Laupäev, 28. august 2010

Veel kooki.

1. Ounad puhastada, tykeldada, segada suhkru ja kaneeliga.
2. Jahust, suhkrust ja margariinist mudida puru.
3. Ounad alla, puru peale. Ahju.




4. Serveeri kausis, loika nagu torti


PS. Mul pole tepitehti. Klaviatuur leks katki.

Neljapäev, 26. august 2010

Tuleb ikka tõesti.

Sügis nimelt.
Muidu nagu hinges polegi sügise tunnet aga viimati pildistatud fotodele on sügis  küll salamisi end peale sättinud.


 Sügise värvid ja valgus. Sügise taimed. Täpsemalt öeldes: septembrikuu lilled. Astrid ja päevakübarad.
Iluaias ja viljapuude platsidel olen see suvi ikka enam-vähem kõik korras hoidnud, nii seal polegi midagi teha. Ainult jalutada ja kukalt kratsida, et kas istutada kuskile veel krookuseid või mitte. Ma arvan, et kindlasti peaks krookuseid lisama!
Köögiviljaaias aga on tööd rohkem kui teha jõuaks. Saaki koristada, vanu varsi korjata, komposti vedada ja sügiskündi teha.


Samuti võin  järgmiseks kevadeks nimekirja tegema hakata vajalikest töödest, mida praegu teha ei saa aga kevadel on hädavajalik! No näiteks see roosa madal floks tuleks välja kaevata ja umbrohust puhastada, on teine omadega õige jänni jäänud sinna pujude sisse.
Olgugi, et köögiviljaaed on täis poolkuivanud kõrsi ja räbaldunud lehti, on sealgi huvitavaid vaatamisväärsusi.
Näiteks lehtpeedi, mangoldi õisikud:


Kahjuks pole foto just kõige parem aga mingi kujutluse saab neist pikkadest vonklevatest pärlikeedest, mis tal on.
Uhked õisikud on ka mündil ja punasel maltsal:

Väga sügisesed pildid.
Peab tunnistama, et väga mõnus on pärast seda pikka kuuma käes logelemist  teha selliseid lihtsaid töid nagu hernevarte koristamine jms.
Ka sõnnikut oleks vaja. Naabrinaise porrud olid palju jämmemad kui minu omad! :P

Teisipäev, 24. august 2010

Lillekasvataja laps ehk muinasjutt Aalujast

"See on Aaluja!", ütles laps. " Ta otsib omale uut kodu. Seal kus liiga palju inimesi ei oleks. Muidu nad segavad teda.
Ma tegin talle rohkem kõrvu. Need kriipsud on tema kõrvad!"


Mis taimest jutt käib?

Vastus:
Aaloe ikka jah. Täpsemini öeldes: puisaaloe.


Nagu näete, on tal palju pikki jänesekõrvu!
Ja jutt kodu otsimisest on igati täpne, sest tal on paar tütartaimekest, mis omale uut kodu otsivad nüüd. Kas inimesed just aaloed segavad, seda ma ei oska öelda aga tassin praegu oma toataimi õuest suvitamast tuppa tagasi, vaatasin seda dzunglit, mis siis tekkis ja ütlesin, et peab ikka toataimi jagama hakkama, muidu nad segavad üksteist juba. Jagan osta.ee-s, seal liigub palju rahvast, keegi ikka tahab.
Mulle endale oli ka üllatus kui tüdruk Aalujat joonistas ja sinna juurde tema lugu jutustas. Sain ka mõistatada, et mis Aaluja ja mis kõrvad?! Ja et mis inimesed need toda Aalujat segavad?! Inimesed - teised taimed?
Laps on oma kodu peegel, jajahh.

