pühapäev, 26. detsember 2010

Aasta 2010 fotodes


Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma paljastama ühe põhjuse, miks ma üldse fotojahist osa võtma hakkasin. Oli selline omakasupüüdlik soov, et ehk mõni targem juhendab, et kuidas paremaks pildistajaks saada. Avaldab saladusi, soovitab nippe. Mul oli ju juba aastaid hinge peal, et mul ei õnnestu oma ilusaid tulpe õieti pildistada. Et fotod jäävad kehvakesed. Omast arust oled ilusaid õisi pldistanud aga hiljem on fotol vaid varred, lehed, massiliselt mullakänkraid ja loomulikult mingid eriti rasvased umbrohud. Nüüdseks on lillede pildistamist igal suvel hoolega harjutatud ja aasta 2010-ga (3. vai 4. suvi kus põhiline tähelepanu sellel tegevusel) olen rahul! Nüüd juba tean, et mis kõrguselt pildistada, kuhu kastid/eterniidiplaat valguse ette panna, pildistada päikesega, varjus või vihmaga ...
Siin siis pisike näitus parimaist ... vist.
Alustuseks tehnilise jamaga foto aga armsa tegevusega:


Ja siis tulbid:






 Milline suurepärane värv ...




Siin õnnestus mul päikese vanniskäik fotole saada:


Ja jälle:



Lilled ja tants:



Teiste piltnike aastanäitused: parim fotokraam: link.

neljapäev, 23. detsember 2010

Ilusaid, rahulikke ja armsaid pühi kõigile!


Päris hea retsept! Poleks uskunudki. Vahele panin mustsõstra-toormoosi, peale tekitasime tuhksuhkrust lumehelbe.




Ohh milline õnn on jõmmidele see kuuse ehtimine. Ja missugune mäsu!
Ilusaid pühi kõigile!

Täiesti ebasündsalt mõtted hoopis kevades.



Olen küll 100% jõulumeeleolus, küpsetan kakku, hakin porgandeid ja kaklen mehega, et kas üks tänapäeva naine ikka peaks päev otsa hakkima, viilutama, kraapima, keetma, segama, maitsestama, toppima, täitma, jne, jne päev otsa kuuma pliidi ääres ja et tulemuseks oleks plastkarbikese sees sült, mille saan poest 10 krooniga kätte?! Mees ütleb, et no siis on mitu plastkarpi! Ma küsin, et kes see sööb neid siis? Kuu aega ühte sedasama sülti? Lapsed, aitähh, kui jõululauas maitsevadki, ise siis lutsutagu seda sülti ve? Kuu aega? 
Ok, aitab jõulumeeleolust. 


