Lugudega taimed ehk sordinimed

Mulle meeldib kui mu aias on taimed, mille kohta on mul rohkem rääkida kui et ainult sordinimi. Nagu ma olen ikka öelnud, et mul pole kollektsioonaed, mul on kollektsiooniga aed (tulbid). Ja minu aeda jõudes sordinimed natuke muutuvad. Minu jaoks, muidugi vaid. Näiteks, see palvetav Sum and Substance, kes täna, kui lapsed teevad lõunaund, kolib oma hoolega ettevalmistatud pesaplatsilt minema kuhugile päikese kätte, kannab (minu aias ) edaspidi nime :) Hiline and Sum and Substance. Sest see on kuidagi tore kui taimel on oma lugu. (Praegu, hommikul, käisin teda vaatamas, ta on veel rohkem oma käpad püsti ajanud, selge see, et täna kolitan ta päikese kätte.)

Nii on mul kodus jõulukaktus, Vanaema käest. Tema sordinimi :) ongi Vanaema kaktus.

Aias kasvab loitev tulinelk, mis on pärit kuskilt Pirita tagant. Seal, era- ja ridamajade taga harrastati kunagi mingisugust aiandust. Nohh, igal aednikul oli oma lapike. Minu vanematel oli ka. Jeerum kuidas nad jõudsid või viitsisid?! Iga õhtu peale tööd sõideti kesklinnast sinna, kaevati ja kõpitseti! Eks ma käisin kah paar korda, tekitasin sinna mingi kiviktaimla. Aga no ega ma rohkem asja vastu huvi tundnud, olin ju teismeline. Ja vot seal too loitev tulinelk kasvaski. Ja ta oli üüratult kõrge ja õied suured kui latakad. Ju ta kasvas kompostihunniku otsas. Minu aias on nad poole lühemad. Peaks nad ka kuskile kompostihunnikusse ümber kolima.

Siis on mul veel Mammu Vanaisa Hooletusse Jäetud Aiast Valge Suur Kellukas. Kujutate ette! Kogu aed oli täis valgete kellukate puhmaid. No vanamees ei niitnud eriti oma aias vist enam. Taimed korraldasid ise seal elu. Fantastiline vaatepilt kui nad seal õitsesid!

Nooh, kas pole nii, et sellised taimed on kuidagi mõnnamad kui see, et taime kohta on öelda ainult see, et nää, ostsin ta plantexist, maksis 60 krooni ja sordinimi siuke ja niuke?

Tegelikult võib ka mõni ostetud taim omale loo saada. Näiteks 2007.-l käisime Türi laadal (link), Kui plaanisime juba lahkuma hakata, leidsin, et mul taskus veel miskit krõbises. Ei mäleta, oli seal nüüd viis vai kümme krooni aga astusin ühe taimemüüja juurde ja küsisin, et ehk müüb mulle selle eest mingi taime kiviktaimlasse. Tema siis andiski mulle selle helmikpöörise, mis mul on ja praegu ma teda rõõmsasti paljundan. Küsisin, et no mis see on siis? Ta ütles vastu, et pidada igati moodis taim praegu olema. Et KÕIK ostavad seda taime! Nii et minu helmikpöörise sordinimi on Helmikpööris, Mis On Moodis Taim Igas Aias. Õiget sordinime on talle pakutud küll, kolme või nelja varianti lausa. Nii et tegelik tuvastamine ongi liiga keeruline.

Siis on mul veel üks naljaka looga pirn. Nimelt üks tuttav ostis ta kunagi ammu mulle laadalt. Hiljem istutas oma käega maha ka. Mõni nädal hiljem tuli jälle külla ja ütles, et tahab seda va vanamoodi niitmist teha. Vikatiga. No too suvi oli ka üsna vihmane, hein kasvas nagu müür. Läks ja niitis ilusasti puude ja põõsaste vahelt, eriti hoolega tolle pirnipuukese ümbert. No ja siis lõpetas, vaatas töö üle, jäi rahule. Tõesti ilus niitmine oli. Ainult üks võililleleheke veel turritas püsti. Jeeee, tuttav võttis hoogu ja tõmbas RÕUHHTI tolle lehekese maha ja ühtlasi ka pirnipuu. Nüüd ta on meil selline kolmeharuline. Mitte tuttav vaid ikka pirnipuu. Nii et sordinimi peaks olema Pirnipuu, Mille Ivar Ostis, Istutas Ja Maha Niitis.

Niipalju siis sordinimedest. Tegelikult on hea muidugi ikka ka õigeid nimesid teada, sest kui mõni taim on aias eriti armsaks saanud ja miski vääramatu jõud (vahet pole kas ilmaolud vai remontivad mehed) taime hävitab, kuidas sa siis muidu teda uuesti oma aeda saad.