Täna varahommikul tõstsin vesiroosianuma tiigist välja hoopis imelikku veenõusse. Selline vana plekkvann kuhu vooderduseks panin ka ühe kiletüki. Vana vann, aukudega, sellepärast. Siis nägingi, et pisike õiepung on tulekul.
Tiik läks remonti. Loodetavasti ilm paraneb, sest sellises külmas ja märjas kliimas me tiiki küll ehitada ei taha. See pole üldse nii vahva. Ja loodetavasti saame vesiroosi enne tiiki tagasi kui õitsema läheb. Muidu jabur. Esimene õis ja kuskil vannis! See on nagu nii, et abielluma sõidaks sapakaga. Suur armastus pühitseb küll kõik aga noooo.... ei tea ikka. Kui on juba tüllid ümber, siis on vaja ka ilusat kohta kus neid näidata. Nii et peame pöialt, et ikka ilusad ilmad tagasi tuleks!
Ja kui tiik valmis, toon (koht juba teada, et kust) ühe tarna ja jõgitakja. Jõgitakjas on nii lahe taim!
14 kommentaari:
Meie tiigiauk ka peab veel mitu nädalat kileootel tühi olema, kuigi ka see present sai nii hästi kokku liimitud, et peab vett küll. Aga käisin juba paadiga jõel taimi uudistamas :)Vesiroosi ja jõekupu toon oma jõest.
Kes sukeldub?
Mul valge vesiroos sellel aastal juba 3 õit avanud. teised veel ootel. Aga ei juhtu temaga midagi, kui ta sul seal vannis õitseb :)
Üht ehtsat briljanti vist raam ei riku:) ja kui on väga suur armastus võib laulatusele ka jala minna, sapikas oli ikka kunagi päris suur luksus:)
See jõgitakjas ahvatleks mind ka hirmsasti, siinkandis teda pole. Aga ta on kaitsealune taim.....
Aga peaks hästi seemnest kasvama minema lisaks on ta ka võrdlemisi intensiivse kasvuga (vähemalt haruline j) meil siin jõe kaldal vist isegi on (ei olegi uurinud, milline, vist ), aga väikese tiigi jaoks natu kõrget kasvu, tahaks väikest jõetakjat. Kaitse all on ujuv jõgitakjas. Rohkem tahaks ujuvat penikeelt, aga oma jões nagu ei näinud. selle ma küsisingi vesikarikat, mõlemad head vee hapnikurikastajad. Ja otsin veel jõgi-kõõluslehte, väga vahva madalavee taim, eelmisel aastal jõekaldapadrikus nägin.
Aga eks keegi meestest sukeldu :) kui vesi alaneb, siis meetrisügavusest kaldamudast saaksin isegi rehaga risoomi kätte küll.
Ah nii! Ma ei teadnudki, et ta kaitsealune on.
Ei ole kõik kaitsealused, võid ise ka uurida (keri allapoole kuni Sparganium´ini)
http://www.zbi.ee/~tomkukk/nimestik/potamo.htm
Selle harulise jõetakja seemet on müügis ka seemnemaailmas, aga sõbranna ei soovitanud, et sobib rohkem suurematele tiikidele.
Ise ka uurin seda lehte, tekkis huvi, et milline siis meie jões on.
esimesi pungi juhuslikult või töö käigus avastada on nii tore! kohe tunned, kuidas rõõmulaks käib läbi :)
nii palju huvitavid nimesid oli, et googeldasin kohe mõnda aega.
maryHästi lahedad ja muidu minu lemmikud on veel vesi-kirburohi ja luigelill.
Ja igasugu lugad ka
Eks ma hõikan, keda ma kätte saan. Meie jõe ääres nad mõlemad olemas. Eks ma uurindi, et keda võib ja keda mitte ja keda ka kätte saaks ilma suurt kahju tegemata.
Hiline, kui sul seal juba sukeldujad abiks on - äkitselt saaks ka ühe pisikese jõekupu juurikale pretendeerida :)
Ja sellele jõgi-kõõluslehele pretendeeriks kah. Ma siinkandi jõgedes pole teda kohanud, kuigi pidavat meie veekogudes vägagi tavaline olema.
Panin juba kirja.
Aga enne uurin natuke olukorda, peale vesiroosi (aga meil teda isegi liigpalju, vesikuppu hulga vähem) on kõik mittekaitsealused, aga kus ja kuipalju - ei tahaks ikka oma jõe kallast paljaks röövida, ega kaldamutta uppuda :)
Eks ma teatan.
Lahe! Tiigipalavik!
Minagi googeldasin ja ohh ja ahh, tahan kaaaa! suurel tiigiosal mul silla ligi tubli poole meetri laiune madal aste ja väike tiigiosa umbes poolemeetrise sügavusega, sinna peaks üht-teist ikka saama panna. Muidu suur osa ise liiga sügav ja järskude servadega mingite taimede jaoks.
Postita kommentaar