Varskapsas

Kogu jutt ja pilt kopitud seemnemaailma lehelt (raudselt jääb üheks mu lemmikuks!):

Hiina varskapsas Prima F1 (pak-choi) Prima F1
Tootja: NK


 

Vähenõudlik ekstravarajane ja kõrgesaagikas hübriid. Külvamisest valmimiseni kulub 50-55 päeva. Pikantne maitse. Viljakus: kuni 20 kg/m2 kilekasvuhoones ja 5-7 kg/m2 - avamaal. Võib kasvatama nii suvel, kui sügisel. 1 gramm = 300-400 seemet. 0,2 g.

Hiina varskapsas on praegu vähekasutatav aasia taim. 
Kuid see taim erineb erilise maitse poolest ja teenitult tuleks teda kasvatada euroopas. Aga idas omab ta suurt populaarsust. Ta annab valgeid pehmeid varsi mis on hea maitsega, oma väljanägemiselt meenutab ta lehtpeeti. Varsi valmistataks toiduks ja süüakse nagu sparglit. Rohelisi lehti võib kasutada nagu spinatit, agrotehnika langeb kokku hiina lehtkapsa omaga. Varskapsas on palju vähenõudlikum mullastiku suhtes. Sügisel haritakse pinnas ja lisatakse sõnnik või kompost 4-5 kg ruutmeetrile. Veel parem on kasutada kõdukomposti või kõdusõnniku leotist. Seda lisatakse kevadel 5-8 L ruutmeetrile. Sellega kastetakse read seemnetega või taimedega ja veidi segatakse mullaga. Võib kasutada mineraalväetisi. Ühele ruutmeetrile lisatakse kevadel 10-15 gr ammooniumsalpeetrit, 15-20gr kaaliväetist 15-20 gr topeltsuperfosfaati, või vastav kogus kompleksväetist. Osa kaaliväetist on hea asendada kõduga 100 gr üks teeklaasitäis. Külvatakse tavaliseltes imestel juuli päevadel, kesksuvel. See on parem aeg kui varakevadine külv. Külvatakse kohe peenardele ritta sügavusega 3-4 cm. Seejärel tõusmed harvendatakse. Ridade vahe on 35 cm, taimede vahe 30 cm. Võimalik on ka varakevadine külv pottidesse, seejärel väljaistutus peenardele. Seemneid ei tohi külvata värskelt kaevatud mulda. Kobedat mulda tuleb tihendada. Hooldus seisneb pealtväetamises. Nagu kõik kapsad, on ta nõudlik regulaarsele kastmisels. Regulaarselt peab hävitama umbrohtu ja kobestama. Vegetatsiooniperioodil tuleb 1-2 korda väetada rohtsete taimede leotisega või verejahu lahusega. Samuti on kasulik väetada peale pikka vihmaperioodi. 
Koristus: Suvisesest külvist kasvanud taimed koristatakse septembris enne külmade saabumist. Haiguste ja kahjurite profülaktika on sama nagu teistel kapsaliikidel. Uuesti võib samal kohal kasvatada 3-4 aasta pärast.

Üks lehtkapsa liike, moodustab püstise lehtede roseti läbimõõduga 20-40cm. Saagikus- 16-18 kg/m2 kasvuhoones ja 4-5 kg/m2 avamaal. 
Agrotehnika iseärasused: avamaale ja kilekasvuhoonesse. Hiina kapsast võib kasvatada kui varasuvist ja sügisest kultuuri. Hiina kapsas ei talu ümberistutamist, seepärast kasvatatakse teda kõige sagedamini otsekülvist kasvukohale. Külvatakse aprilli lõpus. Istutusskeem: 30-40cm * 15-20cm. Valmimisaeg: varajane: lehti võib korjata 40-50 päeva peale külvi ja 25 päeva peale istikute väljaistutamist. Vili: kapsale iseloomulik omapära- lai lehevars, mille otsas on äraspidimunajas leht. Leheroseti läbimõõt 20-40cm. Päid ei moodusta. Vastupidavus: külmakindel, kahjustub vähe haigustest. Kasutamine: salatitesse. 
Pöörake tähelepanu sellele, et... toiteväärtuse poolest on hiina kapsas lähedane valgele peakapsale. Väga kiiresti valmiv, külmakindel, seepärast on võimalik saada varajast vitamiinirohket saaki. Hiina kapsas on vähenõudlik agrotehnika suhtes, teda võib kasvatada otsekülvist avamaale. Võrreldes teiste lehtkapsastega haigestub vähem, mis kindlustab kõrge saagi. Hiina kapsa mahlakatest lehtedest saab suurepäraseid salateid ja garneeringuid.
Kas te teate, et... vaatamata sellele, et hiina kapsas on toiteväärtuselt sarnane valgele peakapsale, sisaldab ta temast 3 korda rohkem C vitamiini. Omab võimet lahustada võõraid valke, mis satuvad verre, seepärast puhastab organismi kahjulikest mikroorganismidest. Hiina kapsa lähedalt sugulane- pekingi kapsas, ei ole vähem kasulik, vitamiinide ja valkude sisalduse poolest ületab ta nii valge peakapsa kui ka hiina kapsa. 

Ja kõige lõpuks lisan kommentaari omaenese kogemusest: külvasin kevadel kasvuhoonesse kahekordse katteloori alla. Mingit spets väetamist ei teinud. Kastan ainult üsna rohkelt. Ühe ümberistutuse tegin ka, talusid hästi, mingit seisakutki kasvamise tempos ei tekkinud. Toiduks katsetasin kahte suuremat taime. Maitselt jube nämmad, mahlased, hiina klapsa maitsega ja varred on mõnusalt krõmpsud. Ma arvan, et sobivad nii toorsalatitesse kui ka supi ja kevadrullide sisse. A suppi tuleks nad lisada keetmise lõpul arvatavasti, et neid mitte pudruks keeta.