Kasvumajast tuppa ja muu jutt blogimisest üldse.

Kasvumaja aeg hakkab ümber saama. Viimased tomatid (ja neid pole vähe) kolivad papist kastiga köögikappi järelvalmima.

Paar taime on omale mingi viiruse vist külge hankinud. Tomatid kipuvad niimoodi imelikult lõhki minema. Loodetavasti pole see mingi ohtlik jama viirus, mis jääbki kasvuhoonesse mulla sisse ja järgmine aasta on sama jama. Supi sisse nad ju kooritult kõlbavad aga salatisse või niisama laua peale paljalt söömiseks ju ei pane.

Mehega oli jutt, et kui paprikataimed on sügisel igati ok, siis tuleb üks neist potiga tuppa. Nii ilu kui ka eksperimendi pärast. Meil neid kolm: punane, oranz ja kollane. Selline tunne, et nad said aru, et on lootust pikemale elule ja kõik kolm taime lõid paari viimase nädala jooksul õitsele ja on nüüd paksult õisi ja noori vilju täis. Me ei suutnud otsustada, et milline neist siis see tuppatulija on ja kuna nüüd meil teisel korrusel ruumi küll, tulevad kõik kolm. Kollase juba istutasin eile ümber. Teiste tarvis on vaja osta kaks uut suuremat potti. Homme nagunii linna minek, siis saab aianduspoodi sebima minna. Tore! Veel peab ostma mingisugust väetist tuppatulnutele, et ma ei unustaks jälle!

Ka Mehhiko vanikkuljus saabus nüüd tuppa. See uue akna lauapealne pole talle küll päris sobiv koht aga muud praegu võtta pole.

Muideks, avastasin, et remondi tegemisest võib toataimekasvatuses ka kasu olla! Amplipotid riputada redelile. Väga mugav.

Muu jutt ehk blogimisest üldse.

Mulle on see blogimine täitsa meeldima hakanud. Mitte ainult see, et saab lihtsa vaevaga enda tarbeks päevikut pidada, vaid et ka sugulastele/tuttavatele saab oma tegemistest märku anda (kuigi nad võiksid ju kommenteerida ka)

Käsitööblogid. Neid on vahest huvitav sirvida, inimesed teevad ikka huvitavaid asju. Sellistes asjalikes teemablogides häirib ainult see kui keegi muutub järsku väga eraeluliseks ja kampsuni kõrvale räägib pika jutu oma seedimise probleemidest või sellest, et üks mees olla talle otsa vaadanud ja et mida see küll tähendab?! Pole küll minu asi kellegile öelda mida ta kirjutada tohib ja mida mitte aga see rikub natuke seda tõsimeelset käsitöist õhkkonda.

Tegin oma blogisse ka juba mõnda aega tagasi "sildid", et keda mu pereelu teps mitte ei huvita võib ainult näiteks taimede sildile klõpsata.

Kokandusblogid. Need on ka äraütlemata huvitavad ja ka vajalikud. Kahjuks pole viimasel ajal mahti neid suuremat uurida ega end kokakunstile pühendada. Ehk mõne aasta pärast... Praegu keedame ainult putru...

Blogid teemal: nutt, hala ja armastus. OO jeh. No neid olen ma siin mõni õhtu lugenud aga ei peaks lugema, sest mul on vist igasuguse suhtetraagika vastu mingi kompleks...vist... pärast näen igasugu imelikke unenägusid. Ûks öö näiteks elasin kogu südamest kaasa kõigile õnnetutele armastajatele ja nägin unes, et mina ka selline õnnetu, et üks KUTT no nii meeldib(oli mingi keskkooli aegne miljöö), ei saa tast üle ei ümbert aga armastusest asja ei saanudki. Ârkasin siis üles, südames suur ja kurblik kahjutunne, et vaat kui kurb, et armastus lörri läks. Ja järsku taipasin: ah ma sooda, see "kutt" ju mu oma seaduslik abikaasa. Päris naljakas tunne oli. Võttis lausa naerma keset ööd pimedas.

Aiandusblogid. No arvata võib, et need on minu lemmikud. Nii kodumaised kui ka väljamaised. Neid võiks lausa iga päev sirvida. Siin ei häiri mind miski. Kõik on huvitavad, miskit juttu pole ülearust. Isikliku elu katked just nagu sobivad aiablogidesse, nad nagu täiendavad ja lisavad nö. värvi selle blogija ja tema pere pildile. Nojah, ega aed pole ju aed kui seal ühtgi inimhinge pole. Siis on ta mets või võsa.

Jah, selline mõnus lahe lugemine puhkusemomendiks kohvi ja võileibade kõrvale. Ûhekorraga nii aianduse ajakiri kui ka aiandusteemaline seebiseriaal ühtekokku.

Hullude blogid. Inimesi on erinevaid. Ma ei peagi kõigest aru saama mis siin maailmas sünnib.