Laupäev, 30. juuni 2007

Ilusat ja maitsvat

Täna on tegelikult 3.juuli. Õues on 26° varjus ja käes on kõige paksemast paksem suvi. Seda ma mõtlesin juba veebruaris, et suvel on kõige rohkem, millest kirjutada, samas aga aega selleks pole üldse.
Vaat kui hea, et mehel läks trimmer katki ja meie õuel kasvab igasugu erinevaid lillikesi. Nagu näiteks kõrvalpildil asuvad suureõieline kellukas ehk Campanula persicifo'lia ehk rahvakeeli kurekatel ja teiseks samal pildil on mingi madar. Meil neid kellukaid ja madaraid on tegelikult massiliselt ja erinevaid sorte.
Kiviktaimlas rõõmustab mind Jänkusaba
Lagurus ovatus 1-aastane kõrreline


Türi laadalt ostetud nõmmkannule meeldib kah minu kiviktaimlas.




Samasse külvasin ka kevadel taime nimega Vihma-kuldlill Hõbe-valge Dimorphotheca pluvials
Tõega ilus lill. Järgmine aasta võiks mul neid kohe massiliselt olla.



Muskus-kassinaeris Malva moscha'ta
Kassinaerid on siis eestimaised tokkroosid. Kuid metsikult kasvada saavad nad siiski vaid seal kuhu inimene oma niidukitega ei roni.
Kööginurk ehk aiast potti!

Maasikakook: 2 pakki Kalevi shokolaadi küpsiseid, 1 pakk vanilje omi
immutada kohviga ja laduda kihiti kreemiga mis kokku mikserdatud 2 pakist kohupiimast, poolest liitrist vahukoorest ja maitsestatud suhkruga.
Kihtide vahele veel maasikakiht ja purustatud kakaohalvaa kiht. Peale kah sedasama.
Mõtlesin, et tegin nii suure koogi, et jagub hommikukski. Ei jagunud. Liiga hea oli.
Külm lavashirull.
Lavashile määrisin maitserohelisega maitsestatud Creme bonjour kreemi. Siis ladusin sinna kihi salatilehti ja hästi peenikesi kurgilõike. Ja siis kiht eriti maitsvat suitsusinki. Keerasin rulli ja külmkappi.
Väga hea kerge eine

Kolmapäev, 27. juuni 2007

Suvised tegemised


See siin kausis on siis meie selle suve esimene kurgisaak! Kasvuhoonest sest avamaakurgid alles alustasid õitsemist. Ja loomulikult hakkas esimesena õitsema see sort, mis vajab kõrvale lisatolmeldajat. Nii et läheb veel tükk aega kui sealt mingit saaki loota saab. Kasvuhoones oli 6 kurgitaime. Ûks oli mingi imelik, läks hukka. Kaks on pika kurgi taimed ja kolm siis väikeste kurkide taimed. Nii et algaja aiapidajana arvan, et kolme taime peale esimese hooga niimitu kurki saada, on väga tore! Neli neist sõime niisama. Ûlejäänud, väiksemad, tegin sisse.
Retsept: 3liitrisesse purki: 2kg kurke, 6 klaasi vett, 2 sl. soola, 1sl. suhkrut, 3-4 sl. äädikat, tillivarsi, mustsõstralehti, küüslauku, 2-4 kirsilehte (pidada kurgid krõmpsuks tegema)
Kurke hoitakse 6-8 tundi külmas soolases vees.
Siis kurgid purki, keev marinaad kurkidele ja hiljem veel purki kuumutada nii 25 minutit.
Seekord läks natuke nihusti, unustasin äädika. Nojah, eks paari päeva pärast näeb st. maitseb, et kuidas siis seekord välja tuli.

Keset õue seisab meil vana kaev, mis suuremate põudadega kuivaks jääb. Sinna kõrvale olime tarinud vana vanni vee kogumiseks
ja soojendamiseks. Sel suvel aga on mu väike aednikuabiline aga nii parasjagu pikaks kasvanud, et ulatus vanni igasugu prahti pilduma. Ûhtlasi supsas ka ise sinna korraks sisse. Mis siis ikka. Tuli veevann likvideerida. Väike abiline oli sellega igati päri sest mullast ja veest muda kokku segada oli huvitavamgi kui lihtsalt vesi. Kuigi suvi juba käes, oli mul õnneks veel mõni potis või kasvuhoones hoitud lilleke alles, need leidsid siis koha vannis. Harvendasin lillepeenrast ka mõned rukkililled.

Suvikud, püsikud ja umbrohi 2.osa










Esimesel pildil on laialehine kellukas Campanula latifo'lia ja uskuge või mitte aga ta on üks kangekaelsemaid umbrohtusid minu aias. Naadist on ka lihtsam lahti saada kui sellest kellukast.

Teisel pildil on loitev tulinelk. (Vaata kommentaari) Minu aias see taim oma kasvamisega just ei liialda. Mäletan, et kuskil aias olid nad 1,5 meetrit pikad ja õied nii et ohhohoohooo! Aga minul sellised...keskpärased. Peab neil vist kasvukohta vahetama.


Siin pildil on aga humallutsern Medica'go lupulina
Minu meelest üks väga ilus taim ja suurepärane muruasendaja savistel/kuivadel/paestel pindadel.











Järgmisel pildil on 1-aastane kolmevärviline kassitapp Ensign Series Royal Convolvulus tricolor minor
Mul oli neid loomulikult terve metsatäis kuid lolli juhuse tõttu said hukka ja alles jäi vaid see üks. Kahjuks. Aga kas pole suurepärane värv?
Kõrvalpildil on täiesti tavaline metsistunult kasvav talinelk. Järgmine suvi peaks neid kindlasti juurde külvama.







Lõhnav neitsikummel (nagu sain teada Naano blogi lugedes. Ise sain selle taime naabrinaiselt. Keegi siinkandis tema nime ei teadnud, olgugi, et see taim õitseb siinkandis pea igas aias. Ilusa lisandina roosidele, pojengidele, iiristele jne.
Kõrvalpildil vaariklill. 1-aastane. Poodides olen näinud neid kõikvõimalikes õite värvides. Järgmine suvi kavatsen neid külvata igasse pisimassegi vabasse peenrapinda, puude ja põõsaste alla, igale poole!







Vasakul on rahvasuus tuntud liilia keisrikroon ja paremal 1-aastane petuunia. Liilia on siin aias juba ammustest aegadest. Petuuniaid ostsin selliseid roosasid paraja posu, et neid igale poole tühjadesse aukudesse/pottidesse/tünnidesse istutada. Pildil olev on neist kõige kaunim.

Pühapäev, 24. juuni 2007

Suvikud, püsikud ja umbrohi 1.osa








1. martagonliilia (meie kandis on see taim kohati metsistunud)
2. Selle taime sain naabrinaise käest, ta mul esimest aastat, eks näis kuda ta mul kasvama läheb. Rahvasuus on ta tuntud kui dollaripuu. Tegelikult on tema nimi hoopis mets-kuukress. Lunaria rediviva.
3. Triibuline kõrreline peaks olema päideroog ja tema kõrval olev siniste õitega kannab nime: mägijumikas.


4. mingi piimalill
kiviktaimlasse ideaalne pinnakatja ja vahva aktsent. Sobivas kohas kipub metsistuma



5. petersell korvis ja puu najal ronimas Mehhiko vanikkuljus ja ängislill
Kui nüüd takka järgi veebruarikuu plaane ûle vaadata, siis tegemist on "Palmipuuks" ristitud õunapuuga.


6. ebajasmiin
oi- oi kuda ta lõhnab! Okste tuppa toomisest olen juba ammu loobunud, oleksime siis nagu kuskil kosmeetika poes.


Kolmapäev, 20. juuni 2007

Pärast vihma


Paar päeva ei olnud aeda asja, selleks oli liig külm ja vihmane. Kui eile maad sonkima aga läksin, saabus pisuke pettumus: maapind oli vaid pealt poolt märg, nii paar sentimeetrit, altpoolt puha kuiv. Ja maad sonkida on kohe hädasti vaja sest niisked päevad panid muru ja umbrohud täie vindiga kasvama. Peenraääred vajavad lõikamist ja kõrvitsapeenra võib ümber nimetada maltsa peenraks.
Kõrvalpiltidel on seriaal "Kole peenar muutub imelikuks?
peenraks." Nimelt oli ka selles peenras haigeid tulpe, ausalt öeldes, olid seal kõige suuremad kahjustused. Ûhte otsa olin ma kevadel juba üht-teist külvanud: hiidhirss+veripunane rebashein+öölevkoi.
Ega siis midagi. Tööle! Olin just aiaklubi lehelt lugenud teksti kiviktaimlast. Otsustasin endalegi ühe "mandlikoogise kalmu saatanale" valmis monsterdada.
Kaevasin siis pisut, keerasin mätta ümber. Seejärel katsin kaevatud ala vanade kiletükkidega. Kiledele ladusin kivid.
Tekitasin kaks sellist nö. "kaevu" või "taskut". Need täitsin mullaga ja sisse istutasin astreid ja ühe pisikese ubapõõsa istiku. Rebasheina harvendasin, istutasin neid ka pisut ümber. Õnneks olid täna hommikuks kõik taimed jälle ilusti püsti tõusnud. Et mitte kaotada selle peenra punast värvi, istutasin ka pisut punast maltsa. Ah jaa, tõin sinna ka kasvuhoonest ühe imeliku kurgi. Nägi teine niisugune imelik välja, põrmugi mitte kasvuhoonekurgi moodu.

