Meil on siin muidu ilus. Ilma üle ei kurda. On igasugust olnud. Vihma ja päikest, kuuma ja külma. Ja mõni õhtu on ilus. Väga ilus.
Aga seal, kus on ilus, tahavad olla ka koledad. :) :D Naljakas lause kukkus välja aga koledate all ma mõtlesin kõikvõimalikke kahjureid ja pahalasi. Kuna eelmine aasta oli palju roostetäpikesi-augukesi ploomipuudel ja kaskedel ka kahjurid, sai see aasta juba varakult kõigel silma peal hoitud. Kes neid kaski eelmine aasta näris, me ei saanudki teada, küll aga leidsime, mida kurja ta oli teinud!
Vot niimoodi oli kase latvades tüve ümbert koor ära näritud. Just kõrgel on näritud, ladvas just. Inimene nii kõrgele ei oskagi vaadata. Kahjustused avastasime kevadel (foto tehtud ka kevadel) kuna ühel kasel oli ladvaoks kuivanud ja katki murdunud kõrguselt kust ükski inimene poleks ulatunud seda teha. Tänavaasta ei paista kaskedel kahjureid olevat, kosuvad. Mees mürgitas neid ka korra kevadel. Eks peab silma peal hoidma, kes teab, äkki see kuri koorenärija munes ka kuskile.
Teiseks on pirnipuul miskit viga.
Paljud lehed on krussi kuivanud ja krobelised. Tundub, et sama haigust on ka lähedal asuval sügisastril. Täna oleks meeleldi pritsinud millegagi, aga hommikul oli liig tuuline, hiljem hakkas sadama. Rünnak keemiarelvaga lükati homsele!
Hoopis imelikud kurjamid on õuepealse Kanada kuuse Conica otsas:
Nagu helesiniselt kumav vatt või tatt,( ei saa aru) paari kõrgemal asuva võrse otsas. Ja lähemalt:
Nagu oleks mingid putukad, ei saa aru! Igal juhul lasin neile Raidi krae vahele!
Ja siis veel see iga aastane nuhtlus:
Oeh kui vastikud mardikad! Üks aasta nad ilmusid ja nüüd on nad iga aasta kiusamas mu mairoose, hullemal juhul kõiki valgeõielisi, samuti valget nööril kuivavat pesu. Mõni aasta on neid rohkem, mõni aasta vaid mõned. Tänavu on siis see aasta kus neid rohkem on. Nende vastu on mul abinõuks lihtsalt ära korjamine. Lükkan nad klaaspurki ja kaas kinni. Lasen sinna törtsu mürki (no et ikka kiire lõpp, ma suht humaanne), lasen ära kuivada, pudistan peeneks, segan leotise ja pritsin mairoosidele. Kuskilt lugesin, et pidi tõhus putukapeletaja olema selline kraam.
Ja see pole veel kõik! Vaenlasi on veel!
Minu pisikest sarapuud vaevab vist mingi seenhaigus. Lehed on nagu kõrvetada saanud, mustad. See tõbi-vaenlane häirib mind kõige rohkem. See on üks väga kahtlane asi.
13 kommentaari:
seeaasta on neid kahjureid tõesti rohkem kui eelnevatel aastatel. Küllap oli neil seal paksu ja sooja lumekihi all hea talvituda. Kui tavaliselt ma pritsin ainult roose - ja iga väiksema lehes oleva augukese peale närvi ei lähe - siis sellel aastal tuli peaaegu terve aed mürgiga üle käia. Söödavad asjad jätsin pritsimata. Sest niipalju kahjureid kui tänavu - pole ma veel näinud. Ja osad veel sellised, keda üldse esimest korda oma aias näen. Ma ise avran, et see karm tal, mis oli soodne neile söödikutele, mõjus taimedele just vastupidi ja nõrgestavalt, nii et nad on röövikutele kergem saak - siis peabki inimene neile kaasa aitama, muidu pistavad nad kogu aia pintslisse.
