reede, 18. mai 2012

Tõhusad vahendid milleks iganes (tööriistad jälle)


Mõni taim oskab pilgupüüdja olla ka pärast õitsemist. Fotol valge kurekella äraõitsenud õisik. Lahe nagu tulnukas.

Avastasin eile, et koolisessioon algab varem kui ma endale mikskipärast olin mälusse talletanud. Egaś midagi, proovime nii see paar päeva, et vihma ei tule ja tuult on minimaalselt ja ma jõuan hädalisemad tööd aias tehtud.
Abimeesteks Fiskarsi-firma tööriistad. Ikka katsetamisi, ikka katsetamisi :)
Omakandi-inimene Svea ütles, et see laiem kühvel on üks saast. Tema sellega üldse miskit ei tee, tal on universaalne jämmest metallist kühvel, vähe peenem ja tsipa pikem, tugev värk. Näitas mulle ka seda imekühvlit. Oli vägev värk küll. :)
Aga minule see laiem kühvel meeldib ikka. Ta on mul istutamise-augukaevamise kühvel nn eelkobestatud pinnases. Enne istutasin sellega maasikaid, järgmisena läheb ta tööle kasvuhoonesse tomateid istutama.


Valge kühvel, vähe peenem ja saledam on mul umbrohtude välja torkimiseks kitsamates oludes.


Ta on mul praegusega juba kõvasti vatti saanud (just see hea omadus, et ta on selline peenike) ja saab veel, see on jube kuidas võililled ründavad, naadist rääkimata. Naat on ju õudne. Vat kui ma seda kiviaiapeenart rajasin, kaevasin seal otsas mitte kahe vaid lausa kolme labidalehe sügavuselt. Rõõmustasin (lollike), et sain kõik puhtaks. Katkestasin nii sügaval kaevamise, seal all suur ja raske paeplaat. Esimese hooga mõtlesin, et ajan augu kinni, et ahh, aitab küll, kõik sai ju juba puhtaks. Aga kadedus ja ahnus sundisid mind seda ilusat paeplaati välja kangutama.Ja arvake ära, mis seal all oli? Naadijuurte peastaap! Sain neid seal kaks ämbritäit.
Nii palju siis naadist.
Teine, kellega ma võitlen, on sirel. Pole küll umbrohi aga vist soovib selleks hakata.
Sireliheki ümbruse korrastamine võtab mul rohkem aega kui ma arvasin. Tuleb ju hekk kuidagi õigesse vormi viia, et ümbert saaks normaalse inimese kombel niidukiga niita.  Osad sirelid on kuidagi väga-väga omas suunas kasvanud. Mullas kössitavad üksikud kännud. Nende ümbert kaevan mulla natuke eemale ja kännujupi saen lihtsalt maha ja siis mätsin augu uuesti kinni. Selle mudase töö käigus sai katsetatud Fiskarsi-firma oksasaagi:



Pole paha.
Selle nupuga seal külje peal saab saetera pikkust reguleerida. Sellises mudases ja kahtlases pinnases saagimiseks väga hea meetod . 
Ja viimasena esitlen ja katsetan "Tigudepüüdjat". Ei ole Fiskarsi toode, on Hilise retsepti järgi ise valmis käkerdatud :)



No vat tegime eelmine aasta neid tsemendist rabarberilehti ja tsement segatuna lehtpuu-saepuru-anumaid. Natuke jäi ainet üle, kallasime vanasse keeksinõusse tarduma. Kevadel vaatasin, et naljaks kivi, viskasin lillede vahele peenrasse, et otsigu ise omale sobiv koht. Täna hommikul kui aed oli vihmast lige-märg, avastasin, et oleme teopüüdja valmis teinud! Kivikeeksi peal ronis 6 tigu (pildile sain ainult neli kahjuks)

6 kommentaari:

Köögikata ütles ...

mul ok ka see laiem kühvel ja oksasaag, mõlemaga väga-väga rahul.

Anu ütles ...

Heade ja korralike tööriistadega on töö tegemine rõõm. Pean lugu nii Gardena toodetest kui ka Fiskarsist. Viimase hekikäärid, erinevad oksakäärid, kühvel (mul on see kitsam) aga ülim austus kuulub labidale, mis on suurepäraselt vastu pidanud ja teinud ära kõikvõimalikud tööd.

Anonüümne ütles ...

Lillekasvataja! Sa oled minust jubediku maalinud:D Fiskassi tööriistad on täitsa head, endal enamus aiatööriistu selle firma omad. Aga mis kühvlisse puutub siis selle plastmassist asjaga pole mul tõesti midagi peale hakata (on olemas, aga ei kasuta), sest mu metallist imekühvlike on lihtsalt asendamatu!
Fiskarsi-inimesi tervitades
Svea.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

:D Pole ma mingit jubedikku maalinud.

mustkaaren ütles ...

Mul on sarnaselt Sveaga suurem respekt tugevate metallkyhvlite vastu, no plastik on minu poolmetsikus aias ebapiisav, milliseid umbjuurikaid meie armas isamaa ikka kasvatada suudab...
See-eest Fiskarsi labidaid armastan j2rjest ja kiidan hoolega, praeguseks mul Fiskar nr 2. Nr 1 ei surnud labidate surma, vaid kinkisin vennale, kes nyyd samuti vanemate omal ajal kokkuostetud veneaegseid vanaraudu enam k2tte v6tta ei taha:)

MUHEDIK ütles ...

Muide, mitte ükski taim ei kasva sinnapoole kuhu Sina tahaksid teda minna lasta. Tema valib ikka endale meelepärase suuna. Tõestatud:)

Ka mina eelistan metallist tööriistu, mul on üks imehea võilillejuurija, toeka varre ja pika-pika juurimisosaga, pärit Türi laadalt. Ja kühvel on ka selline peenike, igavesti tugev ja samuti metallist. Plastvärk on nagu laste mänguasjad. Aga labidad ja saed on Fiskarsil ausad.

Kui ma uut osa ette valmistan, siis naat saab kaela sahmaka Staranet ja ta on kadunud. Kord mürgi kasutamist ei saasta maad niipalju kui arvatakse. Vat Roundupi ma ei luba.