Neljapäev, 19. august 2010

Veel aiablogijate kokkutulekust

Sain ometi rahulikult arvutis istuda ja vaatasin Köögikatalt saadud lingi kaudu fotosid. Mul siin poiss ja mees sahmisid midagi, panid mingi turva mu arvutikarpi, ei pääse enam õieti mitte kuskile neti kaudu.
Aga jahh, need fotod.
Vaatasin ja vaatasin ja mõtlesin, et küll need aiablogijad on ikka jube lahedad inimesed küll. Sellised ... no kuidas seda öeldagi? Hoolivad? Lõbusad. Oskavad rõõmu tunda lihtsatest, pealtnäha väikestest asjadest. Kodu, pere, loodus, ilus ilm. On mul ikka vedanud, et sedasorti ilusate inimestega olen kokku trehvanud.
Aitähh, et olemas olete! Jätkake samas vaimus! :)

Kui veel peaks sellist õnne olema, et ma rahus arvutis saaksin sahistada ilma, et kuri turvamees mind igalt poolt välja logib (no kuskil pole tema meelest ohutu, Muhedikud on näiteks tema meelest pokkeri-ärimehed?!), siis otsin omade fotode jaoks ka kuskil sellise koha. Muidu on ju keeruline ükshaaval neid kellelegi saata tõepoolest!

Esmaspäev, 16. august 2010

Kook


1. Alumine kiht: pakk võid + kaerahelbeid + purustatud kaeraküpsiseid
2. Teine kiht: 1 pk kodujuustu (ilma hapukooreta) + suhkur + vanilje + suur pakk vahukoort + zelatiin
Alumine kiht suruda niisama vormi põhja ja kallata teine kiht peale. Lasta külmas kõvemaks tõmbuda, muidu ujub teine kiht esimese pinnale, hakkab segunema.
3. Kolmas kiht: ports punaseid sõstraid ja poest ostetud kollase tarretise pulbrist tehtud tarretis.
Panna uuesti külma.

Pühapäev, 15. august 2010

Värsked ilma ja mööbli uudised!



Lõunane torm viskas Kesk-Eestis ühes taluaias õuekiige külili. Ja tuuseldas patissonipuhma maadligi. Muud hullu ei juhtunud kedagist. ;) Aga hea vihm oli! Kohalik perenaine lubas, et ta enam ei virise maa kuivuse üle.

Kollane




Kui ma päevaliilia Aten'it istutasin, murdus sealt kaks õit ära. Suskasin nad siis võhumõõga juurde "vaasi". Kuna päevaliilia oli nii suure ja tugeva jupina mulle antud, õitses ta rahumeeli ülejäänud õitega edasi. Kollane. Täitsa kollane.
Teisel pool kõrvits:


Pole varem näinud, et kõrvits nii pööraselt õitseks. Tavaliselt on õied ikka lehtede varju jäänud.


Ja kurgilill:


Aeg-ajalt tundub, et mul aias ainult kollaselt uhkeldavad taimed ongi. Ongi hea, et seemnest külvatud astrid mulle ninanipsu tegid ja valge-punase-kollase kombinatsiooni asemel avanevad järjepannu õied valge-roosa-lilla segu. Ja õige pea alustab õitsemist ju ka topinambur!

PS.: Palav on. Jube palav. Mees kannatab seda palavat paremini, mina olen õhtu saabudes küll omadega täitsa läbi.
Veel PS.: Tuunin praegu kasvuhoonet ja selle ümbrust. Naljakas, sest see töö oleks tulnud ju varasuvel ära teha. Aga no siis polnud ju aega! Mul on vaja kasuhoone juurde välja mõelda mingi kaar roniroosile.See peab ka talvel ilus välja nägema. Millegi pärast ei tule head ideed pähe.

