Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
esmaspäev, 31. detsember 2007
No on ikka.........
Avan siis blogi, ja näen, et ilusa notsu pilt. Krutin allapoole ja !!!!!!!!!!!!!!! jäledad prantslased!!!!!! nad tapsid notsu ära!!!!!!!!!!!
http://ahahh.blog.lemonde.fr/
nõrganärvilised, ärge vaadake!!!!!!!!!!!!!!
Peaks juurde lisama (tegelikult ka), et seal võib ka päris huvitavaid jääskulptuure näha.
Mkmh
pühapäev, 30. detsember 2007
Vaade vanale aastale.
2007.-l oli küll nii palju igasugu tegemisi, et ei oskagi praegu täpselt meenutada, et mis ja kes. Palju oli kõike, rändamist, remontimist, aias möllu ja lapsetegu. Kõike oli ja küllaga. Väga viljakas aasta, ühesõnaga.
Mõni päev tagasi tegi esimene hüatsint õie lahti. Rõõm küll, tal lausa kaks õisikut. Kui mu mälu mind ei peta, ostsin 5 hüatsindi sibulat. Kõik erinevat värvi. Kaks neist läksid õue peenrasse, ülejäänud kolm ajatamisele tuppa. Nüüd siis huvitav oodata, et mis värvi need teised kaks tulevad.
kolmapäev, 26. detsember 2007
Uue abilise tulek...
laupäev, 15. detsember 2007
Jätkub ajatamine
Tjah, sedasorti eluke on siis toimumas mu aknalaual.
Aga muidu on eluke rahulik ja vaikne. Miskit pole juhtunud. Ma olen sama paks nagu ikka. Ja kui uskuda arsti juttu, siis selliseks ma võiksingi jääda kuni põnnil on aeg kooli minna. Vett olla kõhus nii palju, et ilma arstide abita miskit nö.pidulikku kõhuvalutamist ei saagi tulla. Üsna väsitav uimane ja unine eluke meil siin. Kahju, et pole võimalik ette magada. Vastasel juhul oleks mul paariks kuuks ette ära tehtud see värk. Teen vahelduseks oma käsitööd, söön, magan ja kiusan oma meest. Esialgu ta veel laseb enda kallal sakkida, ju ta saab ikka aru, et mis sest paksust mutist ikka tahta.
Vaatasin, et ka laias maailmas, nii Eestis kui ka mujal kipuvad aiateemalised blogid vaikseks jääma. Pole ka ime. Aeg selline. Eks veebruaris-märtsis kui kevade järele igatsus hakkab tekkima ilmutakse jälle välja blogidesse kribama.
Hüva talveund kõigile aias kraapijatele. Pange soojad sokid jalga ja nautige moosiga teed. Aga andke ikka oma blogide kaudu teada, kui teil mõni huvitav taimekasvatus idee talvel vegeteerides tuleb. Eks varsti ju hakkab see aeg, mil aeg järgmiseks suveks juba plaane teha, seemneid osta jms.
esmaspäev, 10. detsember 2007
Roheline talvel
Esiteks:
Panin katsetuseks neli eelidandatud kikerhernest potti kasvama. Varavõitu küll, jah, seda oleks olnud mõtekas alles märtsis teha. A pole hullu, mul on neid veel, jagub neid õues järgmisel suvel kasvatamiseks küll. Praegu on näha, et nad on valgusehädas aga kasvavad mis mühiseb. Vajavad tugesid juba.
Teiseks:
Mees tõi kuuse tuppa. Tavaliselt nii vara ju ei tooks aga meil see aasta ju tavaelu natu sassi löödud. Katsetasin isetehtud ehteid kuuse peal, hiljem korjasin jälle ära. No ikka vara veel natuke. Tänu kõigile rohelistele meie elamises tundub elu tegelikult nii soe-suvine.
Kolmandaks:
ajatamisest. Edeneb tasapisi. Kõige jõudsamad on nartsissid. Naljaka foto tegin kogemata, õudse murupusa sees nartsissi otsad püsti. Muideks, ka krookused kasvavad silmnähtavalt ja hüatsintidest ühe toob vist kah varsti tuppa sooja ja valguse kätte. Roheline ots on juba päris kobedasse suurusesse kasvanud.
teisipäev, 4. detsember 2007
teisipäev, 27. november 2007
Kuulame, kuidas muru kasvab
pühapäev, 25. november 2007
Tubaselt
murdsin tükk aega pead, et mida teha nende väikeste titetoidu purkidega. Pakkusin neid vasakule ja paremale, ei tahtnud neid keegi. Öeldi, et viska minema. Aga näe, mul purgist kahju. Ei visanud minema. Ja avastasin, et saab neid kasutada küll!
Esiteks: kahtlased moosid ja mehud, millede säilimisse eriti ei usu. Siis saab nii, et tarvitad kogu purgitäie korraga ära ja ei jää mingeid poolikuid purke külmkappi hallitust koguma.
Teiseks: moosid kingituseks.
Mehhiko vanikkuljusest jälle.(pildil)
Kasvab, areneb. Uute võrsete igas lehekaenlas on imepisike õienupp. Nii millimeetrine. Aga kahtlane küll kas nad õitsema ikka jaksavad minna.
Hõbekosk sai kah hoo sisse. Seda taime vast ongi mõtekam paljundada pistikust kui seemnest.
Aga paprikatega läks halvasti. Kaks kolmest tuli ära hävitada. Krmse kedriklest oli nende otsa elama asunud. Et nakkus ei leviks, tuli nad hävitada. Kolmanda paprika siiski säilitasin, kuna seal polnud nagu kahjustuse märke. Kasvuhoo on ta kah sisse saanud, mürgitan teda pisut, ehk saab ikka asja.
See kedriklest teeb tegelikult tuju üsna pahaks. Kasvuhoonest nad tulid, ju on nad seal ka ju siis esindatud. Ei meeldi mulle need mürgitamised. Fui-fui.
pühapäev, 18. november 2007
Asjalikult
ei raatsinud rohkem oodata, tõin segasibulanõu jahedast panipaigast välja. Kraapisin natuke märga turvast nõu pealt vähemaks, veendusin, et nõus on vaid terved sibulad. Hästi ettevaatlikult muidugi. Need valged otsad kuuluvad krookustele. Väiksemalt on näha ka nartsissid ja üks allesjäänud tulbisibula otsake paistab ka.
Tänaseks on ta mul paar päeva aknalaual seisnud. Minu meelest on sibullillede otsakesed silmnähtavalt kasvanud, nartsissi otsad on roheliseks läinud.
kolmapäev, 14. november 2007
Üks toimekas päev ehk segane iseloom
No vot. Täna siis saimegi nii kaugele, et venitasime endid õue külmakartlikke taimi kinni katma.
Kuidas me sinna üldse jõudsime ehk minu iseloom:
mul on tegelikult suht jamps iseloom- olen üks igavene rabistaja. Võtan korraga 10 tööd käsile, vehklen vasakule ja paremale ja pärast imestan, et miks ma midagi valmis ei saa. Nagu näiteks täna hommikulgi: pärast hommikust kohvijoomist ja tavapärast uimerdamist tekivad plaanid ja ideed. Vaja tube ja kööki koristada. Vaja uutele akendele kardinate tegemist jätkata. Vaja tüdrukule väikseks jäänud rõivaid sorteerida, et sellised eriti roosad ja pitsilised kotti ja kellelegi, kellel neid rohkem vaja. (Käisime nimelt ultrahelis ja teame, et pesamunaks saab meil poisslaps) Vaja kapi otsast tükk vatiini alla tarida, et ilusat sinist magamiskotti õmmelda. (tehtud!) Vaja triikida. Vaja ... eee... ma ei mäletagi enam, et mis ja mida.
Selle aja peale on kell 10 ja midagi. Paras aeg, et tüdrukuga õue minna. Meeldiv ühendatud kasulikuga. Laps saab jalutatud ja mina oma taimed kinni.
Enne veel üritasin asja enda jaoks veelgi mõnusamaks teha. Hõikasin mehele teise korruse peale, et äkki tema tahab tirtsuga jalutama minna. Ei kus tema! Tal pole aega ja kes see tööd siis teeb? Õige kah.
