Mul on täna kolm uudist, kaks head ja üks halb. Klassikaline küsimus, et mis järjekorras neid siis välja rääkida? Jätame halva keskele.
Nii et siis:
Esimene, hea: panin pottidesse ajatusele ka kolm hüatsinti. Kaks neist juurduvad, rohelised otsakesed väljas.
Teine, halb: tulbi/nartsissi/krookuste ajatusnõus käis mingi näriline. Paar sibulat on pealt poolt ära näritud.
Küsimus, et mida teeb kass?
Vastus: magab diivanil ahju kõrval, magab minu õmbluskorvis, magab modemi otsas palmikese all. Elu kui lill, eks ole?
Kolmas, õnneks jälle hea: paprikad on täitsa elus. Eile õhtul mees uuris paprikaid ja küsis, et kuidas me aru saame, et nad ikka elus on? Ma ütlesin, et anna ikka aega, et kuni kaks-kolm nädalat nad kohanevad ja eks siis näha ole kas uusi lehti ka tuleb või ei. Mees selle peale, et tulevad juba ju! Ja lähen mina ka taimi uurima ja ennäe! Ongi nii! Pisud lehekesed täitsa olemas! Omapärane on veel see, et kõige vitaalsem on oranz paprika. Selle taime koha pealt ma kahtlesin kõige enam, et kas ikka tuua teda tuppa. Keegi oli teda natu närinud ja need näritud kohad mädanesid.(Viljadel) Koledad viljad ja närimisaukudega lehed siuh-säuh kääridega taime küljest ja hopsti! potti tuppa sooja. Ja uus elu võib alata.
Kui nad kolm tõesti kasvama lähevad, siis lähen mina vist küll uhkeks ära. Ma ikka kahtlen veel, et ei tea, kas nad ikka saavad hakkama.
Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar