neljapäev, 27. august 2009

Kedrikud, tomatid, floksid, mõtelused, trepid, ahvid, jalgpall ja eine murul



Mu jutt jäi ennist pooleli seal kohas kus kraapisin kasvuhoonest välja kõik maisid ja kastsin korralikult oma kasvukat. Ja et ootan kuni tomatisaak korjatud, et siis mürgitan korralikult. Karta on, et tomatisaak saab mul varem otsa kui algselt plaanitud. Nimelt nägid mu väikesed abilised kui ma paar rohelist tomatit korjasin ja tuppa kappi pimedasse panin punanema. Väga head tomatid, muideks! No vot, ja nüüd muudkui toovad mulle neid rohelisi tomativisse, ise nii rahul, et aitavad emmet. Pisijumbu tuleb, roheline tomatipunn välja sirutatud käes (aga näe, ära tõin!), ise nii õnnelik, särab nagu elektripirn, poetab tomati minu kätte: teh! St. aitäh pisijumbude keeles. Eks ma siis seletan, et ei tohi, need emme omad, las kasvavad. Noogutatakse peaga aga järgmine päev jälle: teh, uus tomat.
Jajahh, aga jutt jäi pooleli selle juures kuidas kedrikute elu kasvukas kehvaks teha. Üks asi, mida veel teha saab, on see, et kasvuhoone ümber pole kõrgemaid püsikuid jne. (netist leitud info, varem sellest teadlik polnud) Mina olin aga kunagi floksid kasvuka kõrvale istutanud, eks mees niitis nad nüüd maha.
Need on sellised väga invasiivsed lillakasroosad suht niru õie kuid vägeva õisikuga floksid. Poolmetsikud. Enne niitmist korjasime tütrega suure sületäie:


Ega nad ära ei hävinud tolle niitmisega, nad selleks liiga PÜSIKUD. Neid mujal ei saagi kasvatada kui muru sees, mujal lähevad edasi kui kuri umbrohi.
Flokse on mul pisut veel. Sellised roosakaslillad väikese õie ja tumedama südamikuga:


Valged:


Ja minu lemmikud flokside seas, suure õiega, madalamad kui teised, heledama lehega roosad:


Olen vahest mõelnud, no laatadel või katalooge lehitsedes, et muretseks veel mõne floksi, punase vai lilla aga hoolimata, et mulle mu floksid väga meeldivad, ei oma nad minu üle nii suurt mõjujõudu kui näiteks tulbid. Et iga sügis ikka muretsen tsipa uusi sorte. Mis teha, tulpe on mul väga-väga vaja.
Ja siis ma olen mõelnud, et oi kui hea oleks olla päratu rikas nagu troll. Et ise ei peaks rohima, kaevama, kive tassima. Et palkaks kellegi. Vot ja see isik siis teeb kõik töö, mina ainult noogutan ja ütlen, et kiiremini, kiiremini ja et vot seal peenras rohisite kehvasti, tehke uuesti!
Ja siis ma olen jälle mõelnud, et selline rikas on ka jälle jama olla. Sest aias pole ju hea mitte ainult siis olla kui ta sul 100% valmis on (nagu see oleks üldse võimalik!), hea on ka see aia kujundamise protsess üleüldse!
Ja kuna inimene püüdleb ikka selle poole, mis hea ja mina olen ka inimene, siis tegelesin siin selle va kujundamise protsessiga ja valmis sai peenar teisel pool "paadisilda":


Seal hakkavad kasvama siis kaks pojengi, Red red rose ja Hawajiian Coral, roos Albert, kaks aruheina pussakat, hanerohi, roosade õitega maasikad, harilik linnupiim ja muidugi vaevan end, et millised tulbid peaksid seal elutsema. See peenar on väga silmapaistev, seal peaksid olema kõige tähtsamad tulbisordid. Ja no vot, eks vali välja, et millised need mul on need kõige-kõige! Täitsa keeruline!
Peenar lõpeb maja nurga juures trepikesega:

Trepp viib maja taha, varjupeenrasse.


Ah jaa, see mururiba seal peenra taga ... selle ma mürgitan ja tekitan sinna asemele paeplaatidest rajakese.
Uut peenart ehitades ja peas tasapisi juba järgmise ehitust planeerides, mõtlesin ikka, et vaat missugune ahv mina olen. Iga kord kui kuskil, kellegi teise aeda olen vaatamas käinud, on sealt miskit silma hakanud, miskit huvitavat, ilusat vai tarka, mida ilmtingimata ka oma aeda tahaks tuua. Kopeerida. Ahvida. Jajahh, andke mulle andeks aga ma olen üks igavene ahv ja näppan teie aedadest häid ideid. See on muidugi ilmselge, et üks ühele kopeeringut ma teha ei saa ega tahagi, sest igaüks teeb oma aeda ju ikka iseenda sisemist mina järgides. Aga teie head ideed hekseldan küll läbi ja kasutan oma huvides ära.
No näiteks Muhedikult pätsasime kaks asja. Esiteks see, et väga mõistlik kui kogu lillekasvatus on koos ühes hiigelsuures peenras. Pisikesi peenrajuppe ja klumpe on palju keerulisem hooldada kui ühte suurt. (Tegelikult vaieldav, sest mis Sa, hing, siis teed kui kuskile keset seda hiigelsuurt peenart mõni viirusekandjast taim satub?) Ja teine asi, mille pätsasime, noo eelkõige avaldas see mu mehele seal aias muljet, me niidame nüüd palju hoolikamalt kui enne (hihii)
Mida teistest aedadest ahvi kombel maha kopin, sellest kunagi hiljem.
Aga jahh, peenrad eest ära, muru madalamaks kui muru ja saimegi lastega keset õue jalgpalli mängida!
Ja lõbu on meil laialt. Ka siis kui miskit ei kaeva, ei kopi, ei mängi jalgpalli.
Hommikusöök päikeses:


Päikeses ja pügatud murul.
PS.: Kui keegi tahab kah jupikest neist floksidest (saab vabalt) vai ehk ka minu aeda kaema tulla, olete lahkelt oodatud. Ainult, et minu aia kõrghooaeg on maikuus, st. aprillist juulini, kuni õitsevad tulbid. Siis on vast jah minu aed kõikse ilusam. Muidu jätab ikka soovida veel, suht noor on see aiakene. Vähemalt naabrinaine I. ahhetas küll see kevad ja lubas öösse labidaga tulla. Nii et miskit ikka on siin huviäratavat.


12 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Sa võid ju arvata, et pätsad:) Tegelikult tuleb kõik ju täpselt nii nagu Sina tunned ja mõtled.

Aga nende kõige-kõige tulpidega- tõmba loosi, küllap siis saavad sellesse uude peenrasse need, kes sinna ise tahavad tulla.

Ja maal on ju nii lõpmata hea elada. Nii endal kui lastel- kasvõi roheliste tomatitega:D

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ma igal juhul tunnen end nagu ahv. Kohati.

Köögikata ütles ...

Aga selleks me ju kondamegi mööda teiste aedasid, et näha nutikaid ja ilusaid asju ja neid oma tingimustele kohendada. :oP
Õnneks on see aiandus selline asi,et isegi kui viimse piisani projekti jälgid, tuleb tulemus ikkagi teistsugune kui teine sama projekti järgi tehtud aed, sest loodusel on asjas käpp kohe tugevasti sees. :o))
Need rohelised tomatid sokuta aga teiste kõrvale kappi ja küllap nad ka punastavad pikapeale. Ja täna õnne, et laste mälu seda keeldu terve päeva kinni peab ja iga päev ainult 2 rohelist tomatit saad. ;o)

Nodsu ütles ...

Väiksed abimehed on oma tegemistega nii vahvad, teevad ikka südame soojaks. Ükspäev kaksasin kääridega roosilt närtsinud õie, mispeale põnglane samuti ühe õie (ilusa, äsja avanenud) näppude vahele võttis ja selle taime küljest eemaldada tahtis. Ja tee siis lapsele selgeks, et nii ei tohi... Ise ma tegin ja tema nüüd siis ei tohi! :)
Suur kui troll, kes käib ja õpetab, et tee nii või naa, oleks tore olla jah, kuid kõikse suurem rõõm ja rahuolu lisaks ise planeerimisele-kujundamisele tuleb ikkagi ju ise, oma kätega, tegemisest :).

Eve Piibeleht ütles ...

See teiste aiast ideede näppamine on ju ainult innustav...näed midagi, saad idee, aga tulemus tuleb ju ikka omamoodi ja sinu nägu. Nii ongi vahva.
Aga flokside ilu olen minagi sellel aastal enda jaoks avastanud ja mõelnud, et neid peaks lausa juurde hankima.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Ilusad jahh ja vaat kuidas lõhnavad!

deia ütles ...

Floksid on kenad jah, eriti kui neid veel nö massina koos on - ja see lõhn....
Aga meil on herilased kasvuhoone vallutanud, nii et plika ei julge päeval oma nina ka sisse pista. Muidu tassis mulle ka rohelisi tomateid eelnevatel aastatel. Meie käime praegu kasvuhoones õhtul pimedas ja taskulambiga :D

Hiline ütles ...

See teistelt mingi idee näpsamine ei ole ahvimine, mina nimetaks seda loovuse arenguks, nagunii kõik, mis me teeme on ajusse talletatud nähtu tulemus, mis siis vastavalt fantaasiale leiab rakenduse.
Muidugi kui kopeerid kogu kujunduse ja enda idee pähe demonstreerid, on blagiaat, kuigi kahtlen kas juba ümbrus ja Sulle omane "käekiri" annaks blagiteerida :)

Hiline ütles ...

Eh, jäi lisamata, et kedrikud ei kannata küüslauku. Tee 1:10 lahu ja tiba rohelist seepi sisse ja pritsi kahtlased lehed kindlasti ka altpoolt ja varred.
Kasvumaja veega uputamine võib tomatid tappa, nad ei taha niiskust. Mina saagi pikendamise pärast juba kuujagu neid isegi ei kasta, ainult "seente" pärast paar korda lillaveega piserdanud.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Jajahh, aga ma mõtlesin, et jube piinlik, kui keegi mulle külla peaks tulema ja hakkaks kommenteerima, et nää, see peenar sul täpselt nagu Muhedikul ja tiigi oled Mauruse juurest siia lohistanud.
Aga õige ta on, maastik mängib oma rolli. Ja taimede valik ka loomulikult.

Meeli ütles ...

Kui mul maikuu algul aega on, siis tuleks hea meelega su tulpe kaema. Muud aeda ikka ka. Siis saan sinu pealt midagi "ahvida".

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Najahh, muidugi, kes see ikka oskab ette ennustada, et mida poole aasta pärast teeme. Maikuuni ju hulka aega veel. Aga loodame parimat ja ehk saangi Sind tuleva kevadel oma tulpidele näidata. Või oli see vastupidi?