See juhtus nüüd küll kuidagi ootamatult! Iga päev muudkui sebin ümber tiigi ja vahtisin võhumõõka ka (no mõtlesin, et istutaks ta kahte kotti ümber, et muidu tal kitsas) aga õiepungi ei pannudki tähele.
Tiik läheb lähiajal remonti. No ma ütlen: "Projekt 2010"! Mees arvas, et enne jaanipäeva jõuab ikka tehtud. Probleem ikka selles va tiigipõhjakiles. Kasvuhoonekilet ikka pole mõtet toppida kui koer pidevalt tiiki ronib oma küüntega.
4 kommentaari:
Koeraküünte kindel pole ükski kile, selleks peab kilele miskit kaitseks panema. Mu sõbrannal on põhja pandud ainult liivaalusele 2x must ehituskile, aga kile peale present, seda siis just koerte pärast, kes tegid tiigikile auklikuks, ja vastu pidanud juba neljas suvi.
Minu mees kavatseb sama teha, sest karta on, et berna hakkab ka sees käima.
Jah, nii see on. Presendile või mõnele võiks siis lisaks veel ka paksu sõelutud liivakihi panna, ainult,et kui seal pidevalt sees mulistatakse, muutub vesi väga sogaseks. Mul ühel tuttaval on see kate kaetud paksul peenikeste kividega, neid läks vist suur traktorikoorem, aga tiik näeb hea välja
Võhumõõk tunneb end ju hästi, ega ta nii palju seda mulda vajagi, seal kivide vahel veepiiril on ta ju superilus.
vooderdasin samuti oma tiigipõhja kividega. elan paesel maal ja paekividest ladusin voodri. muidu oli samamoodi, pidevalt koeraga mure.
aga võhumõõk on ilus! ;)))
Ma olen alati imestanud, mismoodi taimed küll kalendrit tunnevad. Minu võhumõõgad läksid samuti õitsema.
Postita kommentaar