Aiainimene on aiainimene ka talvel ja ma leidsin "Seemnemaailma" lehelt omale vajalikku inffi.
DAALIATE HOIDMINE TALVEL.* Kaevake juuremugulad välja, püüdke neid mitte vigastada, puhastage mullast ja pange kuivama lahtise ukse ja akendega kasvuhoonesse. 5-6 päeva pärast  lõigake varred  maha 3-4 cm juurekaelast. Lõikekohale raputage pulberlupja. Veel nädal hoidke daaliaid temperatuuril 20...25*C. Selle ajaga jõuavad lõikekohad ja mõrad korgistuda. Kasti (80x50x60)asetage tugev paber nii, et selle ääred jääksid välja. Põhja raputage 3 cm paksuselt mulda ja asetage sellele kiht mugulaid, katke nad mullaga püüdes täita kõik tühikud. Seejärel asetage uus kiht jne. Täidetud kast sulgege paberi äärtega. Sellisel viisil säilivad daaliad peaaegu 100%-liselt.
* Daaliaid võib säilitada lahtises riiulis keldris temperatuuril 3...6*C ja õhuniiskusel 70%. Et ei tekiks seisvst õhku, tuleb umbes kolm korda nädalas lülitada sisse ventilaator 20-30 minutiks.
* Talvisel hoidmisel on daaliate juuremugulate mädanemine üsna oluline tegur. Kõige sagedamini algab mädanemine varreosa ülemisest otsast, st. kohast, kust lõigati ära vars. Mädanik pääseb tema mahlakate kudede kaudu kiiresti alla ja haarab juurekaela. Hukkumist soodustab ka asjaolu, et esialgu ei erista väliselt  tervet mugulat haigest, ja haigus lööb välja siis, kui päästa pole enam võimalik. Mädanikust võib hoiduda lihtsal viisil- varretüüka puhastamisega. Pärast varre eemaldamist tuleb terava noaga kaapida varretüüka koort. Peale seda kuivatage kahe-kolme tunni jooksul.
* Et mugulad talvel ära ei kuivaks, võib nad katta savi kihiga. Peale daaliate väljakaevamist raputage mugulad mullast puhtaks ja kuivatage nelja päeva vältel. Seejärel puhastage täielikult mullast ja kastke 12 tunniks tume-roosa kaaliumpermanganaadi lahusesse. Peale seda, kuivatades mugulaid õhus, kastke iga mugul savimörti, mis on hapukoore paksune, ning kuhu on lisatud väike kogus mingit fungitsiidi ja kuivatage kuni tugeva kooriku tekkimiseni. Seejärel viige daaliad kuiva, külma keldrisse. Kevadel toksige kergelt savi kest puruks, ärge püüdke seda eemaldada. Istutage mugulad maha.
* Daaliate säilitamiseks on sobivaim kelder temperatuuriga +1...+7*C ja suhtelise õhuniiskusega 80%, sellistes tingimustes kuivavad mugulad vähem,ega hakka enne õiget aega kasvama.
* Sobivad ka kuivad ja jahedad ruumid , näiteks keldrid temperatuuriga +1...+10*C ja niiskusega 50-80%. Desinfitseerige mugulad hoolikalt, katke kõik tühikud liiva, peenestatud turba, perliidi või vermikuliidiga.
* Kuivades ja soojades ruumides (korter, köetav kelder) tuleb juuremugulad väikestesse kilekottidesse, puistata sinna väga kuiva isoleerivat materjali (perliit, vermikuliit, turvas). Täidetud kotid tuleb tihedalt kinni siduda.
* Kõige vähem sobivad soojad ja niisked ruumid. Kuid ka siin on võimalik mugulaid säilitada kattes nad parafiiniga. Veege nõusse asetage teine nõu parafiiniga ja asetage pliidile. Kui parafiin on temperatuulil 52-58*C asetage mugulad hetkeks parafiini sisse. Kui kest tahkub, korrake protseduuri. Töötlemiseks sobivad hästi kuivatatud mugulad. Säilitage neid kuiva turba või saepuruga tihedalt suletud kilekottides. Enne istutamist mudige mugulaid õrnalt, et kest praguneks (ei ole vaja eemaldada).
* Juuremugulaid tuleb talve jooksul mitu korda kontrollida. See on eriti vajalik algajatel aiapidajatel, kes ei valda säilitamise metoodikat. Mädanenud osad lõigake kuni terve koeni ja töödelge kolloidväävli ja kustutatud lubja seguga vahekorras 1:1, või fundasooliga. Väga häid tulemusi annab lehtpuu söega töötlemine. 
* Väga tähtis on sügisene õigeaegne maast üles võtmine. Kaevake nad kohe välja peale maapealse osa hukkumist öökülmade läbi. Hilineda ei tasu- võivad tekkida uinuvad pungad, mis sel ajal võivad olla taimele hävitavad.
* Suve lõpus võtke tarvitusele abinõud, mis takistaksid hiljem alumiste varreosade kahjustumist külmadega. Augusti keskel eemaldage alumised lehed, see kiirendab kudede puitumist. Kuu lõpus mullake daaliaid 10-15 cm. Kuna säilitamisel kahjustub esimeses järjekorras tüügas, või vana juuremugul, siis lõigake vars kuni 5cm kõrguselt, suured mugulad aga jagage. Vanad osad hävitage, säilitamiseks valige noored.
* Püüdke daaliad välja kaevata kuiva ilmaga. Eraldage keldris koht ja tehke plaatidest põrand. Sellele puistake okaspuu saepuru. Daaliate maapealne osa lõigake ära, jättes tüüka kõrguseks 35-40 cm. Juuremugulad asetage saepurusse ja katke nii, et peale jääks ainult ülemine osa tüükast. Kui taimed olid välja kaevatud vihmase ilmaga, pole niisutada vaja, vastasel korral niisutage kindlasti kastekannuga. Kui talve keskel saepuru kuivab, niisutage. Sellisel viisil säilib istutusmaterjal ilma kadudeta kevadeni. 

reede, 10. detsember 2010

Pildid eelmise postituse juurde



Päris korralik ...

