Kümme käsku kuuma käes uimaseks jäänud aiapidajale

Sina ei pea mitte logelema vaid palehigis oma igapäevast moosi keetma, kurki soolama ja oma aia eest hoolt kandma!

Kaua ma siin ikka logelen, tahaks miskit teha juba. Liiatigi kui nii palju on tegemisi:

1. marju korjata (kiire töö, sest mustsõstrad juba pudenevad)
2. kurgid ja tomatid sisse teha
3. Valges peenraosas tuleb pisut kaevata ja kolm uut päevaliiliat maha istutada
4. istutada lodjapuu ja hõbepõõsas
5. Teha korda majanurgapeenar
6. sorteerida tulbisibulaid
7. istutada ümber veel kolm pojengi
8. kaevata üles viimased sibulilled, mis veel jäänud
9. lõigata see kotitäis kangamaterjale vaiba tarvis koelõngadeks
10. saunataguse peenra jalgrada tuunida

Ja laste jaoks tuleb mingi mäng või tegevus leida, et neil oleks huvitav tegevus ja samal ajal saan mina ka midagi teha. No nooremaga pole probleemi, tema korjab hea meelega koos emaga pabulaid aga tüdruk on rahutu ja organiseeritud tegevuse puudumisel hakkab nooremat kiusama. Hmmm, aeg on vist lasteaeda kirja panna

Enne ei pläkuta siin blogis ega kuskil foorumis mitte üht sõna kui tööd on tehtud! Esmaklassiline laiskvorst!

Pärast vihma ja tuuli.

Ai jah, vat üks töö, mida mina ei salli, on see va hukka läinud pabulate korjamine õunapuu alt.

Pärast seda viimast tormi sai ühe puu alt kolm ja pool värviämbri täit visse minema taritud. Teiste puude all õnneks nii suurt korjamist õnneks pole olnud vaja veel teha. Üldse oli see torm minu aia vastu sõbralik. Ainult kõrvitsail on raheterade täkked sees ja lehed räsitud aga sellest pole hullu, sest kõrvits taastub ruttu.

Kõrgemate taimedega ei juhtunud üldse miskit. Floksid, monarda jt. on ilusamad kui iial varem!
Köögiviljaaias said vatti vaid aedoa puhmad ja seda ka seetõttu, et olin neid see aasta teistmoodi külvanud kui varem. Muidu olid nad mul ikka sirges reas, et vajadusel oleks mugav toestada nagu hernestki. Aga kuna nad rivis kasvades ise üksteist alati toestasid, pole mingeid keppe ega nööre kunagi kasutanudki. See aasta külvasin nad põõsaina: 5-6 taime ühte punti. Pikk vahe vahele kuhu pistsin sibulaid. Tundus hea mõte aga praeguse seisuga on kogu see peenar lamavas asendis:

Eks ma seon nad kokku, saan oma ilusad põõsad tagasi. Muideks, mangold kasvatas uhked õisikud ja on kui uhke lilleke keset köögivilja peenraid. Kahjuks peksis vihm kõige suuremad ja uhkemad pikali maha.

Hommikune tormimöll

Hommikul kell viis ajas koer mu üles. Oli hirmus rahutu ja nõudis õue. Lasin ta suure toa uksest välja, eemalt oli kosta kõuekõminat. Ah, las olla, las tulla see vihm ja äike kui tahab, et mul aknad enam-vähem kinni ja peenem aparatuur süsteemist välja tõmmatud. Koer tuli tuppa tagasi, keerasime uuesti magama. 5 minutit hiljem algas möll ja raju. Vee pladin ja raheterade klobistamiste hääled olid liiga tugevad, ronisin uuesti teki alt välja aknaid kontrollima. Oligi nii! Köögiaken ristseliti lahti, köök märg nagu kalts. Teisel korrusel oli põhjapoolse akna all samuti troopiline maru ja orkaan. Põrand ujus, täis hernesuuruseid raheteri. Aknast õue ei näinud, ühtlane hall veevalang. Sadu oli nii tugev, et pressis end paari cm laiusest praost survega sisse. Oli tegu, et akent kinni saada.
Hiljem, kui torm möödas oli, läksin kasvuhoonet kontrollima. Olin ju ühe ukse seal lahti jätnud. Õnneks oli tegu tagumise, lõunapoolse uksega ja olukord oli ok. Ainult tiigi ääres oli pargipink ümber lükatud ja kõrvitsatel on lehti hulka vähem.