Laupäev, 14. august 2010

Ilus aed ja ilusad mõtted

Mulle täitsa meeldib, et kuidas mu aed on hakanud kujunema. Ma ei ütle, et "mina kujundan!", sest minu aed pigem kujuneb ikka ise kuidagi. Mina olen lihtsalt see, kes kõpla ja labidaga aeg-ajalt pisut kaasa aitab.
Aga praegune kujundus ja kujunemise suund mulle meeldib.
Kui see vihm nüüd ära lõppeks, läheks aeda, kasvumaja ümbrust tuunima.
Seniks aga ilusaid pilte:




Minu idahübriid Siberia tunneb end tõeliselt hästi see suvi ja tema lõhna on mitme meetri peale tunda.
Ka flokside lõhn on hunnitu. Panen silmad kinni, pistan nina floksidesse (loodetavasti pole seal ühtegi herilast ega koibikut ;P ) ja olen kui lapsepõlvemaal, kus Vanaema maja taga floksipõõsas istusin ja floksiõitest baleriine meisterdasin. Teate ju küll, et floksiõis on kui tagurpidi baleriini kleit.



Võlts-müürilill ehk kogemata kokku juhtunud lahe kooslus ehk maajalg (kassiratas) ja lobeelia:


Ja augustikuine lillekast:


Sa vaata vaid kui petlik on aed piltides. Tegelikult domineerib praegu kollane värv: lõhislehine päevakübar + hullunult õitsev kõrvitsaküngas.  Lisaks kollane hosta ja kollane metsvits. Avastasin selle siis kui olin Thelalt saadud kuldkollase päevaliilia Aten'i  otse kogu selle kollasuse tsentrumisse istutanud. Mõtlesin küll, et kas see liiale ei lähe aga ümber istutama ei hakanud. Las olla. Mõjubki ergutavalt.

Kolmapäev, 11. august 2010

Kurioosum lillepottidega ja papüürus otsib kodu

Aeg-ajalt on vaja olnud otsida poest lillepotte. Ja huvitav tõsiasi on see, et kui on vaja põhjas auguga potti, siis sellist pole. Kõik on ilma auguta. Täna otsisin jälle ilma auguta potti. Papüüruse tarvis. Tema tahab ju teatavasti varbaid pidi vees istuda ja siiamaani oli tal "vanni" asemel üsna näotu plastmassist karp. Otsisin mitmest poest ja kõigis oli loomulikult suur valik auguga lillepotte, üks ilusam ja armsam kui teine. Auguta poti sain alles kolmandast poest. Seal oli ta ainuke selline, kaunistuseks peal imelikud pruunid lumehelbe moodi asjandused. A noh! Häda ajab härja kaevu ja lillekasvataja ostab imeliku poti, mis tal muud üle jääb.
Muideks, mul see papüüruse jupike, mille eksperimendi mõttes tiigi kaldale istutasin, on väga hoogsalt kasvanud. Arvasin küll, et ega ta seal kasvama lähe aga ega ma ei teadnud ju ette missugune suvi meil tuleb! Nii et mul oleks üks papüüruse taim pakkuda. Et kes tahab? Muidu mul siin toas on varsti nagu mingi heinamaa.

Ja mis hiljem juhtus

Ega suurt miskit enam ei juhtunudki. Esialgu. Sest esialgu sõitsime Paldiski poolsaare tippu.


Ja seal oli niiiiii ilus rand! Thela aiast tulnuna vahtisime muidugi igasugu kive jälle:


Need kivimustrid on lahedad! Ja seal rannas kasvas ka see ilusat värvi kõrreline,


tegelikult tavaline taim vist mererannas. Ei tea, kas ta koduaia tiigi kõrval soostuks kasvama? Ja ühtlasi end viisakalt ülal pidama? No et ei hakka laiutama ja laamendama?
Paar väiksemat kivi toppisime ikka taskusse kah.


