Tulbid on tänavu uhked. Need möödunud vihmased suved ja lumerohke talv mõjusid neile hästi. Rekordiliselt suure õie omanik Texas Flame. Kahjuks ei osanud midagi õie suuruse võrdlemiseks fotole panna. Tikukarp oleks hale olnud, sigaretikarpi mul pole... Pane peopesad kokku ja aja sõrmed harali ... vat siis saad ehk õige suuruse.
Teiseks Orange Favourite:
Mulle muidu oranz värv eriti ei istu aga need on erilised, soojad sellised, pehmekesed, mõnusad, söö või ära.
Lilli meil on...
... ja neid tuuakse veel juurde:
Vanasti olin mina see, kes suvel oma Vanaema lilledega kimbutas ja muudkui tassisin neid põlla (põlla jah!) pealt. Vanaema oli hädas, muudkui otsis vaase ja palus mind, et ärgu ma enam toogu. Noh, umbes pool tundi ma siis ei toonud.
Nüüd on osad vahetunud. Nüüd olen mina see, kes otsib vaase ja ohib. Tavalised purgid ka kõik juba lauale ja aknalaudadele ritta seatud, kõrred ja varred sees. Vaatab seda asja. Lähiajal plaan linna minna. Läheb siis ka taaskasutuskeskusesse, ehk neil on odava hinnaga mingeid madalaid vaase. Madalaid ikka sest lapsed ju korjavad teatavasti ilma varreta lilli.
Lõppsõna:
Mul on tagaaias üks lahe valge sirel. Seal on oi-kui palju 5-õielehelisi õisi! Mis nendega teha kui leiad? Mõni sööb ära, mõni soovib miskit ja viskab üle õla. Mõni topib põue. Mis teha, ahhhh?! No et õnn ikka endale jääks? Ma tean, et see on lapsik aga ...
6 kommentaari:
need õied tuleb ikke ära süüa ja selle juurde soovida :D
meil on varretute või väikese varrega lillede jaoks kasutuses viinapitsid. Ja õhtuks on aknalaud erinevaid lilledega täidetud anumaid ka meil täis :D
Kõige armsamad on need varretud, keda ikka jätkub:), tulbid pole nende kõrval pooltki seda väärt.
Õied tuleb iga toidu juurde peoga garneeringuks panna, las lapsed ka soovivad:), aga nad on ise juba üks suur õnn!
Tulbid tulevad ka ilma varreta mulle tuppa. Aga see on neile ainult kasuks.
;D Ma ka söön, ise mõtlen, et jessver kui keegi seda näeks!
Mina olen ka ikka siiani neid viielehelisi söönud ja vist mõjuvad - oma elu üle pole küll kuskilt kandist kurta tulnud :DDD
Aga minu arutule lillenoppimisele tehti kiire lõpp kui vanaema küsis, et kas mulle need surnud lilled siis nii väga meeldivad (ju olin mingi lillepeenra õitest tühjaks noppinud)? No ega ei meeldinud küll, korraldasin isegi matused kui nad lõpuks vaasis närbusid. Siiani ei taha lõikelilli, ikka rõõmustan kui lillel ka juured all :)
Ikka ära süüa. Leiuta üks põnev sirelisalat retsept äkki!
tunnistan üles - mina söön need ära.
käisime sõbraga jalutamas ja üle mitme kevade otsisin ja sõin, aga soovida unustasin :D jääb vaid loota, et see oli sünnis salasoov, mis täide peab minema.
Postita kommentaar