Tänase päeva töö

Ennelõunase aja logelesin niisama maha. Hiljem võtsin end suurte jõupingutustega kokku ja läksime tiigi äärset peenart tuunima. Noh, seda aediiriste platsikest kaevama ja kobestama. Vihma on tulnud tublisti aga maa eriti märg küll pole. Aga kaevamiseks paras.
"Sikutasimegi" peenra pisut pikemaks:

See pole vist pildil eriti aru saada aga keskelt läheb suurematest paekivilatakatest rada veevõtu kohani ja ühel pool on aediiriste plats ja teisel pool on laiskvorstist aiapidaja "kaval nipp-kivihunnik"! St. et teisele poole rada on ka peenar planeeritud aga kuna ma teda praegu ei viitsi kaevama hakata, katsin lihtsalt maa kile ja kividega. Järgmisel kevadel siis tuunin edasi. Ma arvan, et sinna sobiks mõni siberi iiris. Agaeks seda otsustab kevadel.
Kilpkonna panime ka paika.

Mulle meeldib tiiki pildistada. Ilus tiik. Ise tehtud, hästi tehtud!

Tiik on nüüd põhimõtteliselt valmis. Tegelikult on meil küll olemas ka juba tiigi  ja tiigi ümbruse laienemise plaan aga need jäävad järgmisesse aastasse. No näiteks tahaks selle peenra kuni järgmiseni st. kõrvitsapeenrani venitada. Teeks sinna jälle mingi trepikese ja ... ja teiselt poolt teeks sillakese, õigem oleks vist öelda muuli (muulikese) ja ... veel ühe tiigi?!

Mõningaid fakte

1. Tegelikult on see ise tulnud suvikõrvits igati hea taim. Väga viljakas ja varajane. Maitsev kah. Ma vist võtan sealt seemet.
2. Eelmine aasta suvitas mul kalanhoe seal aeda suunduva ukse kõrval peenras. Tänavu istutasin ta samuti kohe (õitsevana) sinna samasse. Hiljem, kui hakkasin sealt rohima, leidsin mitmeid väikesi kalanhoesid. Natuke väljaveninud kujul küll.
3. Nartsiss Obdam ei õitsenud mul vist seepärast, et olin ta mikskipärast liiga sügavale istutanud. Kohe üle mõistuse sügavale. Vist muldasin toda roosi seal kõrval liiga hoogsalt.
4. Kaebasin mõnda aega tagasi, et valge aediiris ei õitsenud. Istutasin ta täna ümber ja nägin, et keski vai miski oli pool juurikat augukesi täis puurinud. Aga lehed olid ilusad ja väljastpoolt ei andnud miski märku, et taimel söödik kallal.

Väääga hea > hea > ei tea > paha > öäkk ja üks päevaliilia

Maitsetaimede edetabel.
Sel kevadel sain ühe omakandi inimese käest ümaralehist melissi. Omal mul kasvas toda teist, tavalist.

Kui neid korjasin, kimpudesse sidusin ja kuivatasin, avastasin, et ümaralehisel on palju tugevam aroom ja maitse kui tavalisel! Aitähh Sveale hea taime eest!

Mõned päevad tagasi, kui õues logelesin, lugesin aiakiigel vanu aianduse ajakirju. Silma jäi huvitav kuuma ilma joogipoolis - roheline kokteil. Vahepeal jõudsin laste abiga ajakirja ära kaotada (juhtub ja üsna sageli) aga retsept tundus huvitav, mõtlesin siiski proovida. Mälu järgi. Umbes.

