esmaspäev, 20. juuli 2009

Minu pisike varjupeenar

Nagu eelmine kevad juttu oli, tekitasin pisikese varjupeenra. Tänu sellele, et see kevad jälle saagisime oma suure õunapuu rohkem kui poole väiksemaks, varjupeenart enam pole. Õieti on küll aga ta on niru. Liiga valge vist nonde taimede jaoks. Ainult astilbe on kena aga tal vist üsna ükskõik kus kasvada.
Kevadest saadik tuiasin mööda meie krunti ja otsisin uut kohta, no ei leidnud! Lage, meil on väga lage. Kaugemal majast nagu on vana sirelivõsa ja ülekasvanud kuusehekk aga seal on karta, et mees koos saega hakkab veel miskit toimetama. Enne kui kindlaid plaane pole selle kandiga paika pandud, ei ole mul mõtet oma pisikest kivi-imarat sinna toppida.
Aga paar päeva tagasi koitis mulle vana tõde! Ikka otsitakse asju kaugelt-kaugelt, otsitav on aga hoopis palju lähemal! Täpsemalt öeldes, otse sinu kõrval! Nimelt on mul ammu pinnuks silmas olnud meie maja tagune, siiani remondiprahti täis. See viimane katuselaastu puru ja praht. Aga varem ei tulnud ühtegi 100 % õiget ideed tolle koha jaoks. Ja kui õiget ideed ei ole, pole töö ja koristamise isu kah!
PLAAN ja teooria:
Maja taga ühe nurga juures on punane leeder, siis jupp tühja maad, kuhu tuleb umbes poole meetri kõrgune astang, kuhu valin praegu pinnakatjat (see koht peab olema 90 % hooldusvaba!). Järgneb tohutu suur jasmiinipõõsas, siis jälle jupp tühja maad (varjuala! Ja sinna ma saangi rajada oma varjupeenra!) ja lõpuks maja teise nurga juures suured vanad lillad sirelid.
PRAKTIKA:
toimetan selle koha kallal juba paar päeva. Peenar ise jääb üsna väike aga tööd on rohkem kui rubla eest! (pentsik võrdlus) ja pidevalt tuleb pause teha, kasvukas tuleb rohida (tehtud), kurgi- ja kõrvitsapeenar samuti ootab rohimist ja nüüd unustasime pintsli ostmata. Täna ehk leiame kusklilt mingisuguse pintslipoe.
Mis on ühist varjupeenral ja pintslil? Vastan järgmises postituses koos fotodega.
Ja kui varjupeenar on valmis, saan asuda oma lemmiktöö kallale: valge peenra korrastamisele.

3 kommentaari:

deia ütles ...

kle sul sama lugu selle varjupeenraga kui minul hosta peenraga. Nu mitte ei saa lõplikult valmis. Ma juba kevadest saadik teen ja teen ja ikka tuleb 100 muud tegemist vahele. ja selle hostapeenra tõttu seisab ka tiigiümbruse uuendamine jne.
aga mul ta vähemalt valmis kaevatud ja kompost peale veetud ja osa mulda ka mullahunnikust. ja kivid kohale - need ootavad, millal muld peale veetud saab, siis saavad kivid paika. ja siis saaks istutada. Pole ju palju enam jäänud - aga ikka venib. nüüd läks vihmaseks ja jahedaks - peaks kähku ära tegema, enne kui uus kuumalaine tuleb,
uhh kui pikk jutt nüüd sai :D - aga hää oli kurta.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

No siis saame vastastikku kurta!
Kuigi mina olen nende vihmade ja jahedusega praegu rahul. Palju on istutatud paari viimase päeva jooksul, selle lauspäikese ja kuumaga vajuvad nad nii vai naa lonti ja kõrbevad, katteloorist jääb väheks.
Kah oli hea kurta!

MUHEDIK ütles ...

Meie jõudsime eile ära istutada paar puud ja teha valmis hostapeenra pikenduse, kõik hostad istutada ja siis tuli äike koos siiani kestva vihmaga. Taimed saavad korralikult kasta. Ei kurda, hästi läks:) Aga peenart enam katta ei jõudnud, oleks ajalehed läbi leotanud. Kah kurdan:D
Aga hea jahe on. Kuumus ei närtsita ainult taimi, inimesi vast veel rohkem.
Hirmsasti ootan pilte.