Esmaspäev, 31. detsember 2007

No on ikka.........

Sebisin veidi nendes maailma blogides ja OHHOO imet- leidsin ühe Prantsusmaa aiablogi. Et nagu mehele rõõmuks, ta elas seal maal nii mõnedki aastad ja nüüd ikka aeg-ajalt loeb netist igasugu prantsuse keelset staffi. Et las loeb sealsetest aedadest kah. Meil ju plaanis siin mõnda Lõuna-Prantsusmaal tavalist taime kasvatada. Et ehk saab sealt vajalikku inffi juurde.
Avan siis blogi, ja näen, et ilusa notsu pilt. Krutin allapoole ja !!!!!!!!!!!!!!! jäledad prantslased!!!!!! nad tapsid notsu ära!!!!!!!!!!!
http://ahahh.blog.lemonde.fr/
nõrganärvilised, ärge vaadake!!!!!!!!!!!!!!

Peaks juurde lisama (tegelikult ka), et seal võib ka päris huvitavaid jääskulptuure näha.
Mkmh

Pühapäev, 30. detsember 2007

Vaade vanale aastale.

Ja saabki kohe-kohe üks aasta jälle otsa.
2007.-l oli küll nii palju igasugu tegemisi, et ei oskagi praegu täpselt meenutada, et mis ja kes. Palju oli kõike, rändamist, remontimist, aias möllu ja lapsetegu. Kõike oli ja küllaga. Väga viljakas aasta, ühesõnaga.
Mõni päev tagasi tegi esimene hüatsint õie lahti. Rõõm küll, tal lausa kaks õisikut. Kui mu mälu mind ei peta, ostsin 5 hüatsindi sibulat. Kõik erinevat värvi. Kaks neist läksid õue peenrasse, ülejäänud kolm ajatamisele tuppa. Nüüd siis huvitav oodata, et mis värvi need teised kaks tulevad.
Hüatsinte pidi üldse lihtne ajatada olema. Ses mõttes, et suht lollikindel. Eriti võrreldes teiste sibullilledega. Krookused on ka oma õieotsad juba välja ajanud, näha on, et tumesinised, aga ideaalset õit sealt vist ei tule. Ah, eks näeb paari päeva pärast.

Veel sellest vanast: kilkasin küll, et pole iial end veel peale sünnitust nii hästi tundnud kui seekord. A pisut vara sai rõõmustatud. Olen praegu kohe eriliselt uimane ja kuidagi niru. Väsinud olemisega. Lömmis. Seetõttu ei oskagi miskit arvata ei möödunud aastast ega ka uuest aastast. Et mida uut võiks oma perele, iseendale või tuttavaile soovida. Küsisin siis mehe käest, et mis oleks tema uue aasta lubadus, et paneb ehk mulgi mõtted jooksma. Mehe uue aasta lubadus oli, et ei jookse naise juurest minema. No mis sa kostad? Iseenesest muidugi kena lubadus uueks aastaks aga ma olen uimane küll aga kas sel teemal juba kunagi ei olnud juttu, et mitte ainult aastaks vaid koguniste hulka kauem? Ah, eks uuel aastal klaarime seda asja.

Muideks, see hüatsint lõhnab iga päevaga üha enam ja enam. Alguses ei saanud arugi, et lõhnab ka üldse või. Praegu võib lõhna nautida juba meetri kauguselt.

Veel vanast: nojah, nagu ma ütlesingi, et mäsu oli sel aastal kõvasti. Ausalt öelda, tahaks et uuelgi aastal jätkuks sama sebimine. Mulle selline elustiil täitsa sobib. Et muidu nagu kodune aga siiski väga töine. Eks Pesamuna sünd teeb esimese poolaasta kindlasti väga tasaseks ja uimaseks selle meie elukese siin. Aga hiljem libiseb sujuvalt ehk jälle vanadesse rööbastesse ja elu muutub segaseks ja muljete rohkeks nagu oli 2007

Ja kõikidele oma blogisse piilujatele sooviks ka kõike head ja ilusat + muidugi seda, et igav ei oleks! Peamine jah, et ikka igav ei oleks! A ise ma lähen nüüd magama, sest kogu mu perel (va. Poiss, sest tema naudib koolivaheaega Mamma ja Papaga) on juba kuivad püksid jalga pandud ja nohiseb ilusti magada. Mida minagi siin vahin.

