Teisipäev, 31. juuli 2007

Uut ja vana

Malva mauritiana, tokkroos ehk ka kassinaeris
Seemned pärit "Seemnemaailmast". Läks juba esimesel aastal õitsema.









Umbes meetri kõrgune, ilusate lehtede ja vapustavalt ilusate õitega.

Käoking
See kõikse tavalisem taluaedade lill. Kahtlesin kunagi väga, et kas ikka tuua teda oma aeda või mitte (mürgine) aga ta moodustab mu peenras imekena puhmaka nii varakevadel 5-cm kõrgusena kui ka praegu, täisõies. Ta oli ka ainus taim, mida eelmise aasta kuiva periood üldse ei häirinud.





Kolmapäev, 25. juuli 2007

Plaan: valge.

LUGU:

Kasutasin painti, et teha uue peenra plaani.







Nendel kahel pildil on tegelikult üks ja seesama maja st. vana ait. Nüüd ta sai omale uue punase katuse. Tulevikus võib-olla värvitakse ta pruuniks ja ta saab ühe akna. Praegu on ta veel selline hall pisut sammaldunud palkidega onnike. Sel onnil nagu polegi muud otstarvet, kui et hoiame seal asju mida korra kümne aasta jooksul vaja läheb. Teine otstarve on, et inimesed käivad seal niisama istumas. Kuna seal tekkis nüüd selline suvine värvide kompositsioon, et punane/roheline/hall, leidsin ma, et minu uue pika lillepeenra ots(mis jääb just ringikujulisena aida ette) võiks õitseda läbi suve vaid valgelt. Ja natuke rohelisi lehti.
PLAAN:
TAIMED:
olemas ja paigas:
1. puishortensia

2. Kassiurb-puju Artemisia ludoviciana ja 8. rõngaslill (pole küll püsik aga seda saab edukalt külvata)









3 pärl-hõbeleht
4 suureõieline topelt karikakar
5. valge iiris
6.mädarõigas
7. peenra kõrval kuuskede taustal kasvab täiesti iseseisvalt valge sirel
Veel on olemas, kuid pole veel paigas: valge tokkroos, valged tulbid, sarik-linnupiim, valge-rohelise triibuline päideroog, nartsissid, teeroos, valge rõngaslill(pole küll püsik aga seda saab külvata) ja veel üks saladus!, mille jätangi esialgu saladuseks. On olemas ka valgete õitega kaselehine enelas aga kuna ta kipub sügiseti punaseks minema, siis pean ma tema sinna istutamist veidi veel mõtlema.
Ostunimekiri: (kevadel arvatavasti)
Osta tahaks kindlasti veel mingi valgeõielise elulõnga, paar valget gladiooli, kukekannused, mingeid madalamaid kellukaid

Seda plaani ma siin veel täiendan.

Teisipäev, 24. juuli 2007

Kokkamised ja muu

Mees teeb süüa.
Kõigepealt tuleb osta selline haisev valgehallitusjuust nagu pildil näha. Ja tükike fooliumit.
Siis tuleb juustult paber ümbert ära koorida ja asetada tagasi puidust karpi. Ja siis fooliumisse pakkida. Pakike panna kuuma süte sisse küpsema nii umbes kümneks-viieteistkümneks minutiks.
Siis on ta valmis. Avad paki ja kastad oma saiatüki juustusse ja sööd. Kui oled selline inimene nagu mina, siis paned nina pesulõksuga kinni ja sööd nii.









Mina teen süüa.
Vaja läheb nelja muna, 1 pk kohupiima, suhkrut, võid, küpsetuspulbrit, kaneeli, tikreid. Taigna tegemisel suhkruga mitte koonerdada, tikrid üsna hapud.
Segada segu ja kallata segu küpsetusvormi. Peale laduda veel tikreid ja kaneeli-suhkru segu. Ma unustasin muidugi või taignasse segada, lõikusin siis võitükid otse koogile enne ahju panekut.










