No vot. Täna siis saimegi nii kaugele, et venitasime endid õue külmakartlikke taimi kinni katma.
Kuidas me sinna üldse jõudsime ehk minu iseloom:
mul on tegelikult suht jamps iseloom- olen üks igavene rabistaja. Võtan korraga 10 tööd käsile, vehklen vasakule ja paremale ja pärast imestan, et miks ma midagi valmis ei saa. Nagu näiteks täna hommikulgi: pärast hommikust kohvijoomist ja tavapärast uimerdamist tekivad plaanid ja ideed. Vaja tube ja kööki koristada. Vaja uutele akendele kardinate tegemist jätkata. Vaja tüdrukule väikseks jäänud rõivaid sorteerida, et sellised eriti roosad ja pitsilised kotti ja kellelegi, kellel neid rohkem vaja. (Käisime nimelt ultrahelis ja teame, et pesamunaks saab meil poisslaps) Vaja kapi otsast tükk vatiini alla tarida, et ilusat sinist magamiskotti õmmelda. (tehtud!) Vaja triikida. Vaja ... eee... ma ei mäletagi enam, et mis ja mida.
Selle aja peale on kell 10 ja midagi. Paras aeg, et tüdrukuga õue minna. Meeldiv ühendatud kasulikuga. Laps saab jalutatud ja mina oma taimed kinni.
Enne veel üritasin asja enda jaoks veelgi mõnusamaks teha. Hõikasin mehele teise korruse peale, et äkki tema tahab tirtsuga jalutama minna. Ei kus tema! Tal pole aega ja kes see tööd siis teeb? Õige kah.
Toppisin siis tüdruku riidesse ja hakkasin ka ennast sättima. See pole aga lihtne, kummardada keeruline, sokke-saapaid jalga tõmmata paras kunsttükk. Hüüdsin siis mehele, et olgu lapsega siis seni koridoris, muidu tal hakkab ju palav. No mees siis tirtsuga koridori. Kuniks ma sain siis saapad jalga, mantli selga( oi, ma olen paks) kindad kätte ja vajaliku soojustamiskraami kaenlasse, olid nemad juba ammu kadunud meie null-mõõdus kelgumäele. Ja möllutasid seal tükk aega,nii et oli küllaga aega oma taimed katta spets kanga, kuuseokste ja vanade lehtedega. Kasvuhoonesse ronisime ka sisse. Seal ju kaks plataani talvitumas. A meie üllatuseks oli kasvuhoones veel hilissuve maiguline olustik. Rohi roheline ja muld soe ja kobe.
Kuidas ma seda siis tegin:
Nii ma lõikasin materjalist ribad ja kerisin ümber külmetajate. Selle tuutu moodi asja panin oma ainsa valge nelgi peale. Pole neid elus kasvatanud, ei kujuta üldse ette mismoodi neid talvel kohtlema peaks? Ja lavendlid said kuuseokstest katte peale.
Veel minu segase iseloomu tõestust:
Üksvahe olin tellinud sügiskulvi harrastamiseks seemnemaailmast posu seemneid. Vahepeal suutsin nad ära kaotada ja täna hommikul suutsin siis jälle üles leida. Nüüd tuleb siis miskit sula oodata, ehk ikka saab nad maasse. Lume sisse ju niisama ei pillu. Või paneks mingi potikesega? Kuskile peenra äärde, kuhjab veel lehti ja lund peale? Tekitab nö. kunstpeenra? Kasvuhoonesse oleks lihtne panna aga siis peab neid talv otsa vahtimas käima, et nad läbi ei kuivaks. Seda ma jälle ei viitsi.Ok, mida ma siin jutustan, omal triikimine pooleli. Ja see asjade sorteerimine...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar