Aga samas ma ka juba kujutlen, et mismoodi järgmisel aastal seal peenra kõrval istume ja kohvetame ja koogitame ja imetleme, et ohh, millised tulbid ja ohh, millised pojengid ja ahhhh, millised roosid. Jah. Ja niimoodi suvi otsa! Nii et eesmärk, EESMÄRK!, vot eesmärk, et milleks meile seda aeda üldse vaja on, see on ka tähtis! Aed asub Eesti keskel, Tartu poolt tulles paremat kätt põldude vahel enne metsa.
esmaspäev, 22. aprill 2013
4 +
Ja ongi nii, et lumi on läinud ja kevad on käes ja ehk võib loota suvegi.
Tänasele kevadele, lume alt tulnud peenardele jms annaks hindeks 4+, sest muidu tundub kõik korras olema lihtsalt paar kohta on muttide-rottide poolt eriti jubedalt ära äestatud, nende pärast võtan ühe hinde alla.
Tiigiga läks tänavu hästi :) ei ühtki surnud konnakest. Aga ma käisin ka kogu talve sinna auke torkimas. Kui tiigil veel jäälahmakas sees hulpis, olid torgitud augud näha, et nad olid ikka õiges kohas ja õiges sügavuses.
Ja õunapuudega läks hästi. Ma olen siin juba mitu aastat enda peale pahane olnud, et ei saa ega saa puid korda tehtud. See aasta saimegi! Juhhei!
Pistikud? Tundub, et osa on elus ja osa on kadunud. Vara veel otsustada. Maikuu lõpus teeb selle inventuuri. Nii palju küll, et kahjuks kasvuhoones hästi juurdunud viinamarjapistikud võttis külm ikka ära :( Vat ei tea, mismoodi katmist nad siis tahaksid.
Linnud madistavad pesakaste üle vaadata ja ümber maja käib korralik elamute sisustamise lärm.
Eile oli suurepärane ilm. Mees saagis veel viimaseid õunapuuoksi, mina värvisin oksakohti, hiljem riisusin. Kohe ilus oli hiljem. Hea tunne kohe, kui näed, et sul ikka oma loodu jaoks aega ka on.
Igas mõttes.
Kiviaia-peenras on muidugi kõige rohkem tööd ootamas. Eilsega sain need tiigiäärsed pusad ära kraabitud. Ja leiutasin uue koha kevadisele kraapekraamile. Mis muud kui ühe peenra pikendus. Teeb vanade kõrte ja leheprahi abil kõrvitsapeenra laiemaks. Mul tuleb ju seda kuluprahti iga kevad jubetu hunnik. Põletamiseks ta ka nagu ei sobi, osa sellest prahist on märg: tiigisopp jms.
Rõõmustan aiaüllatuste üle, nagu näiteks järgmisel pildil olevad võrkiirised. Ma ootasin küll valgeid Natashasid aga vist sain hoopis tumesinised ... misasjad? Thela, kuku, nimi?
Aga nad on armsad. Ma ei teadnudki, et võrkiirised nii armsad on.
Juhheidi! Kevad on nii tore ja nii eriline aeg. Iga pisike lible ja veepiisk on eriline, mida saab pikalt imetletud. Inimene jalutab ja uurib, no ma'i tea, kasvõi pori, et miks see mulksub ja kes see kraavis krooksus ja põõsas siutsus ja jala all plärtsus. Kõik muutuvad uueks, kõik muutuvad nooreks, täitsa lapseks.
PS.: luuderohi on talvitunud ja tunneb end hästi. Tervitab!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
5 kommentaari:
Loen neid kraapimisi ja puhastamisi ja ei kadesta sugugi, sest meil läheb sellega veel aega. Osa aeda lumes, osa alles sulanud ega kanna inimest. Väravast sisenedes on pilt puhas ja roheline, kaugemale polegi veel vaja vaadata :D Täna tegime ümbruskonnas pisikese tiiru, siinpool on veel väga palju aedu lumes, isegi rohkem kui meil.
Ma ei tea, kuidas Sa viinamarju katsid, aga ju nad polnud veel korralikult jalgu alla saanud ja kasvuhoones oleks ilmselt pidanud kogu talve olema paksult lund, mis oleks neid külmumisest päästnud.
Võrkiiris on Pauline. Ja kui midagi segi on läinud, teeme sel aastal vigade paranduse :)
Pühapäev oli kuldne, aednikule kui loodud. Kui suur aed käes ja klaarimaks saab, siis laulad ise ka :)
Võrkiirised on tõepoolest armsad ja nimest ma ei räägigi.
Mul ka täna hommikul võrkiirised õitsesid, väga ilusad lilled, mõni aasta tagasi polnud ma neist veel midagi kuulnud või vähemasti arvasin, et ju nad mingid eksoodid on
Oh kui tublid! Ma alles vaatan ja ei tea, kus otsast õues kraapimist alustada, mutid-mügrid on ka kohutavalt paljunenud ja meie muruplatsi kündnud. Õnneks võrkiirise sibulaid nad ei söö ja nii on midagi rõõmustavat ka, millega silma nuumata.
Postita kommentaar