Kuvatud on postitused sildiga suvikud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga suvikud. Kuva kõik postitused

reede, 13. juuli 2012

Uued õitsejad


Pojeng Honey Gold


Petuunia (nimi juba meelest läinud ja seemnepakike kadunud. Nagu alati )


Roniroos Indigoletta


Õied na pisikesed aga noooh, see tema esimene suvi. Ehk järgmine aasta saab põnevamad õied olema.
Ja roniroos Põhjatäht


Täis pisikesi väikeseid armsaid õisi ja neid tuleb üha juurde :)

pühapäev, 24. juuli 2011

Õieilu



Järgmisel fotol on päevaliilia Piano man, minu üks selle aasta uueke.


Ja ka Thelalt saadud Aten on ju uueke:


Oi, ma väntsutasin teda ümberistutamistega kõvasti. Aga ta ei teinud väljagi. Pigem vist on rahul selle pideva kastmise ja mulla kobestamisega.
Õitsema hakkas ka minu vana lemmik! Tegelikult ju ka uueke:


Pelargooniumid ja mungalilled:


Ja roos Linderhof nõjatudes laisalt maja seinale:


Palju õisi, nii uusi kui juba vanu tuttavaid ja aed lõhnab nagu pöörane. No nii hea!
Ma alles nüüd vist tunnen, keset seda suurt õitsemist, et olen taastunud sellest paksust talvest, mis meil oli. Maainimesele oli ta ikka liig mis liig. Istud nagu rott oma urus, paksu lumevaiba sees ja viskad kulli-kirja, et kas saad järgmine päev välja või ehk ei saagi.
Suvi on ikka ilus aeg!

reede, 15. juuli 2011

Tiigipeenra pikendus. 1.osa. Suvikud jms.

Et kõik ausalt ära rääkida, peaks alustama suvikutest. Kuna uue peenra kaevamist alustades tekkis mul kahtlus, et võin äkki liialt hasarti minna ja kevadel endale jälle seljatäie uusi püsikuid osta, noooh, et uus istutusala nagu ootab või mis. Panin omale keelu peale. Et ei osta midagi. Laadale ei lähe, netipoode ei tuhla. Pole mul midagi vaja. Pealegi oli juba varakevadel näha, et tiigi kaldale istutatud taimed on liiga tihedalt ja vajavad hädasti kolimisteenust vähe laiemale. Ja otsustasin, et kui tekibki tühje auke, siis olen ju mõningaid suvikute seemneid kogunud, kasutan neid. Eks aeg näitab, et milliseid püsikuid mu peenar tegelikult vajab. Ja kui palju üldse.
Juba varakevadel kasvatasin ette peiulille, pidi ju hea seennakkuste vastu võitleja taim olema. Selleaastase valikuga olen eriti rahul. Sort Valencia.


Kasvatab ilusa puhmiku ja õied on puhtad säravkollased.
Mungalill lillekasti ja siia-sinna suuremate kivide ehteks (no pärast tulpe ja pojenge jääb selliseid nukraid "auke") valisin Peach Melba:


Ise on end külvanud moon. Rohisin teda kõvasti, harvendasin. Nii ta ei sega iseennast ja teeb ilusamaid suuremaid õisi:


Ja oli vaid vaja pisut oodata ja selgus, et ka täiesti helekollane lupiin on mul olemas:


Lupiin on püsik muidugi. Aga praegu ta õitseb keset punaste moonitupsude peenart ja näeb eriti rõõmsameelne välja. :)
Isekülvi teel on peenrasse tekkinud ka rukkililled:


Nende taga on pundar kipslille, saadud kunagi kuskilt segu-suvikute-pakist. Ta on nii armas lihtsalt ja tema seemet on lihtne koguda. Ja seal puntras on kuskil lillhernes, mis veel ei õitse aga lootust juba on: ;) Samuti on kunagi kuskilt segupakist tulnud see suvik:


Pilt on kehvake, tegelikult on ta väga armsake. Ja muretult võimsa kasvuga. Lihtne ümber istutada, seisab ka vaasis kaua. Korjan vast jälle seemet.
Nali naljaks aga mul elutseb seal peenras tavaliselt pigem umbrohu ja niidutaimena tegutsev põisrohi:


Nali seisneb selles, et olin ühte kasti külvanud peiulilli, astreid jms. Sinna oli ka see põisrohi, eks koos mullaga, sättinud. Ma vaatasin, et nii ilus pisike taim, justkui mingi nelgiline ja istutasin ta kenasti peenrasse. Aga põisrohule meeldis selline kuninglik kohtlemine. Tegi nii ilusa puhmiku! Vat enne pildistamist jõudis tütar pool puhmikut juba ära korjata. Oi ta tõmbas pilku! Tõmbab praegugi.
Ja lõpetuseks hiina nelgid. Külvasin nad tegelikult eelmisel suvel tulbipeenarde tarvis aga siis olid nad nirukesed. Istutasin nad see aasta kõik uude peenrasse ja oi nad on rahul. Tekitasid nii ilusaid puhmikuid, et oi-oi.


teisipäev, 26. august 2008

Sügisene lopsakus

Tomatisupp:
kõigepealt kuumutada potis ribadeks lõigutud maitseköögiviljad (porgand, seller, juurseller) lisada kabatshoki kuubikud, tükeldatud tomatid, pisut jahu, soola ja pisut hautada koos supilusikatäie tomatipüreega (ketshupiga)
Siis lisada vesi, keeta ja maitsestada.
Juurde hakkida kuivanud saia, sai tuleb ka röstida. Lisaks ka riivitud juust ja hapukoor.

Suppi võib teha ka kanalihatükikeste või makaronidega.

Pereliikmete kommentaarid supile:
Mees_ imelik, liha pole sees aga nii hea maitsega!
Poiss_ ei mina sellist asja söö!
Tüdruk_ talle meeldis supi juures just see, et nii palju lisandeid sai supile lauas lisada. Mida ja palju ta seal sõi, seda ma küll ei tea.
Mina ise_ väga hea supp! Kindlasti teen varsti jälle!
°°°°°°°°°°°°°°°°°°

Üha enam hakkavad mulle meeldima suured pooleldi metsistunud lillepuhmad. Mida rohkem üht ja sedasama taime, seda kaunima mulje lillepeenrad jätavad.



Ja see kollaste õitega honka daalia on mul ka hea leid. Otse suure toa akna all teevad tema naivistlikud päikese-õied tuju ikka heaks. Samuti ei karda daaliad neid vihmasid, mis mul siin gladioole, astreid ja tokkroose rikuvad. Artishoki uhked puhmad annavad kõik üksteise järel alla ja vajuvad nukralt külili.

Kahju küll. Tegelikult on ju alles augustikuu.