Toppisin siis tüdruku riidesse ja hakkasin ka ennast sättima. See pole aga lihtne, kummardada keeruline, sokke-saapaid jalga tõmmata paras kunsttükk. Hüüdsin siis mehele, et olgu lapsega siis seni koridoris, muidu tal hakkab ju palav. No mees siis tirtsuga koridori. Kuniks ma sain siis saapad jalga, mantli selga( oi, ma olen paks) kindad kätte ja vajaliku soojustamiskraami kaenlasse, olid nemad juba ammu kadunud meie null-mõõdus kelgumäele. Ja möllutasid seal tükk aega,nii et oli küllaga aega oma taimed katta spets kanga, kuuseokste ja vanade lehtedega. Kasvuhoonesse ronisime ka sisse. Seal ju kaks plataani talvitumas. A meie üllatuseks oli kasvuhoones veel hilissuve maiguline olustik. Rohi roheline ja muld soe ja kobe.
Kuidas ma seda siis tegin:
Nii ma lõikasin materjalist ribad ja kerisin ümber külmetajate. Selle tuutu moodi asja panin oma ainsa valge nelgi peale. Pole neid elus kasvatanud, ei kujuta üldse ette mismoodi neid talvel kohtlema peaks? Ja lavendlid said kuuseokstest katte peale.
Veel minu segase iseloomu tõestust:
Üksvahe olin tellinud sügiskulvi harrastamiseks seemnemaailmast posu seemneid. Vahepeal suutsin nad ära kaotada ja täna hommikul suutsin siis jälle üles leida. Nüüd tuleb siis miskit sula oodata, ehk ikka saab nad maasse. Lume sisse ju niisama ei pillu. Või paneks mingi potikesega? Kuskile peenra äärde, kuhjab veel lehti ja lund peale? Tekitab nö. kunstpeenra? Kasvuhoonesse oleks lihtne panna aga siis peab neid talv otsa vahtimas käima, et nad läbi ei kuivaks. Seda ma jälle ei viitsi.
Ok, mida ma siin jutustan, omal triikimine pooleli. Ja see asjade sorteerimine...
teisipäev, 13. november 2007
Remondivad nii mehed kui kassid
esmaspäev, 12. november 2007
Ettevalmistused
Eks mõni nädal veel ja siis võiks selle anuma vist tuppa sooja tuua.
Paar sõna veel hüatsintidest: kah kasvavad ilusasti. Ka kolmas neist on omale rohelise otsakese kasvatanud.
esmaspäev, 5. november 2007
Lumi maas ja...
Pildil siin on soolikarohi, üks mu paljudest lemmikutest.
Kõrvits.
Mul on aastaid olnud üks ja seesama sort kõrvitsat aias. Aga tundub, et aeg on ümber vahetada mõne muu sordi vasta välja. Aasta aastalt on kõrvitsad üha väiksemaks jäänud, taimedki nirumaks, olgugi, et kasvukoht on igati soodne olnud. Käisingi juba seemnemaailm.ee-st piilumas uusi sorte. No seal on mille vahelt valida.
esmaspäev, 29. oktoober 2007
Võitlused kassiga
pühapäev, 28. oktoober 2007
Looduse lapitööd, heegelpitsid ja bubble gum
Looduse lapitööd.
Või on see kudum? Või ehk gobelään? Kahjuks ei saa kunstniku käest küsida. Ta pole eriti jutukas tüüp.
Vana metsik ploomipuu (mis see aasta talvel maha võetakse, sest no kaua ta seal kuivab meil veel?) on täis pitse ja satse. Uus elu, nagu öeldakse...
neljapäev, 25. oktoober 2007
Looduse lapitööd ehk...
Minule sügis täitsa meeldib. Loodus pole küll enam õitsevalt lokkav, pole oodata uusi vilju ega õisi, ei saa päikese käes mõnuleda ega õues päevade viisi asjatada. See eest muutub loodus salapäraseks muinasjuttude maailmaks täis haldjaid ja päkapikke. Kord on ta hüsteeriliselt värviline (vahtrad, kikkapuud), siis jälle .... vaata ise:
esmaspäev, 22. oktoober 2007
Seekord ainult taimedest.
Olen kõik see aeg ära unustanud kaks olulist taime oma aias!
Esimene neist on valge aednelk Grenadin White Dianthus caryophyllus, mitmeaastane. Selle nelgi seemneid oli mul loomulikult terve pakk, kuid idanes vaid üks ja praegu näeb siis välja nagu kõrvalpildil. Istutasin ta loomulikult valgesse peenrasse.
Teine taimepundar tagapool on petersell. No see on küll igavesti tähtis taim. Kõlbab maitseaineks ja ka ravimteeks. Pidavat organismi ja eriti neerusid puhastama. Rääkimata sellest, et näitab oma ilusaid krussis säbrulisi lehti ka talvel lume alt.