... on see lumesadu ja tuisk, mis eile algas ja päris pole praegusekski vaibunud. Öösel lõi isegi välku.
Kuni alevini tee (3,5 km) on lume all, no nii umbes meetri kõrgune ühtlane lumekoorem. Mees pani jala ajama, alevisse tuleb ülemus vastu, no et ikka tööle saaks. Koolipoiss jäi koju. Kas tal sellest just erilist rõõmu on, sest ülejäänud kaaskodanikud põevad mingisugust eriti peent nohuhaigust ja nii kipub temale ülevaataja, käsutäitja ja pääliku roll jääma. Mingi nipiga peab ta mingi hetk küttepuid juurde tooma, kuurini pole küll palju maad aga lumi on nabani.

Ma pean päris tõsiselt järele mõtlema, et kas ma tohin mingisuguseid soove ilma koha pealt üldse avaldada. Kord soovisin vihma ja pärast seda oli kogu suvi vihmane. Eelmise aasta lumerohke ja külm talv oli ka minu sõnutud, samuti soovisin 2010 aasta kevadel, et suvi tuleks nii soe nii et aitab. Lubasin endale, et ei avalda enam mingeid soove ilma koha pealt aga oleks vist ka seda meeles pidama ka joonistamiste koha pealt.
Vaata mu eelmise postituse joonistust. Aga ärge väga kurjad olge, ma alles õpin oma väge tundma :P

kolmapäev, 8. detsember 2010

Teateid tegelikkusest.


Lillekasvatajale mõisteti tingimusteta vabadusekaotust 7 kuud. Halva käitumise korral karistusaega pikendatakse.

Kas keegi mingit head täringumängu oskab soovitada?

esmaspäev, 6. detsember 2010

Külmakuulutajad platsis!


Täna hommikul olid leevikeste seltskond samuti köögiakna taga pruukosti võtmas. Nii et siis, no ma ei tea, läheb külmaks siis? Külmemaks veel kui praegu? Prrrrrrrr.
See linnumaja otse akna taga oli hea mõte. 99 % Näeb igasugu huvitavaid linnu-askeldusi. No näiteks üks hommik sõi tihaste kolmik kõhud kenasti täis ja siis hakkas lund lükkama. Ausõna, ma ei aja jama. Maja taga on jasmiinipõõsas, kus nad muidu istuvad kui kordamööda majakeses söömas käivad. Ja hakkasidki jasmiinipõõsa oksi puhtaks lükkama. Väikeste sammukestega mööda oksa edasi ja nokaga siuh-säuh vasakule-paremale mööda oksa. Nagu luuaga pühiti lumi oksalt maha. Kõik jämedamad oksad tehti puhtaks.
Ja neil on oma järjekord, mismoodi söömas käiakse. Tihased söövad enne kui varblased. Varblased ootavad seni põõsas kuni tihastel kõht täis ja huvi kadunud. Ja kui leevikesed tulid, lendasid nii tihased kui varblased üldse minema.
Ah jah, see 99% hea ja et mis see 1% on siis?
Kass lä'eb laisaks. Ainult vaatab akna taga linde, saab oma action'i vajaduse sealt kätte ja pärast sööb spets-kassitoitu ja magab.


Ja hiirtel on pidu! Närisid, kuramused, jahukotti augu. Oma viga ka natuke, mis ma jätsin jahukoti kapi otsa, kappi sisse oleks pidanud jätma! A ma arvasin, et mul mitu kassi, et mul hiireprobleemi pole.
Tutkit. Kassid on aga kassid on laisad.


Veeretavad lõngakerasid hiirte asemel. Palgalt maha?!