reede, 24. juuli 2009

Hilisele külla. 2. osa. + täiendavad küsimused hostade kohta

Pärast väikest sekeldamist Viljandi linnas jõudsimegi lõpuks Hilise aeda. Imetlesime tema mosaiigiga kaetud lauda ja uurisime kivimüüri. Mekkisime tema suurepärast kohvi ja isetehtud saia? leiba? ja fantastilist purgi-angerjat. Ma varem ei teadnud sedagi, et angerjas üldse süüa kõlbab (no kuskil Tartu restoranis saime kunagi ammu suitsuangerjat. Selle ärasöömine oli paras vägitükk) ja et ta veel nii hea oli! Retsepti pole kahjuks mõtet mul küsida, pole mul ju kuskilt angerjat võtta. Meie kandis elab vingerdavatest elukatest vaid sisalikke. Nende söömine poleks normaalne.
Hilise aed koos taimedega on muidugi imetlemist väärt. Huvitavat leiab igal sammul. Näiteks kasvab tal rippuba, visteeria. (pihlakalehtedega ronitaim)
Meil oli kah kunagi üks pisike visteeria aga talv võttis ta omale.
Ja muidugi päevaliiliad ja hostad! Päevaliiliaid ilusad pikad-pikad peenrad. Ja hostad! Ma ei teadnudki, et hostad nii suurteks kasvavad! Ma arvasin, et nad on vähemalt üle poole väiksemad! Järgmisel fotol Frances Williams koos mu Väikese Abilisega.
Sealt ilusast puhmast sain ka jupi omale. Vot siit tulebki esimene küsimus kohe. Kas hostade suurus sõltub ka kasvukohast? Kas selline ilus kõrge, suurte lehtedega hosta võib järgmine aasta minu juures äkki hoopis poole väiksem olla? Nohh, et teeb väiksemaid lehti? Fr. Williams kolis elama minu valgesse aiaossa eriti magusa platsi peale. Seal oli möödunud suvel kõdusõnniku hunnik. Seltsi pakuvad talle siis sealsed hostad: Elegans ja Mediovariegata. Nagu ma aru sain, oleks hea neile meetrised vahed jätta? (See oli siis küsimus nr.2)
Siis aga nägime puu otsas Nõia-Ellat!
Kuna on endalgi tekkinud plaan katsetada seda turba-tsemendi-liiva seguga miskit kokku mätsida, otsin mööda ilma igasuguseid ideid. Algatasin ka Kodukauniks foorumis teema (link), et mis aiaskulptuure/kujukesi keegi oma aias lubab elada/olla aga nagu ikka kisub jutt poliitikale ja rahale aga see pole see ja rikub meeleolu. No mitte 100% muidugi.
See-eest andis Hilise aed mulle palju mõtlemise ainet. Isegi kõige kummalisemad ja naljakamad skulptuurid on igati omal kohal kui aednik on tema asupaiga ja hmmm "tegevuse" läbi mõelnud. Mõnikord südamega. Ja mõni teine kord naljaga.
Sestap ka nõiatädi zoomituna:
Väga mänguline ja sooja südamega aed! Nagu ka tema pererahvas. Ja mänguline on ka maastik, kus aed asub. Aia taga tuleb pisut mäest alla ronida ja oledki jõe ääres:

Mõtelge kui armas! Omaenese paadisild!
No ja siis me ronisime jälle mäest üles.

Ja siis ma sain omale veel hosta, lillad õied, roheline leht kreemvalge äärega. SE algas see nimi. Et mis nimi see oligi?
Ja siis veel lillade õitega, suured ümarad kollakasrohelised lehed. Ja tolle kohta tahtsin veel küsida, et vaat, istutasime kõik hostad samal õhtul maha. Hommikuks olid kõik ennast loomulikku asendisse tõmmanud. Õievarred sirgelt püsti, lehed kenasti kaardus. Aga too kollane tegi hoopis miskit muud. Nimelt ajas lehed sirgelt kikki ja õievars jäi longu. Äkki sattus liiga pimeda koha peale? Minu meelest on seal parasjagu hämar ja parasjagu jagub ka päikesevalgust, aga ega mina tõtt tea, ma pole hosta. Olen kuulnud, et hostad on oma nõudmistes suht erinevad. Mõni lepib täisvarjuga, mõni mitte. Äkki peaks just tolle sordi kuskile lagedamale panema.

Siis ma sain veel huvitava astilbe.
Kuna Hiline ütles, et tolle nime ta ei teagi, panen talle ise nime. Hilise astilbe. Ilus küll ju? Ta on teistest hilisem ka ju! Hiline ütles, et see astilbe pole kunagi kuskil mujal kasvama läinud. No igal juhul jääb mulle katsetamise rõõm. Praegu on nad küll igati tip-top.

