Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
reede, 25. märts 2016
Kevad hiilib. Kivirikud.
Toas läks mul toa-kivirik õitsema. Vat ei osanud nii uhket õisikut küll oodata. Kui aus olla, ei oodanud üldse mingit õisikut. Pole elus näinud, et see kusagil oleks õitsenud.
Kevad hiilib tasakesi. Veranda sai luuaga puhtaks tõmmatud ja roosipõõsas vanadest okstest nuditud. Esimesed kevade-ajad on ikka eriliselt mõnusad, seee uus soe, need kevadlillenatukesed ja mõnus - juhhei, me saame õue tulla - tunne.
Kõiki eelmisel aastal soetatud kivirikke veel üle kontrollida ei saa - paks lumi on peal. Aga need, mis lume alt väljas, on valdavalt täiesti elus ja rõõmsad. Ainult Marginata üks jupp on kuiv mis kuiv. Välja veel ei katku, ei tunne kivirike elufilosoofiat nii hästi. Mine tea, äkki ....
Kui terassilt praht maha luuatatud, olin seal tiba aega käpuli. Otsisin erinevaid pisikesi, mida eelmisel suvel sinna sai topitud. Talbjas kukehari tunneb seal end hästi:
Liivateed on kõik ilusad:
Hoganase peenras on vaid jupike lund ära sulanud. Seal on näha, et üks peenikesemat sorti kivirik tunneb end seal hästi. Nüüd käin, nagu vaimust vaevatud, selle peenrajupi ümber, sest seal on mul neid peenikesi sordikivirikke veel. Tegelikult on see hea, et nad kohe said LÄTAKI esimesel aastal korralikku külma kraesse ilma lumeta. Milline neist ikka niru on ja milline tubli meie kliimasse, see saab siis kohe selgeks.
esmaspäev, 21. märts 2016
Ei tea, kas nii ka saama?
Lumepuudust meil veel pole. Ehk ongi hea. Toas soojas ju hea istuda ja lillekesi heegeldada, akvarellikesi maalida, rahvariide seelikukest kokku traageldada, kirivöö ainetel seinailuvaibakest kududa, püstteljekesi nuputada, rahvarõiva mustrikesi õppida, lastele kleidikesi modelleerida ...
illalaa-trullalaa
......
Aga ükspäev ma läksin välja, tõin sealt kaugelt kotitäie liiva ja mõned oksad, mis kõikse suurema tõenäosusega ebatsuuga oksakesed olema.
... ja siis toppisin ma nad märja liivaga potti ja mässisin paksult toidukilesse.
.... et ei tea, kas nii ka saama? Et kas on sealt loota imekaunisti ja lahke lauluga juurdunud pistikut või olen ma talvega lolliks läinud?
Igal juhul seisavad need potid mul abiruumis akna peal. Ja näha on veepiisakestest kilepinnal (seespool), et neil seal nüüd oma ökosüsteem on.
Käbisid korjasin ka, sain sealt 5 seemet aga need pole veel idanenud. Ei tea, kas olidki kõlbulikud seemned.
Üks elupuu võttis mul varakevadel peenras küll juured alla aga niimoodi ma pole veel proovinud.
Kevad tuli eila. Ta tegi seda sedamoodi:
Ega mina teadnud, et kevad pidi tulema ja et just eila ja et just umbes 6.30 hommikul. Aga ma olin üleval ja märkasin aknast, et etskae - ilus tulemine - lähen, teen pilti. Hiljem sain teada, et kevad hoopis olla tulnud. No mis sa oskad öelda. Ilusasti tuli. Ja on ka hea, et ometi tulema hakkas. Ma juba rohiks meeleldi.
Tellimine:
Postitused (Atom)