Kui nüüd keegi küsib, et kas te seal aias muud ka teete kui ainult sööte, siis vastan ausalt, et ei tee suurt midagi. Kui vaba aega satub olema, siis ma muudkui rohin, rohin, rohin. Istutan väiksemaid istikuid ümber, teen plaani, et mis talveks tuppa aknalauale ja mille riskib õue jätta lootuses, et ehk kohtab teda ka järgmisel kevadel. (See jutt käis plataanide, glediitsiate, kuldvihma ja ciota nunnude kohta)(Ciota nunnudeks nimetan ma siiamaani veel kindlaks tegemata taimi Lõuna-Prantsusmaa seemneist) Niidame heina ja kastame. Nuputan järgmise aasta tokkroosidele kohta. On saabunud aeg nad õigetesse kasvukohtadesse istutada. Samuti on saabunud aeg lõigata ära kõik ülearused võsud õunapuudelt. Korjan perioodiliselt saialilleõisi, kuivatan ja topin purki. Ikka talveks teed teha. Saialilledega on see vahva asi, et kui kogu aeg õisi ära noppida, kasvavad taimed üha suuremaks. Muidu jäävad nad ju sellised madalad. Ûks aasta olid nad mul nii meeter ja 20/30 senti. Maru. Teen kurke sisse, kasvumajast saab juba esimesi tomateid. Valmistan ette uusi tulpide peenraid. Kahju küll aga kaugel seegi aeg on kui on paras aeg sibulad maasse susata. Tegin ka ühe kobeda tellimuse Bakkeri kataloogist. Ootame. Vaatame.
Seniks kõigile kõike head ja töökat kõikse viljakamat suve-aega!

Esmaspäev, 16. juuli 2007

Mõrvad Kurksomeris

HOIATUS:nõrganärvilistel mitte lugeda!
Sissejuhatus: ennevanasti sai vaadatud ikka seda va "Mõrvad Midsomeris", kuni tüütama hakkas. Olen üsnagi krimkade fänn kuid need storyd hakkasid häirima oma segasuse ja ebaloogilisusega. Pluss veel see, et kui ikka nädala aja jooksul ühes külas järjepannu 4-5 inimest sureb vägivaldset surma, on see jõledus ja katastroof, ning seal pole midagi pistmist hallide ajurakkude liigutamisega.

LUGU:
1. peatükk
Juba aastal 2006 juhtus Kurksomeri külas kummalisi seiku. Elu oli ilus, päike sillerdas taevas, kuid kui oli aeg saata noored täiskasvanud külaelanikud kausiga Köögilinna ekskursioonile, avastati, et nad on salapäraselt kadunud.
Kohutav, kohutav
2.peatükk
Kui saabus 2007. aasta kevad, tundus, et Kurksomeri külas on elu hoolimata eelmise aasta kummalistest juhtumistest vägagi normis. Noored sõitsid kausiga ekskursioonile ja elu oli just selline nagu peab.
Aga!... üks hommik kui kauss ootas jälle sõitu tulijaid, tuli välja, et neid polegi! Oli aeg kutsuda kohale uurija Kurkman.
Kurkman uuris ja puuris ja ütles oma abiuurija Kurkistele:" Ta on liiga kaval! Ei jäta jälgi. Meil ei jää muud üle kui teha nägu, et me ei uuri , ega puuri enam midagi. Küll siis see alatu kurjategija vea teeb!"
3. peatükk
Kurjategija tegigi vea.
Keegi ei aimanud, et kohalik Kurksomeris töötav valvur Mustkere ongi hirmus röövel. Iga õhtu, tehes oma tavalist ringkäiku, püüdis ta Kurksomeri elanikke ja kugistas nad elavalt. Kuna ta kunagi vahele polnud jäänud, kaotas ta valvsuse ja ta tabati otse teolt.
Oi, tal oli piinlik.
4. peatükk
Kurjategija on vahistatud. Siin on tema fotod vasakult ja paremalt:

Reede, 13. juuli 2007

Ûhte koma teist

Kunagi ammu, aastate eest leidsin pööningult pundi punaseid lippe. Esialgu ei osanud muud mõelda kui, et selles majas on kunagi elanud mingi hulluks läinud vana kommunist. Et vanas eas ei osanud iseendaga muud ette võtta kui treis muudkui aga punaseid lippe ja unistas Lenini või ehk koguni dekabristide taassünnist. Tegelikkus on aga hoopis proosalisem. Pisikesi punaseid lippe kasutavad jahimehed hundijahil. Kui tuli aeg pööningut koristada, oli esimene mõte need lipud lihtsalt lõkkesse visata. Siis aga avastasin, et keegi oli niidukiga mu roosaõielisest viirpuust üle sõitnud ja tekkis mõte anda lippudele nö. "uus elu". Kõik veel pisikesed istikud saavad nüüd punalipu enda kõrvale lehvima. Proovigu veel keegi mulle öelda, et ei pannud tähele, et nii väike puu! Ja kui see ka ei aita, siis panen pika kahemeetrise ridva otsas hinnasildid istikute kõrvale.

Aiast kööki!

Vaja on: iseküpsetatud biskviidipõhi, võib ka ostetud keeksi pikipidi viiludeks lõigata.

2 pakki vaniljeküpsiseid

1 pk kohupiima, 3 väikest pakki vahukoort, suhkrut ja MUSTSÕSTRAID.

Segada mustsõstrad, kohupiim ja 2 pk vahukoort kreemiks, maitsestada suhkruga aga vaadata, et kreem jääks ikka suht hapukas. Küpsised murda tükkideks ja segada kreemiga. Kreem uhada biskviitpõhjale ja viuh! külma kappi. Seisab seal mõned tunnid, siis kaunistada ülejäänud magusamapoolse vahukoore ja marjadega.

Nämma!
Ilus!

Muudkui keerutasin päeval fotokaga ümber peenra ja kirusin, et mis lilled need sellised on, no üldse ei õitse! A õhtul hilja järsku õitseb ja oi-oi kuda lõhnab! Ôölevkoi e. Matthiola bicornis.

Naabrimutt Ireene ka kiitis, et hea taim, pidi end ise ka külvama ja puha.


Laisa aedniku hernepeenar.

Ei ole maad vaja kaevata ega midagi. Umbrohi sinna ka ei mahu. Ilus on ta ka.

Tagaplaanil paistab üks sõstar, millest plaanisin tüvipõõsa teha aga plaan läks lörri. Põõsal haigus sees, tuleb välja kaevata ja ära põletada. Kahju aga mitte väga. Algselt oli punaseid sõstraid 20 ringis. Linnutoit puha. Kes jaksaks neid kõiki ära korjata.

Kolmapäev, 11. juuli 2007

Suvikud, püsikud ja umbrohi 4.osa

Vihmade vahele tekkis üks auk ja ma hüppasin kohe fotokaga õue.

1. Pärl-hõbeleht ehk Anaphalis margaritacea
Sain ta koos majaga. Vähenõudlik. Pinnapealse juurega, sobib sibullillede peenrasse pinnakatjaks. Tegin pildi varakult, õied on veel avanemata aga vihm kipub ta õisi rikkuma, hiljem ei pruugi üldse enam mingit korralikku pilti saada.
Sobib kuivatamiseks.
2. jälle üks umbrohustunud moon, seekord roosa.
Mooniseemneid olen ka aeg-ajalt korjanud. Küpsetanud moonirulle, väga maitsvad tulid.





3. rahvakeeli on ta kurgirohi, tema maitse tõttu. Närisin teda veidi, üsna meloni maitseline. Salatisse teda just kunagi hakkinud pole, ta lehed on üsnagi karedakarvalised. Õige nimi otsimisel...

4. võsa-raudrohi e. achillea ptarmica
Selle taime sain kah koos majaga. Väga hea lõikelill ja taust näiteks roosidele. Ka kimpudes on ta väga armas. Vähenõudlik.

