Ei nad räägi. Nad sulistavad. Nad lobistavad. Nad puristavad. Ja naeravad täiest kõrist. Saun on super!
Peale sauna sidrunikeeks - viuhti - ahju ja hilissügis oma pimeduse ja tuuleiilidega on kukepea. Püha piparkooki teilegi!
Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
pühapäev, 29. november 2015
teisipäev, 3. november 2015
Täna selgub tõde. (Uus ja parandatud trükk)
Jaa-jaa. Ei jää enam miskit vaka alla.
Juba me tegutseme.
Plaanisin küll tõe paljastada eile õhtul aga kui arvutisse ei pääse, siis arvutisse ei pääse.
Tõde selgub nüüd - hommikul.
Nimelt avastasin eile hommikul, et minu viigikaktusel on üks kõrv natuke haige ja lõikasin selle kõrva lihtsalt ära.
Suvel ümberistutuste aegu mekkisin agaavi, ei olnud suurem asi. Võiks öelda, et nõgese ja shampuse vahepealne asi oli. Ei soovita. Viigikaktus olla ka söödav. Uurisin retsepte ja olin tiba kriitiline - kui su supis on kanaliha, tomatit jms, siis mida saab juurde pakkuda üks kaktuseviil?
Kui ma selle viilu sain puhastatud (ai, okkad) ja "fileeritud" (ai okkad) jäi sealt suht vähe järele. Kaktus on ju suht kokku tõmmanud end juba. Aga maitse oli täitsa ok. Meenutas avokaadot aga ei olnud selline rasvane. (Ai okkad - paar tükki jäi pöidlasse)
Nii et kui hästi läheb ja minu Kaku ka liiga suureks kasvab, siis on teada, mida ma temaga teen - ära söön!
Aga seni näksime õunakooki (no meil on peaaegu iga päev see kakuke laual), õunakoogihooaeg ju. Kui üks maitse tüütama hakkab, tuleb vaid lisada mingit uut maitseainet või külma jäätist kuumale koogile ja ... pikaks talveperioodiks peab ju natuke priskust kasvatama.
Juba me tegutseme.
Plaanisin küll tõe paljastada eile õhtul aga kui arvutisse ei pääse, siis arvutisse ei pääse.
Tõde selgub nüüd - hommikul.
Nimelt avastasin eile hommikul, et minu viigikaktusel on üks kõrv natuke haige ja lõikasin selle kõrva lihtsalt ära.
Suvel ümberistutuste aegu mekkisin agaavi, ei olnud suurem asi. Võiks öelda, et nõgese ja shampuse vahepealne asi oli. Ei soovita. Viigikaktus olla ka söödav. Uurisin retsepte ja olin tiba kriitiline - kui su supis on kanaliha, tomatit jms, siis mida saab juurde pakkuda üks kaktuseviil?
Kui ma selle viilu sain puhastatud (ai, okkad) ja "fileeritud" (ai okkad) jäi sealt suht vähe järele. Kaktus on ju suht kokku tõmmanud end juba. Aga maitse oli täitsa ok. Meenutas avokaadot aga ei olnud selline rasvane. (Ai okkad - paar tükki jäi pöidlasse)
Nii et kui hästi läheb ja minu Kaku ka liiga suureks kasvab, siis on teada, mida ma temaga teen - ära söön!
Aga seni näksime õunakooki (no meil on peaaegu iga päev see kakuke laual), õunakoogihooaeg ju. Kui üks maitse tüütama hakkab, tuleb vaid lisada mingit uut maitseainet või külma jäätist kuumale koogile ja ... pikaks talveperioodiks peab ju natuke priskust kasvatama.
Tellimine:
Postitused (Atom)