No mida siis lõpusõnaks öelda? Eks ta natuke imelik ole. Aga pole viga, mis valesti, see uuesti. Aga järgmine aasta muidugi.
Sügise poole vaatame seda peenart uuesti.


Ja siin on nüüd järjekordne saak meie aiast: salat!
Hommikusöögiks sobib selline salati, munaroa, tomati võileib hästi ja on tervislik kah.
Õhtusöögi (shashlõki) kõrvale hakin samuti salati :
koostisosad: roheline salat, kapsas, till, murulauk, petersell, värske kurk.
Kastmeks peale oliiviõli+ sidrunimahl+ maitsestada soolaga

Esmaspäev, 18. juuni 2007

Ood mehele aias


Ûle-eelmises kirjatükis mainisin, et "voolikuga igale poole ei ulatu jne. ..." Mees sattus seda lugema ja ütles, et nüüd hakkavad kõik kommima, et vaat, kus sul on alles mees, ei raatsi naisele parasjagu pikka voolikut osta.
See tuletas mulle meelde, et väga olulise oma aias olen peaaegu täiesti tähelepanuta jätnud: nimelt omaenese mehe!
Tema aiatarvete ostunimekirja ma siia muidugi üles tähendama ei hakka, mainin vaid, et aiavoolikut on meil 50 meetrit. See oli siis

lihtsalt takkajärgi täpsustuseks.
Mida mees aias teeb? Esimesel pildil on nö. kõrvaltööd: maa kaevamine, küttepuudega mässamine( selle töö juures on ka poiss ametis) ja niitmine.

Teisel pildil on meie ilusasti pügatud heinamaa ja puuhakatised. Kaugemal on varem istutatud, juba juurdunud taimed, esiplaanil eelmise sügise istikud. Tsipa liiga palju lâks neid siiski välja, sellest kevadest alates üritan ise taimi ette kasvatada.
Mis puutub sellesse niitmisesse, siis peab rõõmuga üles tähendama, et see aasta ei ole keegi veel ühtegi ploomi ega kirssi igavikku trimmerdanud.

Ja see siin on meie vana maja uus vundament. Mehe selle suve projekt on majale uus kuub selga tõmmata.
Minu meelest ilus vundament.


On asju, mis üldse jääks tegemata kui mees appi ei tuleks. Oma tulbiõnnetuse tõttu plaanin uut lillepeenart. On meil selline vana kiviaia jäänuk vana aida ja kasvumaja vahel. Imeline paik uue püsikute peenra jaoks. Aga kuidas tarida sinna SUURI kive või muuta nende asukohta kui oled väike ja nõrk nagu ma olen? Egas midagi- mees aitab.
Kiitus mehele!
Hurraaa!


Ja siin pisuke pilguheit liivakeskuse rajamisele: kui liivakast sai valmis, tuli sellele ka mingi varjuandja leiutada. Meil läks üks õunapuu nö. aia taha. Sellest sai siis varjualuse algus. Kõrvale paigaldati veel puid ja siis üles ja veel lisatoed ja ronitaimedele lillekastid ja üks vana ratas maasse ja ... noh, ühesõnaga nüüd on ta siis valmis ja näeb välja vot selline:







Mida ma küll teeksin ilma oma meheta? Mul poleks ju minu tirtsugi, keda sellesse kasti mängima panna!
Aamen

Pisut õiteilu


Umbrohi nimega punand.
Imelik nimi nii filigraansele taimele.





Sissesõidutee âäres kasvab meil suur ja roosa vist pargiroos? Selle taime sain kah koos majaga.On õite suureks läinud ja järgmisel kevadel või siis ka juba see sügis on plaan selle põõsa alt poegi mujale istutada. Lõhn on sel põõsal lausa võrratu.
Järgmisena esitlen valget pojengi. Mul on üldse pojenge kolme sorti. Hästi varajane erk tumeroosa, siis valge ja hiline heleroosa. Ka vanemad elanikud siin aias kui mina.