Suur suur aitähh ja kalli-kalli Hilisele ja ta perele sooja vastuvõtu eest! See oli üks väga ilus külaskäik, ma loodan, et me ei teinud miskit tüli, lärmakad ja umbropsu ringi sebivad nagu me oleme.

5 kommentaari:

MUHEDIK ütles ...

Kogu Su jutust ja piltidest õhkub seda ilusat päeva.
Hostad taluvad/armastavad kõik kenasti varju, aga asi on selles, et osa sorte värvub paremini varjus, osa poolvarjus ja osa täispäikeses.
Kas ma võin teha väikese täpsustuse- Sa otsi kindlasti oma Mediovariegatale üles ka teine, et millise hosta valgekirju, nimi. Mul näiteks on 2 erinevat Aureoparginatat- üks on H.montana, teine H.fortune´i.

Hiline ütles ...

Vastan kõigepealt Su küsimustele:
1. Kui on neil natukegi toitainerikast mulda ja parajalt niiskust, siis lehe ja puhma suurus (vastavalt sordile muidugi)sõltub vanusest. See FW on selle koha peal kasvanud 5a. ja vanus tal 6a. Lehed on praeguseks saavutanud õige suuruse, aga eks aastatega kasvab puhmas ikka veel võimsamaks. Kui talle hea koht, siis jäta jah suurem vahe selle hostaga, keda kavatsed talle kõrvale jätta. praegu istuta nad normaalsesse st juurekael 1-2 sm sügavusse, aga arvesta sellega, et sügisel kui külm lehed ära võtab, pane julgesti oma 5-6 sm mulda veel peale, see tagab, et kevadel kasvatab taim uusi lehekodarikke rohkem ja saad kiiremini suurema puhma.
Nii FW kui kollaka lehega Sum and Substance, kes suuruselt ja puhma kujult FW sarnane,aga õisikuvarred pikad ja tükivad alla vajuma, sest õisik on väga tihe ja raske, arvesta sellega kohavalikul. Valgeääreline piklilu lehega Regal Splendor sellist puhmast nagu eelmised, ei moodusta, tal teistsugused lehed ja lehevarred ka pikemad, ka pika õisikuvarrega, aga hoiab nad ilusti püsti. Valgemat kohta ja kindlasti ka osalist päikest tahavad SandS ja FW. RS ja neist kõige väiksema kasvuga hr Ahse lepivad natuke varjulisemaga.
Ja pean ka vabandama, et FW kõik äärmised suured lehed ära võtsin, aga nägid isegi, et mu mees ei taipa muffigi sellest, et taimele on kasvuks ka juuri vaja :))) Teised ei vajanud juurte ja lehtede tasakaalustamist.
Aga ütlesin, et astilbe läheb küll teises kohas kasvama, aga millegipärast oma sellist kõrgust nagu köögi akna all (eks ta kasvab veelgi, õitsema hakkab alles augusti lõpul) ta mitte kusagil ei saavuta,isegi minu aias, ainult siis kui kõrval kasvab ka see trepi juures olev sinihall hosta, sordinime muidugi ei tea, sest need kasvasid juba mu vanaema mõisaaias, nagu pärandvara või sedasi, ei teagi mitmendat põlve :)

Aga see nõid on tuulelipp - väga isepäine ja natuke õel, uskuda teda iga kord ei või :)

nende Mediovariegatadega ongi mul ka natu segadust - neid aias 4, igaüks eri aegadel ja eri riigist ostetud ja üpriski sarnased, aga ka väheke erinevad. Tartu bot.aiast saadu isegi pea poole kõrgema kasvuga kui teised.

Mu aed ongi selline laste-loomade-lindude aed, ei tarvitse vabandada - sa vist ei kujuta ettegi millised kilked, sebimised, pallimängud, rulluiskude ja jalgratastega rallimised ja veemängud toimuvad kui minu marakratid tulevad, alati imestan kui sõbrad-sõbrannad ka kaasa võetakse, et on neid palju on, silme ees virvendab ja kuulda ikka ainult kolme last, iga kord pean enese veenmiseks, et neid vahel ikka ka rohkem on, mitmeid kordi lapsi üle lugema :)

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Aitähh vastuste eest! Eks ma pean sellele Sum ja Substancele ikka mõne teise koha leiutama, olid teisel nagu käpad taeva poole püsti, et jeerum kuhu mind on pandud!
Seda ma kahtlustasingi, et too astilbe seal on kellegagi abielus, sellist asja juhtub ikka. Aga eks näeb, kas lepib kohalikega ka.

Köögikata ütles ...

Ilus päev oli teil!

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Oli küll. Väga hea päev oli.