Suvel oleks nii palju blogida, no kas või mitu korda päevas. Aias ju juhtub kogu aeg midagi ja fotosid muudkui kuhjub. Aga aega ei ole, et rahulikult toas istuda ja klaviatuuri näppida. Talvel on olukord muidugi vastupidine.
Täna aga vihma sajab, nii et tubased toimetused on igati aktuaalsed. Nii saangi pisut oma blogimistega järje peale. Alustuseks linnu teema. Mul õnnestus selle aasta tegelased fotodele jäädvustada, oleks õige nad ka siia arhiveerida. Nad on nii lahedad!
Esiteks siis üks varblane:
Istub juba mitu nädalat seal linnumaja katusel või siis kuskil meie maja katuseharjal ja muudkui säutsub nõudliku häälega. Vat ei teagi, kumb ta on, toitmist nõudev pojake või hoopis oma tähtsust kuulutav isalind. Üksi ta seal istub. Ei mina ole näinud, et neid seal rohkem oleks.
Teiseks kuldnokkade perekond. Pojad said küpseks umbes nädal-kaks tagasi. Üks hüppas neist vist liiga vara pesast välja. Mitu päeva kaperdas aias ringi.
Istus aiapoolse ukse taga ja lendas paari meetri jaoga ühest lillepuhmast teise. Tegin pisut paanikat, et kas koer või kassid äkki saavad ta kätte aga kui koldnokapoju korraks ka tuppa lendas, tuli välja, et vähemalt koera jaoks on ta küll täiesti olematu ja mõtetu nähtus. Isegi ei vaevutud nuusutama.
Ja kolmandaks, no eriti vahva seltskond! Avastasin ükskord sauna aknast välja vaadates, et kaks väikest linnukest rahmeldavad võililleseemnete kallal!
Ja istusidki seal mitu tundi ja muudkui nokkisid äraõitsenud võilillede seemneid. Vahva oli vaadata, kuidas nad seal tuustisid. Pildid on tehtud läbi klaasi, sellepärast tunduvadki udused. Hea ikka, et kõrgpeenra serva need suured võililled jäid, muidu polekski saanud neid fotosid!
Ja ma ei tea üldse, et mis linnukesed need on. Äkki on talvike, aga äkki pole ka. Olgugi, et mul on spetsiaalselt selliste juhtumit jaoks koju ostetud Fred Jüssi "Linnuaabits", mina küll, ei tea, mis seltsi linnukesed meil siin elavad. Elavad jahh, käivad aeg-ajalt tiigis joomas, eks neil siin kuskil pesa on.
Ja neljandaks tegi linavästrik üks õhtu tiigi juures mingit kino. Kahjuks ei olnud fotokat ühes, seda oleks pidanud vist lausa filmima. Vahtisin siis niisama seda hullamist pealt. Nimelt lendas linavästrik muudkui üle tiigi, ikka edasi ja tagasi risti üle tiigi. Madalalt, tiibadega kõvasti rapsides, justkui pidurdades, saba kohati otsapidi vees. Ei tea, mis ta seal tegi, pesi saba või midagi. Tõenäolisem muidugi, et tiigi kohal madalas lendasid mingid pisimutukad, mis minule nähtamatud aga temale meelepärane kõhutäis. Kahju jahh, et pilti ei saanud, peab hakkama fotokat kogu aeg kaasas kandma.
4 kommentaari:
ylilahe.
Meie linnukestega tegi talv kurja tööd, aga mõned on ikka jäänud ka. Nii lahe, kui trehvad mõnda seninägemata linnukest. Sel suvel kasvatan spetsiaalselt neile mõned takjapõõsad, talvel söövad nad takjaseemneid.
Jah, just nii, et pilte tuleb palju, aga üles laadida ei jõua, loba-ajamisest rääkimata. Tahtsin selle reisi üles saada, siis olin mitu õhtut pere jaoks päris olematu ja kodutööd ka kõik kuhjas. Jube.
Ja teiste blogisid pole ka üldse lugeda jõudnud.
Väga vahva postitus. Vaatasin huviga.
Linavästrik hakkab mulle järjest rohkem huvi pakkuma. Mul ka aias toimetab üks või mitu. Ühel õhtul rassiti päris kopsaka mutukaga, vaat et raske lendugi minna.:D
Äkki see kollasega on siisike.
Ni
Postita kommentaar