Müstika

Kõigepealt räägime pisut lilledest.
Esimesel pildil on Toomaseks ristitud põõsasmaran, mille nimi on tegelikult hoopis Day Dawn.
Teisel pildil on aga mu naabrinaise Eha panus mu valgesse peenrasse. Nii et ka oktoobris võib valgeid õisi nautida. (Ûks valge põõsasmaran on seal tegelikult ka aga ta sai istutatud alles see sügis, nii et põõsake on väike veel.)









Ja nüüd MÛSTIKA!




Nagu siin varemgi juba näha on olnud, vahetatakse meie majal aknaid. Järg jõudis elutoa teise akna juurde.
Siin kõrvalpildil ta ongi, mees on küll liistud juba küljest katkunud.
Mind tüdrukuga saadeti Eesti peale shoppama, tegin selle foto enne uksest väljumist.

See foto on juba mehe tehtud. Selliseks siis suudavadki mehed elutubasid muuta kuniks naine lapsed kodunt ära.
Akna taga on vaade meie siseõuele.




Kui koju jõudsin, oli vaatepilt juba umbes selline.



Ja praegu on meie elutoa aken selline. Viimistlemine on veel pooleli, aknalauad tellimata aga ega seda ei saagi

enne teha kui kõik aknad paigas. Ja saunaaken veel seisab niisama.

Mis siin siis müstilist on? Aga vata see, et kui muidu sai siin uusi aknaid imetletud, siis see aken on kohe klass omaette. Seda siin paar päeva juba imetleme ja kiidame. Suur aken on ikka suur aken. Kui palju on nüüd toas valgust ja avarust! Kui väga ta kogu elutoa paremaks tegi! Mingu metsa need, kes arvavad, et eesti vanatüüpi majadel peavad ilmtingimata väiksed aknad olema. Need ütlejad koligu ise pimedasse koopasse, maksku südasuvel suuri elektriarveid ja loobugu toataimedest.
Ja nagu näha on kolis Mehhiko vanikkuljus nüüd sellele aknalauale. Kuni kardinate tegemine võtab aega, on vanikkuljus siis tooni andja aknal.