Selline asi juhtus mõnda aefa tagasi keset suve jah, et palmidel sai muld otsa. Vaatasin, et kõige suuremal palmil hakkavad lehed kuivama. Kangutasin ta potist välja ja mis ma nägin: alles oli vaid ülemine 10 cm paksune mullakiht. Allpool, nii 10 - 15 cm oli mullast puhas kui lakutud, ainult juurte kägarik! Istutasin palmikese kasvuhoonesse end värskendama. Sama teed läks ka teine palm, kuigi tema muld oli enamjaolt alles.
Eile istutasin toataimi ümber, tarisin agaavi tuppa (päris suur juba teine, päris raskeks oli muutunud)
Ühe palmidest tõin kasvuhoonest tuppa tagasi. Rõõm oli näha, et kasvuhoones suvitamine oli olnud meelepärane tegevus; olid tekkinud uued juurehakatised, sellised prisked kohe :) Kolmas palm on veel mõnda aega kasvukas, las olla, las suvitab seal maiside ja viinamarjade vahel ja kujutab ette, et on külm Prantsusmaa talv.
Kevadel sain omale tuppa ka kaks uut sõnajalga. Üks neist on alumisel fotol, lahe vigur, Austraalia jänesekäpp-sõnajalg (Svea! APPI, mis ta nimi oligi?)
See sõnajalg kasvatab vahvaid karvaseid jalgu nagu ämblik, millele siis tekivad sõnajalalehed. Äge taim ripp-potti.
1 kommentaar:
Palmid pikka paastu pidada ei taha tõesti
Postita kommentaar