Lumised

Need fotod on nüüd tehtud enne suurt tuisku ja lumesadu, mõned päevad tagasi. Siis olid eriti lahedad minu vigurid, esiteks must mänd:

ja teiseks Korea seedermänd: 

Sellised mõnusad pikkad okkad neil mõlemal.

Praeguseks on lumi meie aiatiigikese üsna kinni katnud aga nädalake tagasi pakkus ilusaid vaatepilte.

Hea ikka, et lund tuli. See must ja märg maa on nii ära tüüdanud. Varsti saab ehk suusatamagi!

Mesi, kaneel ja sukaadilaadne toode.

Eile tegin teist korda elus kohupiimakorpe. Ai kui njammad kukkusid välja!

Põhjaks tavaline pärmitaigen kuhu segasin vürtsitamise idee tarvis sukaadilaadset toodet. No nii hea maitse andis! Ja seda ainet pole eriti keeruline teha midagi. Pesed sidruni hoolega ja lõikad selle kollase koore õhukeselt maha, hakid puruks, segad suhkruga, jätad külmkappi seisma. Õiget sukaadi tuleks vist keeta aga see keetmata segu jääb krehvtisem.

Kohupiima maitsestasin suhkru ja kaneeliga. Soojale korbile määrisime veel mett ka. Oi njamm, njamm.

Lilled tuppa, tali tuleb, lumelell on õues juuuu ...

Eile tõin oma Scilla Peruviana tuppa aknalauale aaloede kõrvale. Enne oli jahedas ja pimedas ja pisut niiskes mullas, nö. ajatumas. Oi, talle meeldis see soojale aknalauale kolimine. Tugev muutus kohe üheainsa päevaga! Muid sibullilli ma see aasta ajatama ei hakka. Ka ämblikliilia pääseb potti kasvama alles varakevadel. muidu ju mässaks nendega aga minu toataimede seltskond on nii suur, et lihtsalt pole ruumi. Kõik aknalauad paksult rohelist rahvast täis.
See aasta on talvel toataime elu nautimas ka Dichondra argentea. Jagasin ta mitmesse potikesse ja kevadel loodame ja proovime ta aeda tagasi asustada. Mulle sellised väikesed ronijad-kukkujad meeldivad. Üks on hanerohi, mu suur lemmik, teiseks erivärvilised igihalid, kolmandaks umbrohi kassiratas, neljandaks nii roheline kui kollane metsvits ja viiendaks mingi roniv pisike münt. Õnneks on see münt suht külmakindel, siiani ilus roheline, proovin ta määrata, siis teen pilti ka

Hommik ja uued tarkused ja teadmised ja küsimused

Mulle meeldib see "Sõida maale" saade. (link) Asjalik saade ja õnneks ei vaja ka imelikke sponsorreklaame, nii et liigse reklaami vaba. Hea vaadata. Keskendub tähtsamatele asjadele ja ei teki prohmakaid.
Täna oli saates kaks huvitavat momenti, mis eriti minu tähelepanu võitsid. Esiteks see kena proua, kes sigurit kasvatas ja teiseks muidugi see maikuine aed koos prouaga, kes lubas, et ega ta seda aeda enam suuremaks ei tee. :D Selle preale me mehega pahvatasime korraga naerma. Nii tuttav lause oli. Ja selle lause tegelik tähendus meile hästi teada. ;) No ta seal mainis veel, et Korea nulg on külmaõrn. Seda juttu olen viimase poole aasta jooksul palju kuulnud. Varem arvasin just vastupidist ja minu nulukene on juba kaks aastat minu krundil klimaatiliste tingimuste poolest kõige hirmsamas ja 100% kindel, et külmemas kohas kasvanud ja aina ilusamaks muutunud. Talvel on seal tuulekael,nii et kui vähe tuult on, siis pühib sadanud lume kohe ära. Mees arvas selle peale, et meil seal on see niitmata kõrge hein, mis teda seni kaitsenud on. Et vähe kõrgemaks kasvab, siis hakkavadki külmakahjustused tulema. Ei tea siis, istutaks ta kevadel ümber vä? Vähe tuulevaiksemasse kohta?

Nii et siis sigur ja sigurikohvi. Tahaks ka proovida. Ei tea, kus seda müüakse? Meie kandis nagu ei ole neid va ökopoode. Ja siguri kasvatamist tahaks ka proovida. Ja sajakahekümne aastaseks tahaks ka elada nagu mägilased. Et lahe oleks 80 aasta pärast jälle selle ise istutatud (10 aastat tagasi umbes) männi juures poseerida. Ei tea, missugused me oleksime siis?