Aga me olime õige valivad. Pärast Thela aeda oli nö. latt kõrgele tõusnud. Mõni kivi õnneks siiski läbis tsensori ja leidis koha minu võlts-mererannal.
Koju me tegelikult niisama lihtsalt ei pääsenudki. Tormi nägime autost. Roosna-Allikult pidime Suure poisi autosse võtma ja seal me seda orkaanibeebit nägimegi. Kõigepealt nägime muidugi kõrgel taevas musta suitsu/tormi/misiganes sammast. Ja majade vahel platside peal keerutas tuul valgeid tolmupilvi. Ausõna, see kõik oli nagu filmis, orkaanikütid või midagi! Kui õige maja, kortermaja kõrvale pöörasime, noo seal juba marutas. Vägevalt. Nagu filmis. Puud, suured puud kõikusid, läbi vihiseva hämaruse lendasid eterniiditükid. Ülevalt katustelt suunaga meie poole.
Mehe jutt: Ei, sinna, me ei saa minna, see puu tuleb kaela! Ei, sinna me ikka lähme, poisile otse ukse vastu.
Siis käis üks pauk vastu auto katust: eterniiditükk tabas märki. Samas välgutab, kukuvad juba esimesed rasked piisad. Mürin, pimedus.
No poiss sai koos oma kitarriga autosse, oi, meil oli kiire sealt minema. Mingi tuulekaela koht?
Rohkem midagi nii jubedat tee peal enam ei näinud. Jube oli tõesti. See oli ikka midagi sellist, mida filmides on näha olnud, et lehmad lendavad jms.
Ilus nädalavahetus lõppes pauguga. :)

Teisipäev, 10. august 2010

Kui Lillekasvataja koos perega Thela aeda jõudis, oli kokkutulek juba alanud.

Nagu mul kombeks saanud on, teen ikka pärast mõnd aia külastust oma blogisse kah pisukese ülevaate. Arvustan ja arutan. Pillun kriitikanooltega.
Aga alustagem positiivsest.
Vat mina ikka lugesin sealt Thela blogist, et kirutakse seda va naati ja niitmisi. Ma siis muidugi eeldasin, et kuskil peab seal olema ikkagi ilus korralik naadimüür. Vastupidi! Nii armsat aeda annab otsida! Kohe alguses kui alles perega aeda sisse hiilisime, valvates, et kogemata koera territooriumile sisse ei põrutaks, vajus mu suu lopsti lahti.  Thelal ja Lepatriinul on tõsiselt ilus ja korralikult toimetatud aed. Vähe sellest, seal aias on massiliselt hingi ja hingelisi, palju hoolikalt valitud kujusid, kive ja kujukesi, mis aia kui muinasjutu elama panid. Vähemalt minu jaoks. No näiteks see triibuline kivi maja ees hostade vahel:


Oma triipude ja kujuga on ta otsekui peitu pugenud tiiger või koletis, kes kohe-kohe end ümber keerab ja möiratab:



Parem oli sealt mööda hiilida basseini juurde haldjariiki veelindude manu:


Fantastiline aiabassein! Need kivid seal (mis fotolt ei paista), need taimed, terrass koos toolidega. Seal oli, mida vaadata! Need võlvkaared ja kiviplaadist lauake kännu otsas:



°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°°
Nüüd kodus, kui aiablogijate kokkutulekul kokku hamsterdatud taimed on juba maha istutatud, istusin jupp aega oma tiigipeenra ääres,vahtisin uusi taimi: askleepiast ja kuldkollaste õitega päevaliiliat ja mõlgutasin aiameelseid mõtteid. Takkajärgi tundsin end ikka päris algajana. Mul on ikka veel pikk maa käia (täpsemini öeldes: kõblata, niita ja kaevata), et olla nii tubli aiapidaja kui Thela-Lepatriinu on. Nende aed on highest level,  see on fakt! Just see muinasjutulisus ja see, et aed on loodusega kooskõlas! Isegi kummalise kujuga betoonbassein on muu aia sisse kui sulatatud. 
Aga ega ma kadedusest räägi! Olen pigem ikka tänulik, et mul õnnestus selle ilusa aiaga tutvust teha ja oma sellesse ajusoppi, kus asub taimeinfo ja labida kasutamise õpetus, tarkust juurde sain.
Aitähh, Thela! Aitähh, Lepatriinu! Edu teie aiale, et taimed kasvaksid hästi, hostad suureks ja roosid vägevaks ja olge isegi niisama toredad nagu seni!

