laupäev, 21. aprill 2012

"Juu meid mai dei" ehk loodus ei salli tühja kohta


Täna hommikul aias ringkäiku tehes avastasin, et tiigikorter/elamispind on hõivatud. Vesiliku poolt! :) Mul nii hea meel kohe, et võttis väljamaakeelt rääkima. 
Tiigi ümbrus on tänavu toredam juba kui eelmine varakevad. Eelmisel aastal oli küll selline tunne, et lihtsalt mingi kivine auk keset muruplatsi. Tänavu aga on bergeeniad juba ilusad lehepuntrad tekitanud, üks punane, teine roheline.



6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vot siis! veel huvitavam tegelane kui konnad. Meil millegipärast vesilikke, triitoneid ja isegi arusisalikke pole enam aastaid näha olnud :(
See-eest konni saab tiiki vist kuhjaga täis - praegu juba 6 konnakudu kogumikku ja murran pead, kuda need pisikonnalapsukesed siis lõpuks veest välja saaksid ronida kui aeg kätte jõuab, selles suhtes mu tiik ikka täitsa pisikonnavaenulik.
Hiline

deia ütles ...

Ma tean mida sa tunned:) Ma eelmine aasta tundsin täpselt sama, kui konnakrooksu oma tiigist kuulsin :D
Vat mis inimesed õnnelikuks teeb - konnakrooks ja vesilikud :D

isehakanud lillekasvataja ütles ...

kuulge jah, õnneks pole tõesti palju vaja!

MUHEDIK ütles ...

Näedsis, polegi kalu vaja. Need tegelased, kes ise tiigi asustavad sinna ka jäävad.
Konnakrooks ja krokodillid- need on ju elu, seepärast ka seda õnnekest palju:)

Aga bergeenial pead varsti vanad lehed siiski ära lõikama, et uutel oleks ruumi kasvada.

isehakanud lillekasvataja ütles ...

Elus esimest korda kuulen, et bergeeniail tuleb lehed ära korjata! Tohoh. Nad hakkavad ju õitsema kohe ja nende lehti minu meelest ju hoitaksegi mingi 4 aastat, siis tehakse teed nendest (ma pole küll ise proovinud)

MUHEDIK ütles ...

Hoitakse küll, aga nad lähevad ikkagi koledaks. Kui noored hakkavad kasvama, lõigun ma ikkagi need kõige vanemad ära