5. päevaliilia
Päevaliiliaid peaks juurde hankima, sest tundub, et neile meeldib siin. Ûkskõik, kuhu ma neid ka ei istutaks, ikka kasvavad hästi ja õitsevad rikkalikult.
Ravimtaimed: paar päeva tagasi hoidis kah vihmale vahe sisse, sai mõned tutsakad ravim-ja maitsetaimi kogutud. Ega ma neid eriti koguda ei viitsi aga teatud taimed peavad mul talvel ikkagi kindlasti võtta olema.
1. harilik pune ehk Origanum vulgare. Ûks vanemapoolne naabrimutt raius mulle nagu rauda, et mis pune, see on vorstirohi! Et seda tuleb talvel jõuludeks tehtavate vorstide sisse panna. Vorstide tegemisest ei tea ma midagi aga samuti sobib ta hakklihasousti sisse, pizza peale ja ka porgandipirukas ilma puneta ei kõlba mitte kuhugile. Samuti saab temast teed keeta. Päris maitsev. Raviomadustelt pidi ta näiteks sünnitegevust kiirendama. (fotol see lillade õitega)
2. harilik raudrohi Achillea millefolium
(pildil valgete õitega) Raudrohi on minu aias see "good and evil" Halb on ta seetõttu, et ta kipub meil siin levima samuti nagu võilillgi, teda on igal pool peenardes. Head on temas samuti palju, sest kui ta murus kasvama on end sättinud, siis tekitab ta sinna tõeliselt pehme ja koheva vaiba. Teiseks muidugi maitse ja ravi omadused. Talvel teen pooleks raudrohust ja mustsõstralehtedest teed külmetuse vastu. Tuleb selline roosa värvusega väga mõnusa maheda maitsega tee.
3. meliss eelkõige tee tegemiseks aga võib kasutada ka näiteks tarretiste tegemisel
Kuivatan nad ahjuplaadil kiirelt ja hoian vanaemalt saadud kindlalt suletavates plekkpurkides. Soovitatakse küll kuivatada ravimtaimi kuskil varjualuses tuulises kohas aga mul pole sellise süsteemiga kunagi õnnestunud.

Reede, 6. juuli 2007

Suvikud, püsikud ja umbrohi 3.osa

Dadaa!!! Trummipõrin ja pasunad! Võttis aega mis võttis aga lõpuks sain tehtud veatu foto taimest nimega Bartonia aurea. 1-aastane.





Ilusad umbrohud: moon ja harilik põisrohi. Põisrohi ei ole just umbrohi, sest peenrasse ta ei tüki. Aga mehe niidetud murumaale tekitab ilusaid miniatuurseid põõsatutsakaid.
Vahepeal sai jälle shoppamas käidud: üks siberi kontpuu Spaethii ja Thurnbergi kukerpuu ....(sordinimi) ja lisaks võtsin veel ühe sinihalli hosta Frances Williams.
Mõni päev tagasi tõin metsa servast ka mõne pisikese läätspuukese. Need põõsakesed lähevad kõik minu pügatud pallikeste ritta. (vaata 16.aprilli tegemisi) ja siinsamas on ka jätk minu 24. aprilli sissekandele: potikestes kasvavad puukesed mis päritolult siis Lõuna-Prantsusmaalt. Lisaks on seal veel näha üks kuldvihm, lavendel, ...(õige nimi otsimisel)vaher ja ubapõõsad.
Veel üks hurraaa!!! Pääsukesed said valmis!

Kolmapäev, 4. juuli 2007

Pääsud ja sea songermaa

Vanas laudas elanikeks on meil pääsukesed. See pesakond on õnneks leidnud omale pesitsemiseks koha kuhu katuste vahetajad ligi ei pääse.


Sea songermaa. Alustasin tasapisi jälle uue lillepeenra rajamist. .
Nõndanimetatud kiviaia peenar. Praegu ongi seda mugav seal sonkida, sest elumaja ümber möllavad ehitusmehed ja lendab ehituspraht.
Taimi sinna eriti praegu ei istutagi, on vaid mõned rebasesabad, iirised ja tokkroosi-pisud, mis sätivad end õitsema alles järgmine aasta. Ah-jaa ja suur posu saialilli.
Homme peaks ka trimmer lõppude lõpuks koju tagasi maanduma. See teeks mu tegemised hulka kergemaks.
Sellistesse kohtadesse eelistan peenraid teha nö. "kõrvitsapeenra süsteemiga". Lihtsalt laon hunnikusse jäätmed ja niidetud rohu, peale sõnnikut ja mulda. Läbi kaevan need kohad alles järgmisel kevadel. Väga mugav. Ei ole vaja mingit umbrohtu sorteerida.

Pühapäev, 1. juuli 2007

Paepõranda tegemise õpetus

Keset õue seisab uhkelt meie grillipada.
Kui ilmad ilusad, sööme alati õues. Ega me alati grilli, eks supipotigi võib ju niisama õue viia.
Juba eelmine aasta vaatasin, et paja ümbert tallatakse muru inetult ära. See aasta, pärast vihmasid, vaatasin, et plats näeb kole välja ja otsustasin asja parandada.
Kõigepealt kaevasime paja ümber augu.
Augu sügavuseks umbes 20 cm.

Siis täitsime augu liivaga ja paigaldasime paekivide tükid. Päris mõnus ja loominguline töö. Kive tarisime kambakesi+ traktoriga muidugi, eemalt kivikangrust. Selliseid parajaid lapikuid paekivitükke meil omal ju pole.

Järgmise tööna tuli ehitist veega kasta, et liiv valguks sügavale kivide vahele ja muutuks tihkemaks.
(Muideks, vaadake grillile: leidsime kivihunnikust ka kunst- lihatüki!)

Veega tuli kasta päris tublisti ja harjaga tuli ka nühkida.
(Tagaplaanil käib mul tulbisibulate sorteerimine)

Voilaa! Valmis! Nüüd tuleb veel oodata kuni see põrand seal kuivab ja taheneb, võib-olla tuleb liiva ja veeprotseduure korrata.

Suvised tegemised 2. osa

Mis toimub kasvuhoones?
Ôeldakse, et esimene vasikas läeb ikka aia taha aga minu tegemiste puhul see nii ei ole. Esimene vasikas on mul alati SUPER! Nii ka minu kasvuhoone sisu. Kõik tomatid kannavad vilja. Alguses küll vaatasin, et paar taime sellised kahtlased, kollaste lehtedega, veidralt täpilised. Kartsin, et äkki mingi haigus jälle. Aga ei midagi hullu, praegu kõik taimed sellised, et vii või näitusele. Ka pikkadel kurkidel ja paprikataimedel pole viga. Kõik õitsevad, pisivilju muudkui tuleb!








Olen varem küll tomateid/kurke kasvatanud avamaal aga nii tibi-tobi saaki pole varem veel olnud oodata. Nii võib uhkeks minna.

Uus pereliige: tõime omale kassipoja!

Vana kõuts võttis kätte ja kadus ära. Ebameeldiv lugu. Aga ilma kassita ei saa maakodus kuidagi. Hiired söövad nina peast. Nii et see pisike nurruliisu tuli meile siia tähtsa töö peale. Kaitsma meie ninasid!
Peab veel lisama, et vahepeal ostsime elektrilise hiirepeletaja. Mis tegid selle peale hiired? Nad närisid juhtme katki! Kolm korda järjest! Nii et mingi elektrilise krapiga ikka täies jõus hiire vastu ei lähe.

Jätk tulpide loole: praegu toimub meil siin tulbisibulate sorteerimine.

Kõrvalpiltidel on siis näha hahkhallitusest vaevatud sibulaid. Need sibulad olid pärit kõige suuremast haiguskoldest. Seal õitses vaid mõni üksik õis. Need sibulad läksid loomulikult põletamisele.
Oli ka neid pesakondi, kus lehtedel/õitel oli küll hallituse täppe kuid sibulad olid ise igati korras, suured, hästi paljunenud ja veatud.
Eks neid tuleb siis veel korralikult puhtida ja seejärel ei aita vist muu kui palvetamine. Kes oskaks mulle küll öelda tulbijumala nime?