Teisipäev, 3. august 2010

Käsk nr. 3 ehk olevik ja tulevik ehk ülemkohus peab ka teadma!

Vat on sihandene anekdoot:
Üks mees mõisteti kohtus õigeks. Mees selle peale, et noo ma kaeban ülemkohtusse edasi! Mehelt küsiti, et mida sa kaebad, mõisteti õigeks ju? A mees selle peale, et noo ülemkohus peab ka teadma, et ma süüta ja õige olen!

Vat selline anekdoot meenus mulle kui hakkasin tänase postituse pilte üles laadima. Et noo mida ma sätin siia neid töö tegemise pilte, kus orasheina täis kasvanud peenrad, umbrohu hunnikud jms. Endal jube vaadata ja teised aednikud teavad omadestki kogemustest, et mis juhtub peenardega kui neid aastaks, pooleteiseks omapäi koos vaarikavõsude, naatide ja orasheinaga jätta.
Aga noo peab, ma ütlen, peab neid siia netti avalikult välja panema, et ka ülemkohus näeks kui hullu tööd mõni peast aiasoe inimene vabatahtlikult teeb ja ise sellest veel rõõmu ka tunneb!
Vaade paremale:


Vaade vasakule:


Keskele vaat!:



Taimede vahed üritan meelega hästi suured jätta, et pääseks kõblaga vahelt udjama. Peab ju mõtlema ka selle peale, et mul ei pruugi järgmine suvi jälle aia jaoks aega olla. Siis peab aia hooldamine lihtsam olema. Nimesid nimetamata aga kellegi noorim laps saab poole aasta pärast kolmeseks, selleks ajaks oleks hea end miski nipiga ju jälle tööinimeseks munsterdada. Mure kohe selle tuleviku pärast. Ei tea kohe, et mis sellest kõigest saab. Tööst ja üldse. Niisama ju mingeid töökohti maas ei vedele ja vanad head kontaktid on selle ajaga, kuni kahe noorema lapsega kodune mammi olin, rohtunud nagu minu valge peenargi.
Aijahh.
Eks näeb, mis sest asjast saab.
Aga ülmemkohus...
langetas oma otsuse. Me ostsime loteriipileti ja ( pöidlad pihku!) pärast võidu kätte saamist palkame aeda abilise!
;P
hahahaaa

Esmaspäev, 2. august 2010

Kõrram küll! (Palav on ka ehk Vahemere äärne kliima)

Ma ei saa iialgi oma kümmet käsku täidetud! No üks töö sünnitab teise, ausõna!
Ja palav on ka tõesti. Keskpäevases leitsakus ei tee ikka midagi.
Vahemere äärne kliima - Vahemere äärsed taimed.
Ma siin korra juba mainisin, et mul on kalanhoe nimeline umbrohi. Tuleb välja, et ka lavendel on väga edukalt ise üksipäini paljunenud.

Pühapäev, 1. august 2010

Mis on üle ja mis on puudu ehk mahekaubanduse list

Deia:
Talle on bronnitud sparglitaimi ja kui leian üles, siis ka punaseõielist kikkapüksi. Aga mida ma vastu tahan?

Muhedik:
olen hirmus rahul lillade, roosade, kollaste, hele- või tumesiniste siberi iiristega. Ega kõike ei pea. Lihtsalt, mis Sul seal on üle. Aga mida ma vastu pakuksin?

Köögikata:
Kaevan Sulle natuke tulbisibulaid. Blue diamondit ja äkki veel miskit?

Kadakas?

Tsiil? Päevaliilia Sammy Russelli on mul pakkuda. Ruuget ka aga see on nii tavaline, seda tavaliselt keegi ei taha.

Thela: tulbisibulad

Hiline? Veetaimi?

Keegi veel?

Kassiurb-puju, neitsikummel, valge sõrmkübar, roosa topeltõieline kibuvits vai pargiroos nomaiteamistaon!, mingi valge kellukas, jätkan tsutu hiljem