Koostisained: kurk, basiilik, sidrun, keefir, soovi korral suhkrut. (Tundub, et  maitsvad st. head asjad kõik, eks ole?)
Kõigepealt purustasin mahlapressis pool hoolikalt kooritud sidrunit, puntra basiilikut ja kaks kurki.

Sain pool topsi rohelist hea lõhnaga vedelikku. Proovisin. Ooooh. Öäkkkk!

 Don't try this at home!!!

 Kolm head asja tegid sellise jubeduse!

Siis lisasin keefiri:

Maitsesin. Täitsa hea! Üllatav, kuidas keefir sellest jubedusest täitsa joodava asja tegi!
Kuna blogidest on juba lugeda, et eestlasele on alla 30 + kraadi liiga külm ilm, siis vat see jook ongi hea eestlase lemmik kliimaga päevadeks. Tervislik kah teine ja kosutav. Kui suhkrut lisada, sobib lastele ka. Vähemalt osadele.

Sest tüdrukule maitses aga poisid tõmbasid mõlemad ninad krimpsu.
°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Sammy Russell alustas õitsemisega:

Mida teevad aias taimed koos või ilma aednikuta

Keskpäeva kuumusega mina õues suurt miskit ei tee. Olen kunagi aastaid tagasi päikesepiste saanud ja seda just sellepärast, et rohisin päev otsa aiamaal. Keset päeva ma siis logelen või toimetan toas. Aga õhtul!

 Hoia alt, umbrohi!

Kasvuhoones on olukord enam-vähem, köögiviljaaias on kah porrud ja oad "välja kaevatud", järgmisena päästan lillepeenraid. Vat tulbikasvatajana on mul see igaaastane jama, et need peenrad, kust ma tulpe üles ei kaeva ja mis ajutise iseloomuga polegi, näevad mõnda aega nutused välja. Nagu näiteks see siseõue aknaalune peenar:

Võtsin ta siis ükspäev käsile ja ühtlasi tegin paraja tembu. Nimelt istutasin roosi Linderhofi sinna. Keset kuuma suve ... õõõ... paljasjuursena .... no kuiv muld lihtsalt pudenes ümbert. Oh sa jube. Aga eelmises kohas ronis sirel talle selga ja imes viimsegi veetilga, ime, et ta üldse elus püsis!

Tahaplaanile pidi küll kõndimise rada jääma aga see rada nägi nii hea välja, et toppisin sinna paar kiviktaimla taime. Pisikeste erkroosade õitega nelgi (ta õitsemisaeg on küll läbi) ja ka ühe kiviriku. Eespool on siis esialgu roheliste toonide värvidemäng: kaks noort pojengipuhmikut, neitsikummelid, hanerohu- mättad ja hallikas-rohekas-hõbejased moonid. Muud värvi nagu polegi sest astriteni on veel aega ja moonid õitsevad nii kiiresti selles kuumas. Peaks nime vahetama: päevamoonid.

Seevastu päevaliiliad oleksid justkui ilusamad, uhkemad ja pikema-ealised:

Ja uus Gentle Shepherd:

Ta on maailma kõige ilusam päevaliilia, mis ma oma elus olen näinud! Ausalt!

Ja järgmisel pildil on maailma kõige ilusam soolikarohi:

°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Köögikata oma blogis kaebas, et ta ei tea, mis tal aias tradeskantsiatega toimub. Ma arvan, et tal on veel hästi läinud. Mina ei tea, mis mul kõrvitsapeenras toimub! Vot sihukesed asjad kasvavad seal jõudsalt:

Ega mul suvikõrvitsate vastu midagi ju pole aga MA EI OLE NEID KÜLVANUD! Ma külvasin suvikõrvitsaid kasvukasse (tumerohelisi), sussutan neid seal ja nad on jõudnud tublisse õitsemis-staadiumi! Mul polnud heleda suvikõrvitsa seemetki! Nii et selle kõrvitsa sordinimi võiks olla "Issanda kingitus"?

