neljapäev, 11. august 2011

Lgp. aiablogijad, ma panin meid seitungisse.

Viimasel ajal on puhkamise, suve ja üleüldise rahulolu nautimisega nii kiire, et ise blogida ei jõuagi. Kui aus olla, siis ei tule mingit olulist mõtetki pähe, mida jagada. Kui ehk see, et päevaliiliad Just Watch ja Strutterś Ball (pildil) näitasid oma õisi. JW on nii väike ja armas, õnn, et ma ta niimoodi huupi ostsin. Hoopis omapärane ja erinev teistest. SB on ka eriline. Väga ilus punane rohekaskollaka südamikuga. Suure õiega.



Kuna august on aiapidajale pigem kokandusliku alatooniga kuu, siis minu lemmik pole ta mitte. Tore on muidugi talvel omaenese hapukurke närida ja moosipirukaid mätsutada aga kogu augusti auravas köögis kulbiga vehkida on õudne. Et ma seal pestud/pesemata purkide, jms vahel ise ka päris ära ei aurustuks, saadeti minu juurde kaks saadikut välisilmast. Meedia-inimesed. Et nemad tahaks lugu teha. Kohalikku seitungisse. Inimesest, kes olla tulnud Tallinnast maakolkasse maad kaevama ja purke aurutama. Algul olin nagu vastu sest mida mu´st ikka niiväga rääkida on, olen ma ju juba neli ja pool aastat täiesti tasuta enda tegemiste kohta inffi pildunud siin, või mis? Et mida siis nagu veel? Aga üks hommik aias kohvi juua ja aiateemadel lobiseda, noo kes aiablogijaist sellest ära ütleks?


Eks nad siis tulid. Fotograaf ja Ajakirjaniku-neiu. Oli kena hommikupoolik nagu plaanis oligi. Koos kohvi ja aiaga. Ja jutt ilmus ka (link) Ja ega jutul üldiselt ju miskit viga olnud. :) Pärast seda kui olin vihjanud, et mu abielu on lahutuse äärepeal, solvanud kartulikasvatajaid ja väitnud, et põdrakanep ei ela eestimaist talve üle, ajasin ka törts päris asjalikku juttu aiablogimisest üldse. Ja ühtlasi mainisin ka ära, et järgmise aasta aiablogijate kokkutulek toimub minu juures. Tegelikult oli ju vahepeal meil plaan Köögikata rannajoont väisama minna? Et mis me siis teeme? Igal juhul palun Deial juba üks väike sinise floksi taimeke minu jaoks eraldada kui võimalik, see on nii ilus! Hädasti oleks vaja. :)
Ja jutu lõpetuseks üks pisike pilt veel ühest uuest külalisest aias, seekord ebameeldivast:


Mingid männi-närijad. Õnneks leidsin ainult ühe pesakonna ja loodetavasti sain nad kõik hävitatud.
PS.: Minu abieluga on kõik korras, me ei lahuta ja tiik jääb ka alles. :D

9 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

No tubli oled!
Ja ma arvan küll, et äkki ikka tuleme Sinu juurde kui juba lehtki sedasi kirjutas:)

Ja see kokkamine on kah hädatarvilik asi laste jaoks,nii, et tegutse aga. Mul õnneks on see tee läbitud. Kõik, mis üle kipub jääma, käib ainult sügavkülmikusse, küll talvel on aega aru pidada, mis neist värkidest edasi saab.

Anonüümne ütles ...

:D Järgmine kord, kui kohtume palun autogrammi. Ja proovi sa keelduda - siis ütlen, et oled uhkeks läinud:DD Ma kirjutasin sulle FB-i kunagi, kutsusin külla aga sa vist ei taha kuidagi tulla:D "Pinoccio" tulbisibulaid pakuks ka, kui huvitatud oled ja vastu paluks neid.... ee...no, neid ussimustrilisi???
Svea.

Tsiil ütles ...

Kui seitungisse, siis seitungisse, kuda see Pantalone ütleski? Ja mina 10 korda kuulsam :D Ega sul seal vist kerge pole jah, kõik see värk purki ajada.
Aga mõne mõtte võiksid ikka kribada, sul on nii mõnus jutt, et alati teeb tuju paremaks. noh, männinärija nt :)

See päevaliilia on tõeste ilus.

blogger:coniummu

deia ütles ...

See kokkamine ajab minu ka hulluks :) Ma proovin seda võimalikult vähe teha - aga täitsa kõrvale põigelda nagu ka ei saa :)

Aga selle sinise floksi võid saada küll - häda ainult selles, et kes teda kevadel tuvastada suudab - ma pean juba nüüd sügise sealt jupikese eraldama ja eraldi panema :)

Eve Piibeleht ütles ...

Minul on mitmendat aastat kokkamisblokaad, kuigi sügavkülma sai sel aastal ikka mõni mari isegi pandud. Ei mingeid purke, sest äädikaga tehtud asju ma nagunii ei söö ja moosi ka eriti mitte.
Aga kirjuta jah tihemini.
Häbiväärselt pisike nupuke seal seitungis selle pika jutuajamise peale :DDD.
Ja muidugi tuleme sinu juurde. Hakka platsi ette valmistama. Meid tuleb ju aina juurde.

Köögikata ütles ...

Ikka Sinu juurde, ega mu mererand kuhugi kao. Aga mida aeg edasi, jõuan ehk na-tu-kenegi siin maja juures miskit korraldada, muidu pole tõesti midagi vaadata.
Aga selle artikli juures oli mul tunne, et kuidagi oli vaja see pikk jutt kahe sõnaga maha vuristada, no vbl oligi. Ega need lehemahud ju kummist pole.
Aga mina olin esimene, kellel meist seda näha õnnestus, VOTT! :oDDDD

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ma kahtlustan, et netis ei näe kogu juttu. Selleks tuleb Järva Teataja hankida. See jutt on tegelikult üle terve lehe. Pole ta nii pisike midagi. Aga Järva Teataja hankimine mujal kui Järvamaal, on omamoodi kunsttükk. Ma hoian lehe alles, eks järgmine aasta loete. Pole hullu, kui tapeedi panemine käsil, kulub lõviosa remondiaega vanade lehtede lugemisele. Jube huvitavad on need vanad uudised. Mis see teil järgmine aasta vaid 1 aasta vanust lehte lugeda on?

Svea, ma keedan! Ma küpsetan, ma aurutan! Aga ma tulen ja ma tahaks kollast päevakübarat kangesti!

kaaren ütles ...

oo, kui ilus, huvitav und meeldiv!
Häbilugu on, et tublidest & tarkadest eestinaistest nii vähe kirjutataxe. Kindlasti proovin lehe hankida.
Tahan kaa kokkutulekule. Millal, kus, ning milliseid erilisi & ilusaid taimi (v söödavaid objekte) kaasa tuleb võtta, sest et aiahull ei lahku kodunt iial labida & mitmekesise vahetuskaubata?
(Pee ess. Punane päevaliilia & sinine flox ei unune mul veel väga pikka aega.)

elfriide tramm ütles ...

nummi!
ma ka kokkan ja purgin ja panen sügavkülma. mde, moosi teen ma leivamasssinaga, ei mina viitsi pliidi ääres passida. no hea küll,murakamoosi tegin pliidil ürgmeetodil, teised ikkagi leivamasinaga. ja tegelt on ju hea talvel neid enda tehtud keemiavabasid ja ülimaitsvaid hoidiseid süüa (soolaseid ai miin).