Liivakast sai viimasest liivast tühjaks veetud ja esimesed risud said kasti sisse veetud. Kordamööda trampisime lapsega koos sees, et risu ikka ühtlaselt jääks. Ma nüüd praegu küll kahtlen, kas salateid sinna istutada on ikka hea idee. Käivad mul siin aias ju igasugused. Linnud sirtsutavad jms. Aga siis külvame suvelilli. Ja äkki mõne imeliku kõrvitsa. Ja ehk tuleb veel mõni idee. Nii et aiandamise-rõõmu saame igal juhul.
Ülearuse liiva tarisin hunnikutena püsikupeenra kõrvale. Tiigiäärse hunniku hõivas poiss, ehitas sinna mingid rallirajad jms. Hiljem jääb see liiv peenra keskelt läbi jooksva jalutusraja jaoks. Põnev ikka.
Aga kevadine värske õhk on kange.