Õnneks on aias ka kohti, kus taimed kasvavad nagu mina olen seda ette näinud ja valmis seadnud:

Panin see aasta enamuse oma basiilikuist lihtsalt suurde lillepotti. Nii armsad potid kukkusid välja! Sihukesega võiks lausa näitusele minna.

Ja vahest on nii, et ootad ühte taime kasvamas aga lagedale ilmub hoopis miski muu ja see pole üldse paha, pigem vastupidi! Eelmine aasta sain Hiliselt ühe tumepunase astilbe taimekese. Kas ta on punane? Tutkit! Ei ole mitte! Hirmarmas helelilla hoopis!

Koogid, kook ja roosid

Meil on muidu harjumuslikult hommikueineks puder. Aga arvatagi, et kuumal ajal ei taha teda keegi ja nii jäi järjepannu mitu potitäit putru lihtsalt seisma. Koer ka ei tahtnud. Ära visata mulle toitu põhimõtteliselt ei meeldi ja mulle meenus minu Vanaema säästuaja kotletiretsept. Noo see oli see aeg, kus talongidega poes käidi. Ise polnud ma tol ajal veel perenaise seisuses, seetõttu mälestusi napib sel talongi teemal. Aga kotletid olid head ja nii jäid nad meelde küll. Kokku tuleb segada piim, munad, hakkliha, jahu, hakitud sibul ja maitseained. Ühesõnaga: pannkoogitaigen ja kotletitaigen segada. Tõstad lusikaga pannile ja muudkui küpsetad. Mina lisasin siis omaloominguna pudru kah sinna hulka. Pildil olevatele kotlettidele segasin riisi sisse. Väga maitsvad ja lihtne valmistada. Ei pea käsi taigna sisse toppima.

Väga mõnusad niisama süüa nagu pannkooki ja käravad ka ehtsa prae eest kui juurikaid kõrvale vokkida.
Ja teiseks on aeg jälle kooki küpsetada:

Tavaline biskviittordi põhi ja peale puistasin pisut mustsõstraid. Nii hea kook kukkus välja, et sai enne otsa kui arugi saime. Sedamoodi ma teen küll tavaliselt tikrikooki, mustsõstra mari jääb muidu liiga hapukas. Aga kuna kogemata tegin taigna liiga magusa, oli tulem ideaalne!

Hea on, et ma olen ennast kookidest ümmarguseks söönud sest muidu ma tuleks ja annaks teile, lugupeetud aiablogijad, korraliku keretäie tappa! Igas blogis reas fantastilised roosilillede näolapid! Mis te arvate, kuidas see mõjub?! Ma olin 100 % kindel, et ei mingeid roose, et mul pole ju sobivat kasvukohta nende jaoks. Nüüd aga olen jupp aega teie pilte imetlenud ja pärast tänahommikust aias jalutamist leidsin kohad tervelt viiele roosile! Hmmm. Kui mitte rohkem. Hmmmmm.

Lihtsalt, see minu Cisterciens on nii imeilus roheliste pojengipuhmaste taustal, et vägisi kisub pähe mõte, et taolisi kaunitare primadonnasid võiks ju rohkem olla? Ka Angela on uhke:

Teistest minu roosidest Linderhof alles võtab hoogu, Arturi istutasime varakevadel ümber ja ta on tagasihoidlikum ja Westerland küll kasvatas ka omale algul kolm peaaegu meetrist vart aga keegi astus talle peale, nii et temagi on tagasihoidlik ja madal.
Mul on veel roose vaja. Iseäranis sooviks roniroose. Vist

Niisama, üks vahemärkus kasvukast ja üldse. (Puht tehniline)

