Eile tõin oma Scilla Peruviana tuppa aknalauale aaloede kõrvale. Enne oli jahedas ja pimedas ja pisut niiskes mullas, nö. ajatumas. Oi, talle meeldis see soojale aknalauale kolimine. Tugev muutus kohe üheainsa päevaga! Muid sibullilli ma see aasta ajatama ei hakka. Ka ämblikliilia pääseb potti kasvama alles varakevadel. muidu ju mässaks nendega aga minu toataimede seltskond on nii suur, et lihtsalt pole ruumi. Kõik aknalauad paksult rohelist rahvast täis.
See aasta on talvel toataime elu nautimas ka Dichondra argentea. Jagasin ta mitmesse potikesse ja kevadel loodame ja proovime ta aeda tagasi asustada. Mulle sellised väikesed ronijad-kukkujad meeldivad. Üks on hanerohi, mu suur lemmik, teiseks erivärvilised igihalid, kolmandaks umbrohi kassiratas, neljandaks nii roheline kui kollane metsvits ja viiendaks mingi roniv pisike münt. Õnneks on see münt suht külmakindel, siiani ilus roheline, proovin ta määrata, siis teen pilti ka
4 kommentaari:
Ohh nüüd sain ka teada, mis rippuva asjanduse ma naabrinaise aiast omale tuppa talvituma tirisin :) Ehk peab kevadeni ikka vastu. Jube kihvt elukas muidu on.
aga räägi mulle ämblikliilia hingeelust. Kaua sa seda lille kasvatanud oled? Mulle kingiti sellel sügisel pisikene tütarsibul. Hetkel on potis ja kasvatab hiigelpikkasid ja väljavenivaid lehti. Kas peaksin teda puhkama sundima? Samas see sibulake on alles peris pisike.
Kuule, vist on parem jahh, et ära kasta teda enam. Las puhkab paar kuud ja vot kuskil veebruaris- märtsis pista tagasi potti, eelkasvatusele, hiljem istuta kuskile aeda ikka. Mina tahaks enda omi kuskile tiigi lähedusse, neil sellised ilusad lehed, sellepärast.
Praegu jääb tal valgust väheks, õitsema ta Sul nagunii ei hakka.
Minul on need ämblikliiliad juba vist kolm aastat olnud. Pole neid külma kätte kunagi jätnud, kuiva või liigmärga nad ei karda. Ja ikka rohkem suvine õuetaim, palju valgust tahab.
Seda lumelelle ma küll veel niipeqa näha ei tahaks...
meil oli ka proovilumi ära, ei taha teist niipea :D
Postita kommentaar