Kurekell. Lagedal on kurekella värvus tumedam kui varjus. Ka lehe värv muutub. Nii mul ongi lageda peal tumesinised ja roosad, sirelite varjus valged ja helesinised. Pildil olev isend on endine varju helesinine.

Pühapäev, 17. juuni 2007

Vihmapühad

Täna tuli ometigi vihma. Hommik oli veel soe, justkui ennustas kuiva ilma, tegin kasvumaja uksedki lahti. Paari tunni pärast oli õhusooja 14 kraadi ja ladistas vihma. Mis siis ikka, panin jälle uksed kinni siis. Oligi ammu aeg vihmal tulla. Aed nii suur, igale poole voolikuga ei ulatu, see kannudega trampimine oli kah juba tüütuks muutunud.
Kõrvalpildil õitseb palderjan. Selle taime tulek minu aeda oli üsna omamoodi. Enamik taimi tuuakse aeda ikka pottides, äärmisel juhul juured märga paberisse/mullapalli/samblasse/naatidesse pakitud aga mitte see taim! See palderjan toodi ukse ette trepi peale kassile rõõmuks. Aga meie vana kass oli selline vaikne joodik, mätsutas natuke juurikat ja vart, aeles seal peal korra ja jäi siis kossti sinnasamasse magama. Ei mingit oodatud laulmist ega lällamist. Eks see juurikas siis pudenes trepi kõrvale rohtu ega meenunud enne kui paar aastat hiljem märkasin samas kohas huvitava kujuga lehti. Jätsin niitmata, et näha mis imevigur sealt tuleb. Alguses oli ikka kõvasti imestamist, et kust selline niiskete metsade taim meile siia trepi kõrvale sai. Kassilugu meenus mõnevõrra hiljem ja siis oli üllatus suur, et vaat kus kange juurikas!

Reede, 15. juuni 2007

Igasugust:

Pole tükk aega olnud sobivat vaba momenti, et siia ka midagi kirja panna. Ometi on suvel tegemisi tunduvalt rohkemgi kui külmadel aegadel.

Näiteks nn. liivakeskuse rajamine. No kas pole meil vägev liivakast? Sinna juurde tuleb veel pisike lehtla koos ronitaimedega (Mehhiko vanikkuljus, ängislill, hernes Aamissepp, lattuba), kiigega ja ronimispuudega. Loodetavasti ei pannud ma ronitaimi liiga palju. Vastasel juhul on meil augustikuus keset õue dzungel.





Järjekordne saak meie aiast: hihii, redised. Tomateid ja kurki tuleb ikka veel nädala või kaks oodata.

Selles toidunurgakeses võiks ka ära mainida pisikest külaskäiku Põltsamaale. Tõime sealt omale mitu pudelit siidrit. Pikk, loodetavasti päikeserohke suvi ju alles ees. Ûllatavalt huvitav linn, see Põltsamaa. See jõgi, sillad ja roosisaared! Soovitan kõigil läbi astuda, vaatamist on.



Kaua planeeritud aga lõpuks tehtud: ostsime aiakiige! Nüüd on hea logeleda õues palavate ilmadega.

Tagaplaanil peaks ka näha olema, et meie vana maja on omale uue vundamendi saanud.



Lisan ühe pildi veel meie majast. Metsaveotraktor eemaldab parasjagu ülearuseid juppe, millest hiljem siis hakkaski liivakeskus valmima. Pildil olev vana trakats pandi ka liikuma.






Viimasena läheks siis tagasi haigete tulpide teema juurde.

Kõigepealt läksin enda lohutamiseks shoppama ja tarisin koju vot sellise taime. Nimi algas tal M tähega. Muu läks meelest ära.
Lisan tarkuse kuupäeval 31.juulil: taime nimi on mikania scandens. Sootaim, meie kliimas toataim. Suvitab meeleldi õues.

Nüüdseks on enamik tulpe välja kaevatud, mis järelvalmimas, mis kuivamas, mis juba sorteeritult paberkottides augusti lõppu ootamas. Ûhe sordi viskasin kõik minema, aga ta oligi suht niru ja ei meeldinud mulle eriti. Selle maa-alaga polegi nagu muid erilisi plaane kui, et laiendame natuke maasikamaad ja lisame veel mõne vilja- või marjapuu. Osa maad jääb ka lihtsalt muru alla. Ei tohi ju olla riski, et haigusetekitajaid mujalegi tarime.