Tänu öistele miinuskraadidele on minu valge peenar nüüd tõeliselt valge.
Uudised
Nii et siis:
Esimene, hea: panin pottidesse ajatusele ka kolm hüatsinti. Kaks neist juurduvad, rohelised otsakesed väljas.
Teine, halb: tulbi/nartsissi/krookuste ajatusnõus käis mingi näriline. Paar sibulat on pealt poolt ära näritud.
Küsimus, et mida teeb kass?
Vastus: magab diivanil ahju kõrval, magab minu õmbluskorvis, magab modemi otsas palmikese all. Elu kui lill, eks ole?
Kolmas, õnneks jälle hea: paprikad on täitsa elus. Eile õhtul mees uuris paprikaid ja küsis, et kuidas me aru saame, et nad ikka elus on? Ma ütlesin, et anna ikka aega, et kuni kaks-kolm nädalat nad kohanevad ja eks siis näha ole kas uusi lehti ka tuleb või ei. Mees selle peale, et tulevad juba ju! Ja lähen mina ka taimi uurima ja ennäe! Ongi nii! Pisud lehekesed täitsa olemas! Omapärane on veel see, et kõige vitaalsem on oranz paprika. Selle taime koha pealt ma kahtlesin kõige enam, et kas ikka tuua teda tuppa. Keegi oli teda natu närinud ja need näritud kohad mädanesid.(Viljadel) Koledad viljad ja närimisaukudega lehed siuh-säuh kääridega taime küljest ja hopsti! potti tuppa sooja. Ja uus elu võib alata.
Kui nad kolm tõesti kasvama lähevad, siis lähen mina vist küll uhkeks ära. Ma ikka kahtlen veel, et ei tea, kas nad ikka saavad hakkama.
laupäev, 20. oktoober 2007
Müstika
Esimesel pildil on Toomaseks ristitud põõsasmaran, mille nimi on tegelikult hoopis Day Dawn.
Teisel pildil on aga mu naabrinaise Eha panus mu valgesse peenrasse. Nii et ka oktoobris võib valgeid õisi nautida. (Ûks valge põõsasmaran on seal tegelikult ka aga ta sai istutatud alles see sügis, nii et põõsake on väike veel.)
Ja nüüd MÛSTIKA!
Nagu siin varemgi juba näha on olnud, vahetatakse meie majal aknaid. Järg jõudis elutoa teise akna juurde.
Siin kõrvalpildil ta ongi, mees on küll liistud juba küljest katkunud.
Mind tüdrukuga saadeti Eesti peale shoppama, tegin selle foto enne uksest väljumist.
See foto on juba mehe tehtud. Selliseks siis suudavadki mehed elutubasid muuta kuniks naine lapsed kodunt ära.
Akna taga on vaade meie siseõuele.
Kui koju jõudsin, oli vaatepilt juba umbes selline.
Ja praegu on meie elutoa aken selline. Viimistlemine on veel pooleli, aknalauad tellimata aga ega seda ei saagi
Mis siin siis müstilist on? Aga vata see, et kui muidu sai siin uusi aknaid imetletud, siis see aken on kohe klass omaette. Seda siin paar päeva juba imetleme ja kiidame. Suur aken on ikka suur aken. Kui palju on nüüd toas valgust ja avarust! Kui väga ta kogu elutoa paremaks tegi! Mingu metsa need, kes arvavad, et eesti vanatüüpi majadel peavad ilmtingimata väiksed aknad olema. Need ütlejad koligu ise pimedasse koopasse, maksku südasuvel suuri elektriarveid ja loobugu toataimedest.
Ja nagu näha on kolis Mehhiko vanikkuljus nüüd sellele aknalauale. Kuni kardinate tegemine võtab aega, on vanikkuljus siis tooni andja aknal.
reede, 19. oktoober 2007
Minu esimene palm
Nimelt saabus päev, mil mehed peavad naistele näitama, et neil on selline vigur nagu mälu(tähtpäevad). Ja minu mehe mäluga on kõik korras ja ma sain kingituseks omale palmi. Päris kena palm on. A mis ta nimi on ja mismoodi teda kasvatada, seda mees loomulikult ei uurinud. A sellest pole ka midagi, ma arvan, et tarkade kogu Kodukauniks foorumist teab ja aitab.