Kolmapäev, 26. detsember 2007

Uue abilise tulek...

... ehk see aasta on lillelised jõulud.
Poja sündis 20.12.07 kell 16.40, kaalus 4 kilo ja 240 grammi ja oli 54 cm pikk. Ja nagu näha kõrvalolevalt pildilt: meie võitsime! Mehel teine korrus lõpetamata ja hüatsindid alles nuppus, aga meie saime hakkama!










Laupäev, 15. detsember 2007

Jätkub ajatamine

Tõin siis kaks hüatsindipotti ka tuppa sooja ja valguse kätte. Seda ma tegin siis mõned päevad tagasi. Tänaseks on nad juba ilusasti roheliseks tõmbunud ja ka pisut kasvus visanud.Ühel on õienupp ilusti näha.

Tjah, sedasorti eluke on siis toimumas mu aknalaual.

Aga muidu on eluke rahulik ja vaikne. Miskit pole juhtunud. Ma olen sama paks nagu ikka. Ja kui uskuda arsti juttu, siis selliseks ma võiksingi jääda kuni põnnil on aeg kooli minna. Vett olla kõhus nii palju, et ilma arstide abita miskit nö.pidulikku kõhuvalutamist ei saagi tulla. Üsna väsitav uimane ja unine eluke meil siin. Kahju, et pole võimalik ette magada. Vastasel juhul oleks mul paariks kuuks ette ära tehtud see värk. Teen vahelduseks oma käsitööd, söön, magan ja kiusan oma meest. Esialgu ta veel laseb enda kallal sakkida, ju ta saab ikka aru, et mis sest paksust mutist ikka tahta.

Vaatasin, et ka laias maailmas, nii Eestis kui ka mujal kipuvad aiateemalised blogid vaikseks jääma. Pole ka ime. Aeg selline. Eks veebruaris-märtsis kui kevade järele igatsus hakkab tekkima ilmutakse jälle välja blogidesse kribama.

Hüva talveund kõigile aias kraapijatele. Pange soojad sokid jalga ja nautige moosiga teed. Aga andke ikka oma blogide kaudu teada, kui teil mõni huvitav taimekasvatus idee talvel vegeteerides tuleb. Eks varsti ju hakkab see aeg, mil aeg järgmiseks suveks juba plaane teha, seemneid osta jms.

Esmaspäev, 10. detsember 2007

Roheline talvel


Esiteks:
Panin katsetuseks neli eelidandatud kikerhernest potti kasvama. Varavõitu küll, jah, seda oleks olnud mõtekas alles märtsis teha. A pole hullu, mul on neid veel, jagub neid õues järgmisel suvel kasvatamiseks küll. Praegu on näha, et nad on valgusehädas aga kasvavad mis mühiseb. Vajavad tugesid juba.
Teiseks:
Mees tõi kuuse tuppa. Tavaliselt nii vara ju ei tooks aga meil see aasta ju tavaelu natu sassi löödud. Katsetasin isetehtud ehteid kuuse peal, hiljem korjasin jälle ära. No ikka vara veel natuke. Tänu kõigile rohelistele meie elamises tundub elu tegelikult nii soe-suvine.
Kolmandaks:
ajatamisest. Edeneb tasapisi. Kõige jõudsamad on nartsissid. Naljaka foto tegin kogemata, õudse murupusa sees nartsissi otsad püsti. Muideks, ka krookused kasvavad silmnähtavalt ja hüatsintidest ühe toob vist kah varsti tuppa sooja ja valguse kätte. Roheline ots on juba päris kobedasse suurusesse kasvanud.