Mulle on nüüd antud tervelt kaks vaba tundi päevas, mida võin vabalt aiale kulutada. Marju on tänavu nii vähe, et need korjavad mul lapsed ära. Õunapuudest kannab asjalikult ainult see Hoganase peenra otsas olev pingiks tehtud puu. Aga ega need head õunad ei ole. Jahused, väikesed ja maitse poolest sellised eimidagiütlevad. Muidu olen neid komposti kärutanud, kui neid rohkem oli. See aasta peavad nad siis paar õunakooki ja tiba kuivatatud õunu kah välja käristama.
Esimese suurema tööna võtsin oma pojengiheki puhastamise-korrastamise. See on mitu aastat ilma aedniku abita hakkama saanud. Vanad varredki seal maas veel. Aga no mis teha. Aega pole olnud. Nüüd siis ometi. Natuke vara muidugi. Lehed on alles väga ilusad. Aga hiljem äkki pole jälle aega.
7 kommentaari:
Iga päev kaks tundi on juba päris hea võimalus. Aga äkki on ikka liiga vara pojengivarsi maha lõigata? Ma ka muidugi täpselt ei tea....
Natuke vara on küll. Aga hiljem pole jälle aega. Aed ju hullult suur ühe aedleja jaoks
Kui need kaks tundi on jäägitult sinu, siis aega maailm :) Ma kipun ajaga priiskama kui seda palju on, aga no neh eks ta läheb pimedaks ka juba varem.
ma ka sasisin pojenge, oli vaja hädasti ümber istutada. Nüüd on paar päeva maa peal ka.
Meitel tänavu õunauputus. P.S. sa võid täitsa vabalt selle pingipuu peale miskit huvitavat pookida :)
Vaat, kui huvitav idee! Ise poleks k[ll selle peale tulnud :)
kaks tundi päevas aia jaoks oleks mulle ikka täielik puhkus, siis võiks lausa igav hakata :)
Tead, kui ikka üle hulga aja saab rahus toimetada, siis vehid nii, et tilk nina otsas ja see kaks tundi läheb nii, et ei saa arugi
Oojaa, pärast pikki aastaid aeg keskendunult ja segamatult tööd teha... kuldsed tunnid, ma ytlen.
Postita kommentaar