Eile oli vähe lahedam päev, õhtu lähenedes varjutasid pilved päikese ja mina kappasin kohe köögiviljaaeda probleemsemaid kohti rohima. Just nimelt probleemsemaid, sest kõike ühe õhtuga ei jõua niikuinii! Ja teiseks kraapisin ja kratsisin kasvuhoones. Sinna pole juba jupp aega saanud (palav ju!), tomatid nägid välja nagu suured pusad ja kurk oli dzungli tekitanud. Kui lõpetasin kasvukas lõikumise, sain kaks suurt sületäit võrseid, võsusid, lehti ja umbrohtu ka loomulikult. Aga nüüd on korras vähemalt.
Kedrikust ma pole lahti saanud. :( Jamade jama. Aga paanikat tegema ei hakka eks kordab sama, mis eelmine aasta. Kohtmürgitamist. Ja pritsib vast ka mingi loodusliku leotisega. Ei ole erilist usku sellisesse asja aga annab vähemalt niiskust juurde, seda kedrikud ei pidada tahtma. Hmmm. Tekkis üks mõte. Mul on purk vana küüslaugusoola. Pritsiks sellega? Kui muud tolku pole, on vähemalt kurkidel eelmarinaad tehtud? ;P  :D
Ja nõge ja tuhka puistan taimede vahele. Iseäranis just kedrikuõrnade, nagu mais, viinamari ja kurk vahele. Muidu pealtnäha mingeid hulle kahjustusi veel pole, kasvukas on ilus roheline ja isuäratav paik. Varsti saab maisi. Ja ka füüsal õitseb hullupööra ja on ka pisikesi marjalaternaid juba!

Nimekiri tiigi seest ja kõrvalt

See on hoopis uus maailm, see vee maailm. Vee- ja kaldataimi on igasuguseid erinevaid, hämmastavaid ja fantastilisi. Pole ka nii kommerts, jääb ikka metsiku looduse pärusmaale. Enamjaolt. Ja minu suvepuhkamisse kuulub nüüd ka taimede määrajaga ringi lonkimine. Mõnus tegevus! Kahjuks olen rooste läinud ega suuda lihtsaid taimi tuvastada! No ma ei tea, mis mul viga on?!

Vees kasvavad taimed:
1. vesiroos, Roosa, sain naabrinaiselt, õitses kolme õiega. Öeldakse küll, et vesiroos ei taha rahmeldamist aga meie oma küll on esialgu leppinud, et teises tiigi pooles möllab mingi crazy octopus ( ehk minu lapsed ja koer), ajab aga uusi lehti.
2. vesi-kirburohi Tõin ta Mauruselt, õitseb armsa roosa õiekobaraga. Imetlesin teda juba lapsena Karksi-Nuia tehisjärves
3. luigelill Uhke õiega, soovitan googeldada. Tõin ta Mauruse tiigist
4. särjesilm Pärit Roosna-Alliku allikaveega turbakraavidest. Ta on tegelikult nii pisike, ma kahtlustan, et ta kaob ära
5. vesisulg Imekena taim, samuti kohalikku päritolu. Aga pärast õitsemist ta nii kena enam pole. Katkusin teda kohe pisut väiksemaks.
6. harilik vesikuusk Kohalik. Armas.
7. mingi ebamäärane vetikas (veesisene umbrohi ja pahalane) Tuli koos vesiroosiga vist. Ongi vist see taim, mis kipub seisvat tiigivett nö. õitsetama. Ära korjata on teda keeruline, liiga pehme (nagu roheline tatt) Parem on teda tõrjuda lihtsalt vee vahetamisega (kastan õhtul kõrvitsat ja samal ajal lasen külma vett tiiki juurde) ja sellega, et keegi tiigis põhjamuda üles ei keeruta. Hommikuks on tiik jälle puhas, ainult mõnedel kividel on rohekas kiht peal
8. vesikatk Sain Mauruse aiatiigist.

Kalda ligidal, sobib ka ajutine kuivale jäämine:
1. varsakabi Kohalikult heinamaalt, mis kevaditi suurvee alla jääb. Ajas endale nii ilusad prisked lehed, et ...
2. võhumõõk Svea aidakatuse serva alt. Õitses, kasvab ja paljuneb. Tegin ta ikkagi kaheks, nii tundus uhkem.
3. ubaleht Mauruse tiigi kaldalt. Teda on mul igal pool. Ta on kaasa tulnud ka teiste taimedega ja paljuneb hoogsalt. Ise istutasin teda nii turbataskusse kui liiva ja kiviklibuga"mereranda" Tundub, et sellele taimele meeldib igal pool. Ja see on hea, sest ta meeldib mulle ka
4. ussilill. Mauruselt. Istutasin teda nii turbataskusse kui ka madalasse vette kivide vahele.
5. harilik konnarohi. Roosna-Alliku tehika kaldalt. Seal on teda palju. Õitseb väikeste armsate roosade õitega, pidada mürgine olema.
Suvikuna: papüürus Kui istutasin toas olevat papüürust ümber, panin pisikese juurejupi koos potikesega tiiki. No prooviks. Ei tea, kas talle meeldib selle suve kuumus igal juhul kasvab tiigi-papüürus hoogsamalt kui toa oma.

Märg kallas ja turbasoo:
1. tarnad (4-5 erinevat) Kui alustasin tiigi ümbruse haljastamist, siis imestasin, et miks inimesed eelistavad tiikide kõrvale hostasid, neid võõramaalasi aga tarnasid kasutavad nii vähe?! Nädalakese hiljem sain vastuse, nad ju kasvavad liiga kiirelt! Aga ilusad on nad küll ja mulle meeldivad nad hirmsasti.
2. soo-alss (ajutiselt, varsti viskan ta vabasse loodusesse, nahhaalne paljuneja)
3. luga, ei tea täpsemat nimetust kahjuks
4. kännasmustikas (on ka kuival kaldal, kokku 4 põõsast)
5. hostad Sum and Substance, Blue Cadet ja Hr Ahse
6. siberi iirised: üks sinine ja White Swirl ja Butter and Sugar
7. 2 sorti bergeeniaid
8. tähtputk
9. palderjan. See palderjan on mul siin juba ei tea, mis ajast ja on ilusa priske puhmiku kasvatanud
10. brunnera. Sain naabrinaiselt
Suvikuna: Mikania Scandens

Kuiv kallas:
1. aediirised (2 sorti aga kui valge peenar remonti läheb, siis 4 sorti, nimed teadmata, vanad taluaia sordid kõik)
2. liiliad, oranzid, punased ja minu ida-hübriid Siberia
3. mägimänd
4. laugud (kõik laugud, mis mul on)
5. tulbid (looduslikud liigid + kaufmanniannad)
6. pojeng
7. kera-elupuu
8. jaapani ülane
9. mägijumikas
10. lupiinid (kollased)
11. viirpuu
12. puishortensia
13. läätspuu leinavorm
14. uibuleht
15. raikaerik
16. topinambur
17. valge sõrmkübaralill ( no mul lihtsalt oli nii palju taimi, et jagus sinna ka istutada)
18. kukehari
Suvikuna:  astrid, patisson, alpikann, lobeelia

Täitsa kuiv ala, st. "alpi aed" :
1. kivirikud
2. mingi madal kukehari (heleroheline)
3. nõmmkann
4. müürilill
Suvikuna: agaav, keskpäevalill

Ja tsemendist kilpkonn

Minu isiklik puhkus (absoluutne)

St.: teised teevad tööd. Mina logelen. 100 %. Ma lihtsalt tunnen nii, et pole ammu niimoodi puhanud (logelenud) kui praegu. Lihtsalt see kuum ilm (antud hetkel 35,4 päikese käes, kell on 9:03) on mu rahmeldava loomuse ära kärsatanud ja mul ei tule ühtki asja meelde, et mida peaks tegema. Vana harjumuse järgi pesen pesu. :P Täna hommikul vaatasin, et musta pesu polegi, järelikult mul on täna täitsa vaba päev. Plaan oli ka kaltsuvaipade jaoks  materjale ribadeks lõikuda, et no see töö on just hea suvel õues ära teha, osa materjale ajab jubedal kombel sodi. Aga kuna mul pole ideaalseid kääre, jääb see töö ka ära. Ja süüa mu perekond ka sellise kuumaga ei taha. Närime niisama kurgileiba ja joome piima peale.
Ma olen vaba. Ma puhkan. 24/7.
Aga teised ei puhka. Mees näiteks. Kõigepealt ta tuunis kahest kännust kännumööbli:

Meie lemmik-õunapuu kännud.
Ja teiseks tegi Mees lemmik-õunapuu alla suure laua, mätsis lemmik-õunapuu seest tsemendiga kokku ja jääkidest plätsisime kilpkonna:

Laud on naljakalt lahe, lauaplaat pole sirge vaid on nii nagu mkhm lauad kukkusid. Algul mõtlesime, et kas nii ikka tohib aga no miks mitte? Las olla lopergune, keda see segab?
Ainult see puu tsementimine teeb küll vähe murelikuks. Niimoodi küll tehakse aga kas see puud liialt ei kuivata? Äkki peaks puud nüüd rohkem kastma?
PS.: Lemmik-õunapuu all ei taha ainult inimesed olla. Iga hommiku kraabin seal mitu mutimullahunnikut laiali. See on küll tüütu. See segab mu puhkust. Ahhh.

Antud hetkel...

... on lihtsalt liiga palav .... ükskõik mille jaoks. No ehk ainult tiigis lobistamiseks on sobiv ilm.

Hea tiik on. Vist tuleks küll natuke neid sisemisi kive sättida seal kus lapsed sulistavad aga liiga palav on. Vesi on tiigis selge-selge nagu kristall. Taimed puhastavad? Mingi aeg tagasi kippus vesi küll sogaseks muutuma aga järsku üks hommik oli vesi selge ja on siiamaani. Tõime paar kalapoega ka tiiki. Väga hea tiik on.
Minu päev möödub õunapuu all. Ainus koht kus on inimeste eluks normaalsed tingimused. Täna oli päikese käes 39° kuuma. Uooooeeeh. Õudne lämmi. Sain oma sallid tehtud:

Need läksid Roosna-Alliku koolimajja müüki suveks. Kui aega saan, teen oma käsitööblogisse neist vähe pikema postituse. Tore on oma käsitööd pildistada aias. Roosipõõsa kõrval, väga romantiline.

Siesta (ööpäevaringne)

Nii laisk olen, ei vinni isegi kirjutada. Hehh. Ahh, nohh. Natuke ikka peaks, pärast ei viitsi üldse. Pidi veel kuumemaks minema. ? See on hea muidugi, kuum on hea. Tuleb ära kasutada. Koguda sisemist kütet. Ükspäev tuleb jälle talv, siis on hea võtta. Hapukurki saab ka võtta. Kui mul laiskus vähe üle hakkab minema, siis hakkan kurke sisse tegema. Terve pesukausi täis kurke ootab köögis. Ka mais alustas õitsemist ja füüsal on paksult õisi täis. Maasikamoosi ma teha ei saa (lapsed pistavad nad niisamutegi pintslisse), eks teeb siis füüsalimoosi. Ka vaarikavõsa keset valget peenart on paksult marju täis, ka sealt saab varsti moosi. Ai jahh. Küpsetada ja keeta sellises kuumuses? Ahh, eks seda tuleb iga suvi teha. Koduperenaise seiklusrikas maailm: köögidzunglis võidelda päev otsa lehmasuuruste herilastega. Ja pesu saab pesta (täitsa pool 7) , kuivab hästi. Ja on jälle palju põnevust. No et kas see plekk tuli seekord pesus välja või ei?!
;P Kuum on. Aga ilus:

A sa vaata kui armsad on Fr. Williamsi õied!
Hankisin omale vahepeal kolm uut valget: päevaliilia Gentle Shepherd ja siberi iirised Butter and Sugar ja White Swirl.
Mind ei tüüta valge ära. Ei saagi kuidagi tüüdata. Sest taimed pole ju kõik ühte tooni. Ikka on lehtedes või õite südamikes roosat, kollakat, sinist, lillasid toone. Värvid muunduvad ilmade temperatuurimuutuste ja kuiva-märjaga.

