Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
neljapäev, 31. mai 2012
Peenraääre tehnilised andmed
Kui peenar asub kahel erineva kõrgusega tasandil ja vahele jääb kaldpinnal kivide rada, (täpsemalt öeldes: lihtsalt kividest ääris, sest keegi ei kõnni seal), tuleb see rada teha vähemalt 1 meetri laiune!
Muidu lihtsalt ei jää taimede vahelt enam seda toredat kiviraamistust näha. Pildil oleva ääre laius on umbes pool meetrit. Seda on selgelt liiga vähe. Kõrgemal peenra-astmel esimeses reas olevad kiviktaimlataimed (kaks nelgilist ja Thela käest saadud mingi kukehari) tekitavad toredad aina suurenevaid puhmikuid ja katavad pikapeale kogu äärise.
Ja ehitatud on see ääris nii, et mingi materjal all ja kivid lahtiselt peal. Parem oleks vast olnud lausa tsementääris valada, kivid sisse vajutada. Nii ei jääks pragusid, mida sõrmkübaralill, kukeharjad ja igat sorti kõrrelised üritavad iga hinna eest asustada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
6 kommentaari:
Ega see valatud ääris ei pruugi ka hea idee olla, talvekülmad võivad sellele praod tekitada ja ikka kasvab mingi jamps sisse. Laiem aga kindlasti.
Vabalt asetatud kivi on parem kui valatud serv, viimane kaotaks selle peenra ilusa pehmuse. Pole seda peenart ju elusast peast näinud, aga mõnikord on aimatav rada isegi parem kui istutusala laialt poolitav/lõhkuv tee. Võibolla piisab laiutajate kääridega korralekutsumisest ja teinekord on kivide vahelt turritav õis samuti huvitav. Pildil on olemasolev küll väga ilus
Hmm, tavalise pinnase peal üsna tuntavalt kaldu olev tavaliselt mittekõnnitav kivimunakatega tipitud avatud ala? Väga virk aednik peab olema. Mida laiem see ala on, seda virgem ;) Arvan, et kui mõnda aega oled usinalt kive liigutanud, et umbrohujuuri vahekohtadest kätte saada, siis hakkavad iseenesest vaimusilma ette kerkima kergemini hooldatavad mäekallaku kujundused.
ei, mul peab trepp olema, ma olen trepi-inimene :)
vat seda ma mõtlengi, et kuidas seda äärist hooldusvabamaks muuta. Thela jutus on iva sees.
Peab mõtlema
Vaat-vaat, juba mõtted liiguvad! Sõna trepp on juba välja öeldud ;) Ehk piisaks, kui kividest kujundad astangu, mis ei pea ju väga jäik ega sirge olema, vahepeal mingi horisontaalpind, mida võib elustada mõnede kivigruppidega, kuid põhiosas kas kõblatav muld või mingi pinnakate kust rohi ei tiku väga läbi. Astangu võimalikku jäikust pehmendaksid üle ääre valguvad taimepuhmad. Kardan, et sa kavatsesid oma kogu oma kaldpinna põhja tsemendist valada, isegi kui rohi alt läbi ei kasva, ikka pole seda eriti kerge hooldada.
Unustasin öelda, et praegune vaade näeb hea välja küll - pildi peal tundub, nagu oleks tegu tagant ettepoole voolanud praeguseks kuivanud ojasängiga.
Postita kommentaar