatooniga kuu, siis minu lemmik pole ta mitte. Tore on muidugi talvel omaenese hapukurke närida ja moosipirukaid mätsutada aga kogu augusti auravas köögis kulbiga vehkida on õudne. Et ma seal pestud/pesemata purkide, jms vahel ise ka päris ära ei aurustuks, saadeti minu juurde kaks saadikut välisilmast. Meedia-inimesed. Et nemad tahaks lugu teha. Kohalikku seitungisse. Inimesest, kes olla tulnud Tallinnast maakolkasse maad kaevama ja purke aurutama. Algul olin nagu vastu sest mida mu´st ikka niiväga rääkida on, olen ma ju juba neli ja pool aastat täiesti tasuta enda tegemiste kohta inffi pildunud siin, või mis? Et mida siis nagu veel? Aga üks hommik aias kohvi juua ja aiateemadel lobiseda, noo kes aiablogijaist sellest ära ütleks?


Eks nad siis tulid. Fotograaf ja Ajakirjaniku-neiu. Oli kena hommikupoolik nagu plaanis oligi. Koos kohvi ja aiaga. Ja jutt ilmus ka (link) Ja ega jutul üldiselt ju miskit viga olnud. :) Pärast seda kui olin vihjanud, et mu abielu on lahutuse äärepeal, solvanud kartulikasvatajaid ja väitnud, et põdrakanep ei ela eestimaist talve üle, ajasin ka törts päris asjalikku juttu aiablogimisest üldse. Ja ühtlasi mainisin ka ära, et järgmise aasta aiablogijate kokkutulek toimub minu juures. Tegelikult oli ju vahepeal meil plaan Köögikata rannajoont väisama minna? Et mis me siis teeme? Igal juhul palun Deial juba üks väike sinise floksi taimeke minu jaoks eraldada kui võimalik, see on nii ilus! Hädasti oleks vaja. :)
Ja jutu lõpetuseks üks pisike pilt veel ühest uuest külalisest aias, seekord ebameeldivast:


Mingid männi-närijad. Õnneks leidsin ainult ühe pesakonna ja loodetavasti sain nad kõik hävitatud.
PS.: Minu abieluga on kõik korras, me ei lahuta ja tiik jääb ka alles. :D