Aga conical ma pakun on villtäi kallal. Ma kardan, et raid ei pruugu neile mõjuda. Vaata kui nad paari päeva pärast on värvi muutnud, siis on nad kutud ja järelikult mõjus - aga kui nad ikka sellised valged on, siis pead teist mürki kasutama
Minu kahjurid on tänavu põhiliselt sipelgad ja lehetäid ja teod. Lehetäid on hõivanud ühe siberi kontpuudest. teist nad ei söö.(ilmselt istutasin soone peale) Lugesin lehetäide kohta, et nende levimisvõimalused on õnneks piiratud.
Lepatriinusid kahjuks pole aias näinud, pean maaletoojaks hakkama?
Vat huvitav, ma pole ka see aasta lepatriinusid näinud.
5-1! Villtäidele ei meeldinud Raidi dush!
Esimene pilt meenutab mulle mingit Navitrolla maali.
A söödikud on vastikud jah.
Ja siis et augusti teine nädalavahetus, eks.
Paneme kirja, jätame meelde, saame kokku. Ootangi väga, et näeks üht kobedat roosi-hosta-kivi aeda
Kahjureid on arvutult ja niipalju mürki kui tänavu, pole me vist kogu oma aiapidamise ajaloo jooksul kasutanud, ka noortel pargipuudel.
Söögikraami me ei pritsi, las maiustavad.
Sedasi söövad noorte kaskede noorte võrsete koore ära herilased, nende tõrjumiseks sobivad ainult süsteemsed mürgid.
Tule taevas appi! Herilased?!
Aga praegusega seis 4-2, Raid tappis ka koledad põrnikad!
Hm...kui vesirotid ja hiired välja arvata (ma arvan, et neist keegi pistis talvel pintslisse osad krookused ja laugud ja tulbid), siis eriti kahjuritega kiidelda ei saa. Segalillepeenar hoiab lehetäid jmt pudi-padi roosidest ja põõsastest eemal. Pargialal on küll keegi näksinud villast lodjapuud, aga kui ses osas mu mõõt täis saab, eks panen veisterohu, naistenõgese, monarda ja miskit veel paketi kokku ja teen pargialale väikese õitega istutusalakese. Naadi tõrjeks ma kasutasin sel kevadel esimest korda mürki, aga see läks aia taha - naadil polnud roundupist sooja ega külma-mõni kollane leht ja kogu lugu. Parem rohin teda siis edasi.
Olgu Jumal tänatud, et sul ka need mardikad on! Ma juba kartsin, et need elukad ainult minu aias elavad. Juba mitu aastat olen nendega hädas- kõik kibuvitsad meeldivad neile ja vaarikad. Aga see aasta on neid nii palju, et nad söövad juba kõike. KÕIKE!!! Näiteks avastasin, et nad söövad maasikaõisi ning õunapuu vilja-algmeid. Ja kontpuude lehti jne. Ei oska peale lömastamise nendega midagi teha.
No hea, et sain Sulle rõõmu teha! :)
Ossa ristike, Sul ju puha loomaaed seal koos! Vaprat võitlust Sulle nendega ning et kõik näritu ikka kenasti hinge jääks! Ja kaunis on teil ümberringi tõesti... blogipäisepilt meeldib mulle veel eriti, hästi meeleolukas :)
Need pahalaste rünnakud olenevad vistasukohast, enne siia elama tulles polnud õrna aimugi, et peale lehetäide, kapsa- ja õunausside on veel igasugu söödikuid ja taimehaigusi.
Sel aastal siis nendele "igapäevastele" lisaks jalaka lehtedel pahkvaablane ja see imepisike tegelane, kes mul maasikalehti "pitsistab", mõlema puhul mürgid ei mõju (no kuidas ma keeran maasikapotid tagurpidi, et saaksin maasikaid küüslaugu lahusessse uputada), nii et ainust võimalus korjata need kahjuritega lehed ja kohe põletada. Ülejäänud satikesi on tavapärases koguses ja olen saanud neid "leebete" vahenditega tõrjuda, sipelgatele olen ainult paari kohta pidanud pulbrit puistama, peamiselt pesitsevad nad taimevabades kohtades ja hea kas keeva vee või leeklambiga neist vabaneda.
Mul hoopis teine mure - üleujutuse üleelanud vanad sirelid on väga hädised.
Ja seda vett tuleb juba õhtust saati "lahtistest luukidest" , hanedel kohe kümneid kümblusvanne.
Postita kommentaar