2. mai hommik

Mees tuli hommikul koju (ta mul vahest käib öösel tööl) ja ei öelnud esimese asjana, et musi, tere hommikust, kallis naine! Ütles hoopis, et öösel oli öökülm. Ma siis roomasin kohe voodist välja, tõmbasin igaks juhuks (külm ju!) jope hommikumantlile peale ja kappasin kasvuhoone sisu vaatama. Nendega oli kõik ok. Katteloor oli ilusasti peal.

Tagasi tulles lugesin siis need pojengid üle. On nii jahh, üks on puudu. Aga pole hullu, ootame veel, ehk on hilisem sort ja muidu ka pisike. Eks ma siis proovin teatud kohtadest, kus kahtlustan pojengitaime kohta, mitte kaevata ja kraapida. Ma ju nagunii kolin toda peenart seal õue peal, nii vai naa näeb see peenar imelik välja, las olla seal siis suured mustad platsid. Nagunii on. 

Nojah. Ja kassid paganased on pahandust teinud! Need ilusad püvililled on (kaks kolmest) punaseõielised, on segi pekstud. 

Pahad kassid. Täna vorsti ei saa!