A vahel juhtub, et polegi vaja midagi osta-külvata-istutada-kasta-kobestada. Ka minu tiigikese turbatasku on valge ja seda ilma igasuguse pingutuseta:

Tahaks puhata ja mängida aga kesse tööd ära teeb? Päkapikud?

Ilmad sellised, et tähtsatest töödest tuleb esmajoones meelde vaid puhkamine. Tegelikult on paar asja veel. ;P
1. Kasvuhoone tuleb korras hoida! Kasta, rohida, ülearuseid võrseid ära korjata. Kedriku profülaktikaks nõge taimede vahele puistata. Kontrollida, kontrollida!

Tomatite saak tuleb fantastiline! Õnneks on köögiviljaaias ka sibulate peenar paljutõotav, eks varsti hakkame tomati kemüüsesid vaaritama. Kui kellegil on, võiks jagada lahkelt mõnd huvitavat retsepti.
2. Sibullilled tuleb välja kaevata. Pushkiinia, poeedinartsissid ja sitsiilia mesilauk.
3. Ravimtaimi tuleb korjata. Ikka tee jaoks: kummel, saialill jne.
4. Roosid alustavad õitsemist. Neid tuleb nuusutada. :)
5. Kõblada ja rohida
6. Ümberkolimisele lähevad ahtalehine pojeng (kasvab likvideerimisele kuuluvas peenras), Do Tell (kasvab kohas kuhu kevadel voolas kõik lumesulavesi, ei osanud seda varem aru saadagi, et ta "augus" on) ja Red Red Rose (kogemata istutasin teistele liiga lähedale, kitsas koht liiga) Aga sellega on aega.
7. Võiks teha korraliku fotodega nimekirja kõigist tiigi taimedest. Nii tiigi sees kui tiigi servas. Blogi tarvis.
Et seda paljast mullapinda liiga palju poleks seal tiigi ümber, kasutasin õige lihtsat nippi:

tarisin sinna suvitama kõik potitaimed toast.

Paks suvi

Kuumad päevad. Tööd teha ei taha, tahaks hoopis puhata ja mängida. Mees käib vahepeal mu õla najal nutmas, et mis eesti elu see selline on? Et vihma ei sajagi, soe on, vesiroosid õitsevad? Et kas ta on aadressiga eksinud?
Jajahh, vesiroosil on esimene õis:

Assa! Kus on ikka iludus, eks?!
Kuna tööd teha ei viitsi, tahaks hoopis mängida. Ajasime istanduse kõrvale ühed toikad püsti:

Mina arvasin, et need oleksid head võrkpalli mängimise tarvis. Mees arvas, et ma hakkan seal nüüd postitantsu tegema. ;D Ikka vist liiga kuum ïlm ühe eesti keskmise mehe jaoks! Eesti naine sul nüüd keset päeva postitantsu teeb! On ikka naljad! Eesti naine võtab hoopis oma kalli õmblusmasina ja kolib õunapuu alla:

Seal hea vahtida, lapsed, on nad tiigis või liivakastis, mul ilusasti silm peal. Ega lapsed seal tiigis tempu erilist teegi. Niisama sulistavad ühes servas, taimi ei katku ja rämpsu sisse ei viska. Harjusid ära, et vot selline tiik on. Vat koer on küll põrsas meil, teda tuleb küll tiigi julgeoleku nimel valvata. Ta läheb vees ülemeelikuks, hakkab põhjast kive välja kraapima. Hull peast!
Ja vot sellise kleidi tegin valmis:

Vot selline suvi siis. Tants ja trall ja tagaajamine.
PS.: lilled tunnevad end ka hästi. Ja Köögikatale aitähh tolle invasiivse roosa kelluka eest:

Ei tea, mis ta tegelik nimi ka on?