Ja seal oli niiiiii ilus rand! Thela aiast tulnuna vahtisime muidugi igasugu kive jälle:
Need kivimustrid on lahedad! Ja seal rannas kasvas ka see ilusat värvi kõrreline,
tegelikult tavaline taim vist mererannas. Ei tea, kas ta koduaia tiigi kõrval soostuks kasvama? Ja ühtlasi end viisakalt ülal pidama? No et ei hakka laiutama ja laamendama?
Paar väiksemat kivi toppisime ikka taskusse kah.
Aga me olime õige valivad. Pärast Thela aeda oli nö. latt kõrgele tõusnud. Mõni kivi õnneks siiski läbis tsensori ja leidis koha minu võlts-mererannal.
Koju me tegelikult niisama lihtsalt ei pääsenudki. Tormi nägime autost. Roosna-Allikult pidime Suure poisi autosse võtma ja seal me seda orkaanibeebit nägimegi. Kõigepealt nägime muidugi kõrgel taevas musta suitsu/tormi/misiganes sammast. Ja majade vahel platside peal keerutas tuul valgeid tolmupilvi. Ausõna, see kõik oli nagu filmis, orkaanikütid või midagi! Kui õige maja, kortermaja kõrvale pöörasime, noo seal juba marutas. Vägevalt. Nagu filmis. Puud, suured puud kõikusid, läbi vihiseva hämaruse lendasid eterniiditükid. Ülevalt katustelt suunaga meie poole.
Mehe jutt: Ei, sinna, me ei saa minna, see puu tuleb kaela! Ei, sinna me ikka lähme, poisile otse ukse vastu.
Siis käis üks pauk vastu auto katust: eterniiditükk tabas märki. Samas välgutab, kukuvad juba esimesed rasked piisad. Mürin, pimedus.
No poiss sai koos oma kitarriga autosse, oi, meil oli kiire sealt minema. Mingi tuulekaela koht?
Rohkem midagi nii jubedat tee peal enam ei näinud. Jube oli tõesti. See oli ikka midagi sellist, mida filmides on näha olnud, et lehmad lendavad jms.
Ilus nädalavahetus lõppes pauguga. :)
3 kommentaari:
Jah, me olime selle möllu sees ja keskmes, aga ikka oli tunne, et see on mingi film. Kauge ja jube. Kusjuures isegi hirmu polnud, pigem oligi selline telekaorkaani tunne. Umbes nii, et ah sedasi see siis käibki
Ma ausalt ei tea, mis selle kõrrelise botaaniline nimi on, meil on teda läbi aegade lõikeheinaks nimetatud. Ja seni, kuni su jõmpsikad väikesed on, ma seda taime su aeda ei soovitaks, ma olen ise lapsena sügavaid lõikehaavu saanud, lõikab tõesti hästi. Aga koduneb hästi igal pool, kus liivast pinnast. Meil oli vahepeal isegi heinamaas, seal värava juures mändide all.
Seiklusrohke päev,muidu lähebki igavaks.
Postita kommentaar