No 10 aastat tagasi oli see mänd mulle alla põlve, tavaline männiistik nagu nad ikka on. Ai jah, see foto sobib hästi "Fotojahti" mälestuseks minust ja minu sõberpoiss männist mulle ja minu sõberpoiss männile. Koerast rääkimata ;)
Teised fotojahtijad (link)

Tihase maja

Rähni majast me juba rääkisime, nüüd räägime tihase majast:

Meie selle aasta linnumajast. Lihtne vigur ja linnud võtsid hästi omaks. Ripub meil köögiakna taga ja tihased, varblased seerivad seal peaaegu kogu aeg. Eriti palju on neid hommikul vara.
Mehe lemmikud. Tema ehitas selle maja (täpsemini. lõikas) ja tema toidab. Isegi rosinatega.

Kanakotlett tekitas uimases koduperenaises positiivset emotsiooni

Tegin täna elus esimest korda Kiievi kotletti. Olin absoluutselt kindel, et see läheb mul nässu ja kinnitasin oma perele ka kogu aeg, et "täna sööte kõrbend kana!" või et "peale keeduriisi õhtaks muud polegi" või et "mis võileibu te tahate?"
Aga see ei läinud nässu! Väga hea tuli välja!

Kõik sõid ja kiitsid. See paneerimine, kordamööda kord munas siis riivsaias, vot see oli küll paras mätsimine aga tulemus õnnestus hästi, miskit ei lagunenud ja kõik oli parajalt küps.
Lahe! Ma olen fantastiline kokk ja kanakotleti-kunn! Järgmine kord võtan lehttaignatorukesed shefiiritäidisega ette.

PS.: ilusat värvilist sügist ikka on veel, oleneb lihtsalt, et kuhu vaadata. ;)

Üks päev teiste seas

Lumememm nr. 2.

Täna pole nagu eriti töö meeleolu. Mõtlesin siis hoopis vahelduseks pisut kokandusele pühenduda. Kiievi kotlett (link retsepti juurde)
Retsepti just 100% järgima ei hakka, no ürdivõid teen tiba muud moodi.
Eks pärast näeb siis, et mis ja kus ja kas õnnestus või mitte.

Pilt

Oktoobri algus Jänedal ehk ida-kiviürt

Rähnimaja uudised

Nagu minu kirjastiilist jÄreldada vÕib, hakkab elu rähnimajas tasapisi jälle korda saama. Aga eelmiste postituste kirjavigu ma parandama ei hakkagi, las jäävad mulle mälestuseks sellest segasest ajast. Samuti tõstan paar mälestuste fotot siia blogisse, arhiveerin, nagu ikka, pole ju mõtet vana arvutikasti nende pildilahmakatega traumeerida.
Kaks ja pool aastat tagasi kevad minu praeguses roosi-pojengipeenras:

Seal oli posu põõsaid, võsa täpsemini, iidvanad mustsõstrapõõsad, lumikellukesed ja mairoosipuhmad. Ma siis seal juurisin ja juurutasin ja sel suvel oli see koht hoopis selline:

Kas just paremuse poole aga värvilisem igaljuhul. Pärast pojenge eputab mul seal veel kaks roosi aga neist on nii palju räägitud, et mis ma ikka enam. Lähevad veel uhkeks.
See sügis disainisin seda kohta veelgi aga tulemust vaatame alles järgmisel klevadel. Näiteks kolisid sinna Thela juurest toodud iirised kuna Muhedik ütles, et iirised tahavad niru maad ja otse sirelite kõrval on maa niru. Tekitasin paeplaatidest salaraja, et lapsed lillepeenrast üle põõsasse pääseksid ja iirised on seal ümber ilusad värvilised. Või muidu toredad suured lehed. Eks näeb siis, et kuidas välja kukkus. Aastal 2011 kevadel.
Tjah, sest praegu on ilmad nirud, märjad, sopased. Väljas oleks üht-teist teha küll aga sellises tilkuvas kliimas ma küll olla ei taha. Toaski küll tegemist. Niipalju ma tegin, et enamus roose on oma muldamised kätte saanud. Noo ja varem sügisel sai üks korralik seenhaiguste tõrje pritsimiste näol ka tehtud. Muud midagi. Ah noo sügisastrid õitsevad  vägevalt ja väikesed mägimännid, mis suvel teiste varju jäid on nüüd kui uhked siilimütsid igal pool nähtaval. Väiksed männid - keskmised männid - suured männid - vanad männid - kardinapuu konksud:

Rähnimajas peavad sobivad konksud olema. 

Pildipostitus, sest ei ole huvitav kirjutada kui tepitehti ei saa teha.

 

1. Oonesta korvits

2. Sega poolkeedetud riis igasugu hyva kraamiga

3. Topi segu korvitsasse ja kypseta ahjus

4. Soo ja kiida retseptiandjat! ;D