... tuleb pildistada õisi, mis häbelikult maha vaatavad.
Hostade vahetus/vangerdus on lõpuni viidud. Jonnaka punase asemel mõnusrohelised toonid. Et umbrohi nii hullu kiirusega ei ründaks, puistasin hostade vahele muruhaket. Ja ennäe, kui mõnusa pesa kogemata kassile tekitasin. Hostalehed on vihmavarjuks ja ...
Möödunud suve lõpul külvasin pseudacorus Bastardi seemneid. Õnnestus nii enam-vähem - sain kuus taime.
Need pisid ootavad nüüd, et uue tiigiosa valmis saaksin aga vihmad ei anna eriti vaba aega.
Aeg-ajalt ongi hea, et pole sobivat ilma aiatööde jaoks. Siis saab mööda aeda lonkida ja imeteda erinevaid värve ja vorme.
Fotol altpoolt ülespoole: lodjapuu Watanabe, põdrajuur ehk kuuporgand ja ruteenia jumikas, valgeõieline muidugi. Selle lodjapuuga olengi juba leppinud, et ega tema kõrgemaks kunagi ei kasva ja teda tuleb kohelda kui roosi. Iga kevad alustab ta uuesti. Aga õied on tal armsad (see aasta suht lahjad küll) ja tal võiks olla silmapaistev koht.
Ai, ma ootan, et see ruteenia jumikas juba õitsema hakkaks! Õienupud juba peal.
Kohati on mul aed nii rohtus, et kohe on rohtus:
See on see koht, kust kevadel omajuursed ploomid välja kangutasime, nüüd on kogu plats seda ploomivõsa täis. Ega seal muud praegu olegi, kui õrnemate taimede kolimine mujale, ehk järgmisel aastal jõuab sinna kaevama või midagi. Iseenesest kole see koht ju pole - seal möllab põdrakanep.
Ja lõpetuseks silma paitav pilt liiliatest. Küll nad on ikka ilusad, eriti kui valitud värvid-toonid on kõrvuti ja nad üksteist täiendavad. Fotol küll ainult kollased Ilvijad praegu:
1 kommentaar:
Vahel peab jah roomama ja vahel selili pilduma või silda viskama :) Väike aednik on nii nunnu :D
Postita kommentaar