Oijahh. Mul oli ikka täitsa õigus kui ütlesin, et sellest tiigist saab AASTA projekt. Teiste blogides, ma olen vaadanud, käib tiigitegu küll kähku. Auk maasse, kile sisse, vesi sinnasamasse, kivid äärde ja voila! tiik ongi valmis. Meil see nii ei käi. Meil käib hoopis teisiti. Meil juhtus nii, et see tiik solvas mu meest. Südamest kohe. Nimelt sai ju meest kõvasti kiidetud kui tiik esiotsa valmis sai. See lõi mehele pähe. Enam polnud vaja naist ega lapsi jalgu töllerdama, mees tahtis ISE. Ise ei tulnud välja. Idee oli iseenesest hea ja õige, et teeme kihilise põhja. Mitu kilet, iga vahel pehmendus. Nii et kui kuskilt koera küüned läbi lähevad, alumise kihini nad ikka ei ulatu. Aga vesi leidis auke pealmises kiles, voolas sealt läbi ja tõstis kiled ja pehmendused kõik tiigi pinnale hõljuma. Nii et see süsteem ei sobinud. Mehele ka ei sobinud. Kui appi läksin, et ta tiigis möllates vähemalt alumise kile terveks jätaks, hakkas mees minu peale karjuma. :) Ega ma pole kade tüdruk, eks ma karjusin vastu ka. Perekonnadraama missugune. Korraks isegi mõtlesin, et aja või tiigiauk kinni, siis rahu majas. Tutkit! Ei aja! Ajasin hoopis mehe mujale. Las trimmerdab või tassib puid, rahunegu maha. Ajuvaba, ausalt öeldes.
Kui närvid läbi, siis on väga mõistlik tegeleda natukene aiandusega. Või minna loodusesse. Me läksimegi. Kõik kambaga koera ujutama:
Oi kuda koer nautis! Tõeline vesihunt. On meil siin üks tehisjärvekene, kuhu küll mingit keskust ehitatakse, nii et varsti ei saagi enam peni ujutamas käia. Tekitatakse sinna mingi rannatsoon. Loodusmaja ja õpperajad. Iseenesest tore muidugi. Aga koerad on siis ju keelatud ja kohalikud koeraomanikud peavad oma penide ujutamiseks mingi muu kraavi leidma.
Sealt leidsin uusi ja huvitavaid taimi oma imelikku tiiki.
.
Looduses nägid nad välja sellised (pool nime tuvastatud: särjesilm):
Nagu prahikiht vee peal täis väikesi armsaid valgeid õisi. Nad polnudki kuskil kinni. Hõljusid niisama puntras koos. Praegu istungi siin koos raamatuga ja üritan uustulnukaid määrata. Teine on selline ja nimi tuvastatud : kollane tarn Carex flava L.:
Kui keegi teab nende nimetusi, olge head, andke teada!
Esimene läks vesiroosi juurde vanni/tiiki (ah ei mina tea, kus ta pikema aja koht praegu on, kogu aeg tõstame edasi-tagasi, antud hetkel tiigis) ja teise istutasin sohu. St. ma tegin tiigi ühte serva soo.
Mul oli mingeid vanu turpapätse, tuli need ju kuidagi ära kasutada. Aukudega kile on seal all, sees pätsid ja minu kodumuld + pool poekilekoti täit soost toodud turbamulda.
Selline mülgas siis
Nii ma saan siia tuua mingeid raba ja soo taimi.
Nii. Postitus tehtud. Lapsed jäid lõunauinakut tegema. (Ma pean ju juures passima, tüdruk ei jää muidu magama) Nüüd lähen teen ühe võileiva ja siis lähen vaatan, et millise ääristuse ma oma rabale peaksin tegema. Ega vist muud varianti pole kui suured latakad paekivid. Nad küll ei sobi hästi aga muud kraami mul pole. Vist. No ma lähen vaatan.
11 kommentaari:
Uuri järgi, kas see valgete õitega taim pole mitte särjesilm? Meil jões ka miskit sinnakanti taimed ja need on meil särjesilmad. Pildilt ei saa nii täpselt aru.
no muidu tore lugu see tiigi lugu, mugistasin naerda, lihtsalt nii hästi kirja pandud :) Koeral vedas.
Soo loomine on küll vahva idee! Täitsa põnev, mis edasi saab.
Ega ta 100 % soo ikka ei tule. Tiik jääb alles muidugi. Lihtsalt võtab tsipa aega enne kui ta korda saame.
Mare! On vist jah! Pean nüüd tuvastame, et milline nimelt. Neid on üsna palju!
ehhee - jube tuttav värk. need mehed on kõik vist ühesugused :DDD Kui miskit vussi läheb, siis kõigepealt karjutakse selle peale, mis vussi läks ja siis lõpuks jääb tihti naine süüdi :DD. Mu vanamiis oli ka selline kunagi - aga nüüd ta enam ei julge vastu vaielda. Mul nüüd papper taskus. Kui väga õiendama hakkab, siis vehin oma diplomiga ja ütlen, et nii peab.
Minu arust esimene on vesisulg (Hottonia palustris), särjesilmal on kahetised lehes- veepealsed ümarad ja õis meenutab miniatuurset kuppu.
Kui ongi vesisulg, siis mulle ka pliis, see väga hea tiigivee oksüdant.
Teine ongi jõgitakjas, milline neist, ei oska pildi järgi määrata, aga arvan, et liht jõgitakjas (Sparganium emersum), seda leidub pea kõikides veekogudes.
Aga lohuta end sellega, et see tiigitegemine tekitab tüli ka parimates peredes - ma küsisin vist oma 50x tiigi mõõtmeid, et tellida kilet, no nii, helistati, et tulge järgi, soovitud laiust on olemas. Enne järgiminekut otsustasin igaks juhuks veel üle mõõta ja tule taevas appi! nii pikkuses kui laiuses on tiik meeter rohkem O_O!!!
Praegu siis "tiigitoorik" vett täis (aluspresent küll peab ka vett, aga ega kindel või olla), ootame laiemat kilet :))) ja haned ujuvad sees :DDD Ümbrus muidugi nagu peale nädalast pommitamist.
Aga ära panegi mingeid pehmenduskihte, Sul ta nii tilluke, et võid kileräbalad põhja ju panna, aga peale pead küll miskit tugevamat panema, kas mingit presenditükki pole? Ja kindlasti ka mõned siledad lamedad kivid, et miski ei ujuks. Minu oma tahtis põhja suuri kive laduda (et põhi pinnale ei ujuks), no ma ei tea, mille kuradi päralt siis peab sügavust kaevama kui põhi kive paksult täis laduda? aitab paarist küll.
Mehed on ikka teiselt planeedilt
Issand, ma pean oma sõrmed pensionile saatma - panevad klaveril "valet nooti", vigu tuleb teksti nagu... Häbi kohe. et enne ei märka kui postitatud :(((
Oi, ümbrus läheb koledaks jah! Aga nüüd ma proovin, et enam hullemaks ei läheks. Muidu on soo valmis ilma liigse pingutamisetagi.
Ma praegu uurin neid taimi. Ei ole vist ikka vesisulg, ikka särjesilm on.
Ja see pole jõgitakjas, see on mingi tarn. Tal lihtsalt jõgitakjaga sarnased okkakerad. Jõgitakjas kasvab vees, tema ikka kalda peal
Hmmm, mehed muidugi arvavad, et meie oleme kuskilt x planeedilt.
Mu kümneaastane naabritüdruk ohkas täna südamest, et miks mehed peavad ikka NII primitiivsed olema...pärast seda, kui Starmani poisid olid 400m teejupil kolm korda ära eksinud.
Mehed on mehed ja naised on naised ja mõlemate mõtted käivad ise teid ja radu:)ja märkavad nad ka erinevaid asju.
Aga võta rahulikult, ka kõige paremates peredes lendavad teinekord labidad ja õrna vestluse sisu võib siis pea vallakeskusse kuulda.
Kui asi untsus siis tuleb lihtsalt aur välja lasta, enne ei saa isegi mõtted ses kuumuses selgineda.
Hehee, pistke pead korraks tiigivette ja siis raputage kuivaks, nagu koerad. Vast jahtute maha. ;o)
Meil siin oli ka tiigiga ikka pikalt jama, kui vana kile lekkima hakkas ja siis uus selle peale pandi. Mingi ports jäi õhku vahele ja kuskilt servast ikka lekkis ja siis lasime jälle tühjemaks ja kuivatasime ja siis basseinitehnika poisid aina käisid ja keevitasid ja...oeh, tubli pool suve läks sellega vist. No ja tänavu oli jälle see konnalaipade jama. Kogu aeg ikka peab midagi olema.
Postita kommentaar