Kodukana kombel jahun ma siin blogis alailma lastest, lillekestest ja käsitööst, ning unustan üldse kõikvõimalikud aiasse puutuvad tähtsad faktid kirja panna. Nimelt juba 2 aastat tagasi puuriti meie maile uus kaev:
Kaev tuli koos MASU-ga, nii et puurauk jäi lihtsalt seisma ja ilusamaid aegu ootama. Ma ei tea, kuidas MASU praegune globaalne seis on, igal juhul on meite küla mehed end kosutanud ja võtsid nõuks kaev korda teha. Eks seda mõjutas vist seegi, et talve lõpul langes vanas kaevus veetase, nii et naabrid jäid sootuks veeta. Nii et praegu on siis aktuaalne kaevu ehitamine siin krundil:
Minu Abikaasal tuli kevade alguses mingi kaevamise hoog peale. Kaevas ühe jutiga kõik peenramaad, istutas hulga puid ja põõsaid ja kaevas ka selle üüratu augu, et kaevutegu jätkata. Sellepärast ma siin planeeringi aiatiiki, et ikka milline ja kuidas ..., no enne kui Mehel kaevamise hoog ära läheb, et saaks ikka tiigiaugu kaaa!
Ülearune pinnas ja muld lähevad samas kõrval oleva kõrgpeenra jätkuks ja paranduseks. Paras meeter, poolteist kuni jasmiinipõõsani saab peenart pikemaks teha.
Mulla pärast me isegi natuke kaklesime! Mina tahtsin seda kohe peenrasse, mees aga tahtis muruplatsi siledamaks tegemiseks. Esialgu on tunne, et minu võit ja enamiku mulda saan omale! Tore, sest kõrgpeenar isegi on kuidagi künklik ja kohati lohkus. Seda enam tuleb selle peenraga pisut tegutseda, sest nüüd on see mu köögiaknaalune peenar, lisaks pügas Mees ka toda jasmiini. Nii et praegu pole köögiaknast vaadates nagu miskit erilist ilusat vaatepilti. Hoopis lopergune maa, kännutüükad ja vanad kõrred.
Varjupeenar seal kõrval on esialgu üsna unine veel. Näha on, et enamik taimi (v.a. hostad aga nende jaoks ongi vara) on siiski tip-top ja selle kasvukoha sobilikuks pidanud. Sügislillede leherosetid on nii lahedad ja õige pea saab kullerkuppe imetleda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar